2-25-6332/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-6332

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J. K. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3508,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: J. K. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt J. K.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Telia

Eesti AS ja J. K. vahel 31.08.2020 sõlmitud liitumislepingust nr XXX ja

seadmekindlustuse lepingust tulenev põhivõlgnevus 760,46 eurot, viivis perioodi

21.07.2021-19.09.2024 eest 578,17 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja

03.01.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus

944,71 eurot, kokku 2318,34 eurot.

3. Välja mõista J. K.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates

20.09.2024 kuni põhinõude 760,46 eurot täitmiseni määras 24% aastas.

4. Mõista kostjalt J. K.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis

järelmaksulepingu põhivõlalt (944,71 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni võla tasumiseni.

5. Jätta resolutsiooni punktides 2-4 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded

kostja vastu rahuldamata.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1.

Jätta menetluskulud 73% ulatuses kostja J. K. kanda ja 27% ulatuses

hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6.2.

Mõista kostjalt J. K.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

menetluskulud 521,95 eurot.

1

6.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (521,95 eurolt) hagejale

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

8. Toimetada otsus avalikult kätte kostjale J. K.-le väljaanded Ametlikud

Teadaanded kaudu.

9. Lugeda dokumendid kostjale J. K.-le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.09.2024 hagi J. K. vastu põhivõlgnevuse 1713,91

eurot, intressi 30,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1303,08 eurot ja

sissenõudmiskulu 50 eurot nõudes. Hageja esitas 27.02.2025 täiendatud hagiavalduse

tervikteksti. Kohtu nõudel esitas hageja 15.05.2025 täiendatud hagiavalduse tervikteksti koos

järelmaksulepingust tuleneva nõude ümberarvestusega (juhuks kui kohus leiab, et ei ole

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet) Telia Eesti AS ja kostja vahel 31.08.2020

sõlmitud liitumislepingust nr XXX ja seadmekindlustuse lepingust ning 03.01.2021 sõlmitud

järelmaksu müügilepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1713,91 eurot, intressi 30,64

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1303,08 eurot ja

lisanduva viivise nõudes.

2. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 31.08.2020 kliendilepingu nr. 27870427, mille alusel oli

kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks.

Liitumislepinguga nr XXX sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 31.08.2020

telekommunikatsiooniteenuse Telia EU Pluss osutamise kokkuleppe. Lepingu sõlmimisega

kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise

üldtingimusi. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale

igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende

eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete

sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Telia Eesti AS

saatis kostjale 10.05.2021 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Kostja oli järelmaksulepingust tulenevalt võlgnevuses kolme

järjestikuse osamaksega, so 20.03.2021, 20.04.2021, 20.05.2021. Telia Eesti AS on kostjaga

sõlmitud lepingud üles öelnud 25.05.2021, kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 24.05.2021. Telia Eesti AS loovutas 07.03.2024 kostja vastase

2

nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3. Kohus andis 24.04.2025 määrusega hagejale tähtaja asjaolude, sh ülesütlemise ja

loovutamisega seotud asjaolude täpsustamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.

4. Hageja esitas 15.05.2025 esitatud hagiavalduse tervikteksti, milles esitas ka 03.01.2021

sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse ümberarvestuse juhuks,

kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtteid rikkunud. Kostja sai lepingu nr XXX alusel kauba järelmaksuga summas 969

eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 20.02.2021 –

20.01.2025, seega käesolevaks hetkeks on lepingu lõpptähtpäev saabunud, s.t kõikide

osamaksete tähtaeg on saabunud. Kostja on võlgnevuses alates 2. maksegraafiku osamaksest,

s.o 20.03.2021. Võttes arvesse, et kostjal on 1. osamakse, s.o 24,29 täielikult tasutud, ning

arvestades kogu laekumise põhiosa katteks on seega kostjal tasumata põhiosa 944,71 eurot

(969,00 – 24,29 = 944,71). Hageja märgib, et isegi ümberarvestuse korral on ülesütlemine

25.05.2021 kehtiv, kuna ka ümberarvestuse korral oli kostja võlas kolme järjestikuse

osamaksega 20.03.2021, 20.04.2021, 20.05.2021. Sellisel juhul palub hageja välja mõista

järelmaksulepingust tuleneva põhivõla jäägi 944,71 eurot ning viivis lepingujärgses

viivisemääras 24% aastas alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.05.2021 (hageja on

ekslikult märkinud ebaõige aastaarvu 2025) põhiosa jäägilt 944,71 eurot kuni tasumiseni.

5. Asja materjalidest nähtub, et Telia Eesti AS on teinud vastutustundliku laenamise

põhimõtte hindamisel otsuse ainult kliendi edastatud andmetele tuginedes, klient on täitnud

järelmaksutaotluse. Maksevõime hindamisel arvestusliku sissetuleku ja kohustuste summade

määramisel oleme tulenevalt kliendi aktsepteeritavast riskiastmest lähtunud konservatiivsuse

põhimõttest ning arvestanud kliendi enda poolt deklareeritud sissetulekust väiksema

arvestusliku sissetuleku summaga jättes kliendi poolt deklareeritud arvestusliku sissetuleku –

ja kohustuste vahesummast veel vähemalt 25% vaba raha sisse ehk arvestanud võetavate

kohustuste mõjuga muudele kliendi väljaminekutele. Lõplik krediidisumma ja maksimaalne

lubatav kuumakse järelmaksu teenindamiseks arvutatakse kliendi sissetulekute ning

kohustuste andmete põhjal ning sealjuures arvestame väga mitmesuguste erinevate

teguritega (nt kliendi tegevusala, sisstuleku(te) liik, sissetuleku ja kohustuste suurus, eelnev

maksekäitumine, soovitud omafinantseeringu suurus esmase sissemakse näol, jms) ja muid

seotud tegureid. Lõplik krediidisumma ei saa kunagi ületada eelarvutatud indikatiivset

standardlimiidi summat, v.a erandtaotluse raames manuaalselt kinnitatavad krediidiotsused.

Kliendi suhtes teostatud esmase taustakontrolli käigus hinnati isik järelmaksu vormistamise

hetkel aktsepteeritava riskiastmega. Kliendi poolt täidetud ja kinnitatud järelmaksu taotluse

menetlemise käigus ei tuvastatud vastuolusid kliendi poolt esitatud andmetes, taotletud ja

eelarvutatud koguriski summa vahel, mistõttu pidasime võimalikuks pakkuda kliendile

krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli

tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise

nõudeta. Taotletud järelmaksu summa, soovitud seadme(te) liik ja järelmaksu sõlmimise

tehingu sessioon olid Telia hinnangul tavapärased ning taotluse menetlemise käigus pole

tuvastatud asjaolusid, mis takistaksid järelmaksu lepingu sõlmimist või viitaksid kliendi

kõrgendatud riskiastmele.

6. Kohus võttis 06.08.2025 määrusega hagi menetluse. Kostjale toimetati hagiavaldus ja

menetlusse võtmise kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.08.2025.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 27.08.2025

dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus

3

vastama hagiavaldusele hiljemalt 10.09.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks

(10.09.2025) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

7. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hagi hind on 3508,46 eurot ja hagis esitatud põhinõue ei ületa 3500 eurot ning kohus on

tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9

alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab,

et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib

ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

9. Vaidlust ei ole, et Telia Eesti AS ja kostja vahel on 31.08.2020 sõlmitud kliendileping nr

27870427, 31.08.2020 liitumisleping nr XXX ja seadmekindlustuse leping ning 03.01.2021

sõlmitud järelmaksu müügileping nr XXX. Liitumislepingule nr XXX ja seadmekindlustuse

lepingule ei kohaldu tarbijakrediidi sätted. 03.01.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingule

nr XXX kohalduvad tarbijakrediidi sätted. Nimetatud lepingu järgi soetas kostja kauba

maksumusega 969 eurot ja kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel. Intressimäär oli 9,90% aastas ning lepingutasu 1 euro, mille eest

kohutus tasuma maksegraafiku alusel. Lepingus on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr

10,19%. Nõude aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr jääb ülemmäära piiresse.

Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja sai kasutada krediiti väljaspool

majandustegevust, s.t vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

10. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on

viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

11. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt ei täitnud, mistõttu saatis

Telia Eesti AS 10.05.2021 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Kostja oli järelmaksulepingust tulenevalt võlgnevuses kolme

järjestikuse osamaksega, s.o 20.03.2021, 20.04.2021 ja 20.05.2021. Telia Eesti AS on

kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 25.05.2021, kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 24.05.2021. Telia Eesti AS loovutas 07.03.2024

kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Vaidlust ei ole, et kostjale on järelmaksulepingu järgi võimaldatud tasuda kauba eest

järelmaksuga 969 eurot ning kostja on teostanud endisele võlausaldajale tagasimakseid

summas 24,29 eurot. Hageja 15.05.2025 esitatud ümberarvestuses arvestab kostja laekumise

4

põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 944,71 eurot (969-24,29). Samuti ei ole

vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist

hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1

mõttes.

12. VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb

tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega

konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu

laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning

liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette

nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi

preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi

kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja

krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma

eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal

läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või

teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende

sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud

kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave

lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle

teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt

eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C-226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio

Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel

kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh

lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab

siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest

rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová

v Finway a.s., p 64).

13. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

14. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

15. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes

vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga

seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

a.

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja

tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning

5

milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija

töölepingu või muu lepingu vormist;

b. aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid,

sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

c.

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

16. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

17. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et

krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Kohtupraktikas on

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

18. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

piisavalt põhistanud. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja teinud otsuse kliendi edastatud

andmetele tuginedes. Kliendi edastatud info järgi on tegemist FIE või ettevõtjaga,

sissetulekuks on märgitud 801-1200 eurot. Telia Eesti AS on teinud päringu Creditinfo

maksehäireregistrisse. Esitatud andmetest, sh lisadest ei tule välja, et Telia oleks esitanud

päringu mõnesse muusse registrisse kontrollimaks, kas kliendi esitatud andmed on õiged.

Krediidiandja peab hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust. Telia Eesti AS ei ole

6

küsinud konto väljavõtet. Klient on ise deklareerinud oma kohustuste suuruseks 150 eurot.

Kuna konto väljavõtet ei ole, ei ole ka hinnatud, millised on tegelikud kohustused või milline

on kliendi finantskäitumine. Samuti ei ole teada, kas kliendil on ülalpeetavaid, millised on

muud regulaarsed majapidamiskulud kogumis. Kohtu hinnangul ei ole esitatud andmed

piisavad järeldamaks, et kostjal oli piisav maksevõime. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte

tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega

väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta,

et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

20. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

21. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -

154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste

ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt

lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse

sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK, p-d 20-23).

Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud

oma õigustest.

22. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud

Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt

asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle

tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja

lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale järelmaksulepingu alusel kauba

eest järelmaksuga tasumist võimaldas ning kui suure summa on kostja lepingu järgi tagasi

maksnud. Hageja esitas 15.05.2025 VÕS § 4034 lg 7 kohased ümberarvestuse, mille kohaselt

03.01.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tuleneva nõude puhul on kostja poolt

lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 24,29 eurot. Kui kohus jõuab järeldusele, et

krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega

kooskõlas, siis on hageja põhinõue seoses järelmaksulepinguga VÕS § 4034 lg 7

ümberarvestuse kohaselt on 944,71 eurot (969 eurot, millest maha arvestatud 24,29 eurot).

Krediidiandja poolt VÕS § 4034 tulenevate kohustuste mittetäitmise puhul palub hageja

kostjalt hageja kasuks välja mõista järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus

7

944,71 eurot ja viivis lepingujärgses viivisemääras 24% aastas alates ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o 26.05.2021 (hageja on ekslikult märkinud ebaõige aastaarvu 2025)

põhiosa jäägilt 944,71 eurot kuni tasumiseni.

24. Kostjal on hagejale tasumata järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 944,71

eurot. 31.08.2020 sõlmitud liitumislepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus on 752,67 eurot

ja seadmekindlustuse lepingust tulenev põhivõlgnevus on 7,79 eurot, kokku 760,46 eurot.

Nimetatud lepingutele ei kohaldu tarbijakrediidisätted.

25. Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas

50 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga

kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale

nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 27.03.2024 (25 eurot), 22.04.2024 (5

eurot), 21.05.2024 (5 eurot), muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (võlgniku

makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega

seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; -

võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Hageja on selle

tõenduseks esitanud saadetud e-kirjad. Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude

nõudmise õigus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks

intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud

tasude osas (VÕS § 4034 lg 7). Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 lause 2

tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole

krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.

Kohus rahuldab hageja taotluse võla sissenõudmiskulude osas 35 euro ulatuses. Kohus leiab,

et muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 euro ulatuses ei kuulu kostjalt

väljamõistmisele, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid sellises ulatuses, s.o

hageja ei ole kahju tekkimist ja selle ulatust (päringute, toimingute tegemist ja selle kulu)

tõendanud ega välja toonud.

26. Vastavalt hagiavaldusele on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid

viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.07.2021 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 19.09.2024 summas 1303,08 eurot. Kuivõrd kohus järelmaksulepingu puhul on

jõudnud järeldusele, et esialgne võlausaldaja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, siis vastutustundliku laenamise

põhimõtte mõttega ei ole kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära

ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul olukorras, kus

järelmaksulepingust tuleneva nõude puhul ei ole järelmaksu andmisel järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb rakendada seadusjärgset viivisemäära. VÕS §

4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks

lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani, mistõttu puudub hageja viivisenõudel

24% aastas õiguslik alus. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on

tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta

ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue

tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja põhinõude 944,71 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi

jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda järelmaksulepingu puhul põhivõlgnevuselt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas

8

jõustumisest. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt hageja järelmaksulepingust tuleneva

nõude puhul intressi ei nõua.

27. Tallinna Ringkonnakohus selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud

on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034

lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude

kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).

28. 31.08.2020 sõlmitud liitumislepingust nr XXX ja seadmekindlustuse lepingust tuleneva

viivise puhul ei rakendu tarbijakrediidi sätted, seetõttu arvestab kohus viivist alates vastavalt

Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1 arve

maksetähtajale järgnevast päevast 21.07.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

19.09.2024 kolmekordses seadusejärgses määras, s.o 24% aastast, s.o 0,0657% päevas.

Kuivõrd hageja esitas viivisearvestuse üheskoos järelmaksulepingust tuleneva viivisega, siis

kohus teeb ümberarvestuse liitumislepingust nr XXX ja seadmekindlustuse lepingust

tuleneva viivise kohta. Viivis eelnimetatud lepingute põhivõlgnevuse summalt 760,46 eurot

on viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.07.2021 kuni esialgse hagiavalduse

esitamise kuupäevani 19.09.2024. a 578,17 eurot. Edasise viivise mõistab kohus välja alates

20.09.2024 kuni põhinõude 760,46 eurot täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras

24% aastas.

29. Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi, hageja 15.05.2025 esitatud ümberarvestust

järelmaksulepingu puhul ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja

mõistmisele põhivõlgnevus järelmaksulepingust 944,71 eurot, põhivõlgnevus

liitumislepingust nr XXX 760,46 eurot, viivis põhivõlgnevuse summalt 760,46 eurot kuni

19.09.2024 hagi esitamiseni summas 578,17 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, viivis 24%

aastas põhivõlgnevuselt 760,46 eurot alates 20.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni ja viivis

järelmaksulepingu põhivõlgnevuselt 944,71 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud

määras alates lahendi jõustumisest kuni võla 944,71 eurot tasumiseni. Ülejäänud hageja

nõuded jätab kohus rahuldamata.

Menetluskulud

30. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on

käesolevas asjas 3508,46 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, kokku

summas 2553,65 eurot (760,46 eurot ja 944,71 eurot põhinõuded + 35 eurot

sissenõudmiskulu + 578,17 eurot viivis + 235,31 eurot seadusjärgne viivis aasta eest alates

kohtuotsuse tegemisest) ehk hageja nõudest rahuldatakse 73%. Kohus leiab, et hageja

menetluskulud tuleb jätta 73% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 27% ulatuses

hageja kanda.

31. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud

riigilõivu 455 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulude 676

euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise, ning maksekäsu kiirmenetluse kulu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

32. Kohtu hinnangul on 676 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Põhjendamatu

9

on esindaja tunnitasu 169 eurot tunnis. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse ja tõendite

mahtu ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata,

ning, et hagejat esindab jurist, siis peab kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja vajalikuks

tunnihinnaks 120 eurot tunnis, ehk õigusabikuluks seega 240 eurot.

33. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuludeks 715 eurot, sh riigilõiv

455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Kostjal tuleb

hagejale hüvitada seega 521,95 eurot (73% 715-st).

34. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

35. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata, kuna kostja ei

ole menetluses osalenud, seega ei saa kostjal olla ka kulusid.

36. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

37. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale

kätte toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik

10