4-25-2724/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1.oktoobril 2025 Jõhvis

Väärteoasja number

4-25-2724 (244025001890)

Kohtunik

Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses)

Väärteoasi

Aleksandr Mitini kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida

prefektuuri 26.06.2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

244025001890, millega Aleksandr Mitin tunnistati süüdi

liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 80

trahviühikut summas 640 eurot

Menetlusalune isik

Aleksandr Mitin,

isikukood 36107242239, XXX

kodakondsusega, elukoht XXX töökoht X OÜ, e-post XXX

RESOLUTSIOON

VTMS § 120, § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus

OTSUSTAS:

Aleksandr Mitini kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 26.06.2025 üldmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 244025001890 jätta rahuldamata.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 26.06.2025 otsus väärteoasjas nr

244025001890 osaliselt, s.o rahatrahvi korraga tasumise osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et Politsei- ja

Piirivalveamet Ida prefektuuri 26.06.2025 otsusega väärteoasjas nr 244025001890 määratud

rahatrahv summas 640 eurot tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 26.06.2025 otsuses märgitud

makserekvisiitide järgi.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1 / 7

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

hiljemalt 08.10.2025.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal

või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 01.10.2025.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja

möödumisel (ehk 01.11.2025) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri uurija A. R. koostas 28.05.2025 väärteoprotokolli

väärteoasjas nr 244025001890. Selle kohaselt 23.04.2025 kell 10.38 Jõhvi linnas Rakvere nt 16

juures asuval fooriga reguleeritud ristmikul Aleksandr Mitin, juhtides mootorsõidukit Hyundai

Tucson reg/nr XXX ei olnud hoolikas ja tähelepanelik, ning sooritades parempööret Jaama

tänavale ei andnud teed reguleeritud ülekäigul lubava (rohelise) fooritulega sõiduteed ületanud

jalgrattur V. T.. Autojuhi hooletuse tulemusel toimus varalise- ja tervisekahjuga lõppenud

liiklusõnnetus, milles tervisekahju sai V. Tamm ja varalise kahju tekitas Aleksandr Mitin omale ise.

Rikutud õigusnormidega on toodud välja Liiklusseaduse (LS) §-d 17 lg 5 p 2, § 14 lg 2, § 16 lg 1

ja väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

26.06.2025 koostas kohtuväline menetleja samas väärteoasjas üldmenetluse otsuse. Väärteo

kirjeldus, rikutud õigusnormid ja väärteo kvalifikatsioon on sama mis väärteoprotokollis kajastatu.

Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pani toime temale

inkrimineeritud väärteo ning väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja leiab, et

väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad. Menetlusalune isik ei esitanud

vastulauset või muid tõendeid. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusalune isiku

23.04.2024 ülekuulamise protokolliga, Jõhvi linnakaamera salvestisega, vaatluse protokolliga,

teatisega karistusregistrist, teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest ning

tunnistaja V. Tamme ülekuulamise protokolliga.

Kohtuväline menetleja arvestas karistust kergendava asjaoluna kehtivate karistuse puudumist ning

seda, et menetlusalune isik pakkus jalgratturile sündmuskohal igakülgset abi. Kohtuvälise

menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tähelepanematusest.

Menetlusalusele isikule mõisteti LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 640

eurot, mis tuleb tasuda 45 päeva jooksul ehk hiljemalt 11.08.2025.

13.07.2025 edastas menetlusalune isik Aleksandr Mitin Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise

menetleja 26.06.2025 otsusele. Kaebuses menetlusalune isik tunnistab rikkumist ning kahetseb

juhtunut siiralt kuid ei ole nõus määratud rahatrahvi suurusega. Isik leiab, et karistus on antud

olukorras ebaproportsionaalselt suur ega arvesta tema isiklikku ja majanduslikku olukorda,

sealhulgas tema osalist töövõimetust ning fakti, et tema sissetulek piirdub alampalgaga. Kaebuse

esitaja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist rahatrahvi suuruse osas ja arvestada

rahatrahvi määramisel isiku sissetulekuid ja osalist töövõimetust. Kohtuistungi pidamist isik ei

taotle, samuti ei esita ta uusi tõendeid.

2 / 7

01.08.2025 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on

nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteo toimepanemise faktis vaidlust ei

ole. Karistus määrati menetlusalusele isikule KarS § 56 lg-st 1 juhindudes. LS § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on seadusandja näinud põhikaristusena ette rahatrahvi

kuni 2400 eurot, aresti või juhtimisõiguse äravõtmiseni kuue kuuni. Seega on kohtuvälise

menetleja poolt määratud karistus (640 eurot) oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra,

moodustades vaid ¼ lähedase osa. Ei saa vaadata kõrvale ka asjaolust, et oma hooletu ja

tähelepanematu juhtimise tulemusel tekitas menetlusalune isik tervisekahjustuse liiklusõnnetuses

kannatada saanud jalgratturile. Väärteoasja materjalides on SA Ida-Viru Keskhaigla teatis, mille

kohaselt diagnoositi kannatanul vasaku õlavarre proksimaalse (ülaotsa) kinnine murd ning

vigastus määrati tiraaži käigus raskeks, sellele järgnes statsionaarne ravi.

Kaebuses toob isik välja, et tegemist on tema esimese liiklusalase rikkumisega. Kohtuväline

menetleja märgib, et isikul küll puuduvad kehtivad karistused, kuid ei ole õige väite, et tegemist

oleks tema esimese liiklusalase rikkumisega.

Osas, mis puudutab menetlusaluse isiku väidet tema sissetuleku (alampalk) ja osalise töövõimetuse

kohta ei saa kohtuväline menetleja seisukohta kujundada, kuna kaebusele ei ole lisatud dokumente,

mis antud väidet tõendaks.

Kohtuväline menetleja leiab, et Aleksandr Mitini suhtes koostatud otsus on õiguspärane ning

isikule määratud karistus on proportsionaalne nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke arvesse

võttes. Väärteoasja toimikust selgub, et Aleksandr Mitin kuulati menetlusaluse isikuna üle kahel

korral- liiklusõnnetuse toimumise päeval 23.04.2025 ja täiendavalt 28.05.2025. Kummastki

ülekuulamise protokollist ei väljendu kahetsust teo toimepanemise osas. Kahetsust väljendab

menetlusalune isik alles kohtule esitatud kaebuses, mistõttu mõjub see pigem näilisena, et

vabaneda vastutusest või vähendada rahatrahvi suurust. Kuigi määratud rahatrahv on teo asjaolusid

ja tagajärgi arvestades pigem väike, on kohtuväline menetleja arvamusel, et just selline karistus

mõjutaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Rahatrahvi vähendamine seaks

kahtluse alla karistuse eesmärgipärasuse ja selle mõju. Kohtupraktikas on leitud, et karistus peabki

olema selline, mis tekitaks teo toimepanijas teatud ebamugavust. Karistus ei pea olema isikule

mugav ega olema valitud rikkuja enda poolt. Vastasel juhul ei oleks tegemist karistuse vaid

mugavuskokkuleppega, mis oma eesmärke tõenäoliselt ei täida.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Otsustamaks, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne ja vastab

menetlusaluse isiku süü suurusele, tuleb kohtul kõigepealt kontrollida, kas menetlusaluse isiku

poolt toimepandud teos on süüteokoosseis.

Antud juhul heidetakse menetlusalusele isikule ette LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemist.

Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Aleksandr Mitin, juhtides

mootorsõidukit Hyundai Tucson reg/nr XXX, 23.04.2025 kell 10.38 Jõhvis Rakvere tn 16 juures

sooritades parempööret Jaama tänavale ei andnud teed reguleeritud ülekäigurajal lubava

3 / 7

fooritulega sõiduteed ületanud jalgratturile, mille tulemusel toimus kokkupõrge sõiduauto ja

jalgratta vahel ja kannatada sai jalgrattaga liikunud V. T..

Tunnistaja V. Tamme ütlustest nähtub, et 23.05.2025 sõitis ta jalgrattaga Narva mnt Rakvere

tänavaga paralleelselt Side tänava suunas. Fooriga reguleeritud ristmikul (Rakvere/Jaama tn) enne

ülekäigurada, kus põles talle roheline tuli, vaatas ta üle vasaku õla ning järgmine hetk oli juba

õhus. Isik ei saanud aru mis juhtus, oli külili ning kott oli ratta korvis. Kõrvalseisjalt palus ta anda

ratta korvist koti ja seejärel helistas ta tütrele. Autojuht tahtis teda oma autosse aidata ja

traumapunkti viia, kuid tunnistaja keeldus sellest. Kes kutsus politsei ja kiirabi, isik ei tea.

Autojuht ei ole hiljem ühendust võtnud. Kellaaeg oli hommikupoolne aeg, täpset aega ei tea.

Väärteoasja materjalides on SA Ida-Viru Keskhaigla 24.04.2025 väljastatud teatis liiklusõnnetuses

kannatada saanud isiku saabumisest. Selle kohaselt on kannatanuks jalgrattur V. T. ning tema

seisundiks on märgitud vasaku õlavarreluu proksimaalse (ülaotsa) murd, kinnine. Vigastuse

raskusaste on märgitud raske ja ravi määratlus statsionaarne. Liiklusõnnetuse toimumise kohaks on

märgitud Ida-Virumaa Jõhvi linn Rakvere 16 ja toimumise ajaks 23.04.2025 kell 10.30.

23.04.2025 sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjeldatud liikluskorraldust Jõhvi linnas Rakvere

tn ja Jaama tn reguleeritaval ristmikul ning näidatud kokkupõrke koht.

23.04.2025 sõiduki vaatlusprotokollis vaadeldi liiklusõnnetuses osalenud sõiduautot Hyundai

reg/nr XXX. Auto kõrvalistuja poolel, kuhu toimus kokkupõrge ratturiga, esimese ukse

tahavaatepeegli all on näha erinevaid värvikahjustusi ja sama poole tahavaatepeeglil on näha

kriimustused ja mõra ca 2,5cm, sama külje tagumisel uksel on mõlk u 15 x 10 cm. Protokollis on

märgitud, et tegemist on vanema sõidukiga ning väiksemaid täkkeid ja vigastusi on autol

erinevates kohtades.

23.04.2025 sõiduki vaatlusprotokollis vaadeldi liiklusõnnetuses osalenud jalgratast CLASSIC.

Jalgratta ees asuva korvi servast puudub osaliselt värv, teisi nähtavaid vigastusi ei ole.

Menetlusalune isik andus 23.04.2025 ütlusi, mille kohaselt sõitis samal päeval, s.o 23.04.2025 kell

10 kodust välja kauplusesse. Tulles tagasi koju kell 10.35 liikus ta mööda Rakvere tänavat.

Rakvere ja Jaama tänava ristmikul hakkas valgusfoori rohelise tulega pöörama Jaama tänavale

äärmiselt parempoolselt sõidurajalt, suunatuli oli sisse lülitatud. Sõitnud välja ülekäigurajale

tunnetas isik perifeerse nägemisega jalgratturi lähenemist ja vajutas pidurile, kuid ikkagi toimus

kokkupõrge. Isik väljus autost, püüdes naisjalgratturit abistada. Auto parem külg oli saanud mõlgi.

Naisjalgrattur kurtis valu üle õlas ning tema laubal oli näha hematoomi. Menetlusalune isik

helistas hädaabiteenistuse numbrile. Kokkupõrke hetkel oli turvavöö kinnitatud. Avariid nägi pealt

menetlusaluse isiku tuttav. Kokkupõrke ajal naisterahvas ületas jalgrattaga sõiduteed mööda

ülekäigurada.

Täiendavalt 28.05.2025 antud ütlustes soovis menetlusalune isik lisada, et liiklus oli sel hetkel

väga pingeline, seepärast et igal sõidurajal seisis transport. Lähenedes ristmikule ta ei näinud

ristmikul jalakäijaid. Vaadanud tahavaatepeeglisse ja vasakule veendus isik, et kõik on normaalne.

Siis pöörast ta Jaama tänavale vasakult sõidurajalt ning jälle ei näinud jalakäijaid ning hetke pärast

tundis lööki vastu paremat tagumist ust.

Kohtu hinnangul saab eelpool nimetatud tõendite alusel lugeda tuvastatuks, et Aleksandr Mitini

juhitud mootorsõiduki Hyundai reg/nr XXX sõitis 23.04.2025 Jõhvi linnas Rakvere tn 16 juures

4 / 7

parempööret tehes reguleeritud ülekäigurajal otsa jalgratturil teed ületanud V. T., põhjustades

viimasele tervisekahju.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mh mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Aleksandr Mitinile heidetakse ette LS § 17 lg 5 p 2, § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 rikkumist. LS § 17 lg 5 p

2 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed: jalakäijale, jalgratturile, kergliikurijuhile,

robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui

teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. LS § 16 lg 1 sätestab, et

liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest,

mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 14 lg 2

sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide

nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja

kahju tekitamist. Antud juhul on väärteoasja materjalidega tuvastamist leidnud, et menetlusalune

isik, alustades Rakvere tn parempoolselt sõidurealt parempööret Jaama tänavale, ei andnud

valgusfooriga reguleeritud ülekäigurajal teed jalgratturile, kes ületas sõiduteed ülekäigurajal

rohelise fooritulega. LS § 32-1 lg 3 sätestab, et ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee

ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega

pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur,

kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele

sõidukijuht pöörab; ülekäigurajal või ülekäigukohal peab jalgrattaga, kergliikuriga või

pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega. Tõenditest nähtubki, et menetlusalune isik pööras

teele, mille jalgrattur ületas ülekäigurajal rohelisel fooritulel. Arvestades juhtunu asjaolusid ja

menetlusaluse isiku enda ütlusi, saab lugeda tuvastatuks, et menetlusalune isik ei pannud tähele

paremalt poolt lähenenud jalgratturit ja ei andnud jalgratturile teed. Menetlusaluse isiku poolt

23.04.2025 antud ütlustes nähtub, et ülekäigurajale sõites tunnetas ta perifeerse nägemisega

jalgratturi lähenemist. Arvestades, et roheline foorituli oli nii sõidukijuhil kui jalgratturil (ja

jalakäijatel), kes ületavad Rakvere-Jaama tänava ristmikku, peab Rakvere tänavalt Jaama tänavale

parempööret tegev autojuht hoolsalt veenduma, et ülekäigurajale ei ole asumas teisi liiklejaid, seda

ka sõidukijuhi suhtes paremalt poolt, kus nähtavus on sõiduki juhi jaoks piiratum.

Seega loeb kohus objektiivsest küljest tuvastatuks, et Aleksandr Mitin 23.04.2025 kell 10.38 Jõhvi

linnas Rakvere tn 16 juures, juhtides mootorsõidukit Hyundai reg/nr XXX, sooritades parempööret

suunaga Jaama tänavale, ei olnud piisavalt tähelepanelik, ei andnud teed reguleeritud ülekäigurajal

lubava fooritulega sõiduteed ületanud jalgrattur V. T., põhjustades viimasele tervisekahjustuse

ettevaatamatusest.

Puutuvalt süüteokoosseisu subjektiivsesse külge pöörab kohus kohtuvälise menetleja tähelepanu

KarS §-le 18, mis sätestab ettevaatamatuse liigid ja nende määratlused. KarS § 15 lg 3 kohaselt on

väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani

menetlusalune isik teo toime tähelepanematusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse liigid

kergemeelsus ja hooletus. Sama sätte lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta

peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või

kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Seega ei ole tähelepanematus karistusõiguses käsitatav

eraldiseisva ettevaatamatuse vormina.

Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit

hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille

tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Selline üldhoolsuskohustus on sätestatud LS § 14

5 / 7

lg-s 2 ja §-s 16 lg 1 (vt eelpool), konkreetne kohustus anda teed jalgratturile on LS § 17 lg 5 p 2.

Seega, kui menetlusalune isik oleks olnud hoolikam, siis ei oleks tema juhitud sõiduk sõitnud otsa

teed ületavale jalgratturile. Ts ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, sest nägi

jalgratturit viimasel hetkel perifeerselt. Samas kui ta oleks tähelepanelikum, siis oleks tal

võimalik teist liiklejat õigel ajal näha ja oma liiklemist korrigeerida. Seega pani Aleksandr Mitin

väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS 18 lg 3 mõttes.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti puuduvad isiku süüd

välistavad asjaolud.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule

karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o 2400 eurot), aresti või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 640

eurot. Kohtuväline menetleja tõi karistust kergendava asjaoluna välja kehtivate liiklusalaste

karistuste puudumise. Samuti arvestas menetleja sellega, et menetlusalune isik pakkus

sündmuskohal igakülgset abi liiklusõnnetuses kannatanud jalgratturile. Karistust raskendavaid

asjaolusid välja toodud ei ole ja neid ei tuvastanud ka kohus.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et väärteo toimepanemise tagajärjel sai teine isik

tervisekahjustuse. Seejuures ei ole tegemist kerge põrutuse või kriimustusega- SA Ida-Viru

Keskhaigla tõendi kohaselt liigitati kannatanu vigastus raskeks ning see päädis statsionaarse ravi

vajadusega. Seega ei saa antud juhul menetlusaluse isiku süüd hinnata väikeseks. Tegemist on

üheepisoodilise süüteoga ja tagajärg on põhjustatud ettevaatamatusest. Kohus leiab, et isiku süü

suurus on alla keskmise.

Aleksandr Mitinil ei ole kehtivad süüteokaristusi, mis näitab, et menetlusalune isik on

seaduskuulekas ega ole ka pidev liiklusrikkuja. Seetõttu eripreventiivseid kaalutlusi tema karistuse

suurendamiseks ei esine. Puutuvalt üldpereventsiooni leiab kohus, et määratud karistus annab ka

teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara ja

tervise kahjustamisest tuleb hoiduda.

Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 80 trahviühikut on tunduvalt allapoole sanktsiooni

keskmist määra (150 trahviühikut). Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (keskmises

6 / 7

määras), aga samuti seda, et isikul puuduvad kehtivad karistused ja kohtule esitatud kaebuses

väljendas ta toimepandu suhtes kahetsust, on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus

seaduslik ( ehk karistuse määramisel arvestati kõiki karistust mõjuda võivaid asjaolusid),

proportsionaalne ja igati põhjendatud. Mõistetud karistus on sanktsiooni alam- ja keskmäära vahel

ning kohus ei pea antud juhul põhjendatuks karistust veelgi vähendada.

Puutuvalt kaebuses esitatud väitesse isiku majandusliku seisu ja osalise töövõime kohta märgib

kohus järgmist. Kuivõrd karistuse mõistmise aluseks on isiku süü ning üld- ja eripreventsioon, siis

isiku majanduslik olukord ei ole selline ülekaaluka tähendusega asjaolu, mida karistuse määra

juures tuleks arvesse võtta. Kohus kordab, et isikule niigi määratud karistus sanktsiooni

keskmisest määrast tunduvalt alla poole. Küll aga võib majanduslik olukord anda põhjuse määrata

karistuse kandmine ositi. Nimelt näeb KarS § 66 lg 2 ette, et kohus või väärtegu menetlev

kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Esmalt tuleb

nõustuda kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et raske on anda hinnangut või arvestada isiku

sissetulekuid ja osalist töövõimet, kui kaebusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis neid

asjaolusid selgitaksid või tõendaksid. Töötamise registri kohaselt on menetlusaluse isikul ametlik

töökoht tööaja määraga 0,5 ettevõttes X OÜ. Vaatamata sellele ja arvestades, et rahatrahv summas

640 eurot on arvestavalt suur summa ühekorraga tasumiseks, peab kohus kaebaja olukorra

leevendamiseks põhjendatuks ajatada rahatrahvi tasumine kuuele kuule. Rahatrahvi ajatamine

arvestab kohtu hinnangul ka menetlusaluse isiku väidetavat väikest sissetulekut ja osalist

töövõimetust. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 26.06.2025

otsuses märgitud rekvisiitide järgi, kohustuslik on märkida ka kohtuvälise menetleja otsuses

märgitud viitenumber.

KOHTU MEETMED

Aleksandr Mitini kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 26.06.2025 üldmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 244025001890 tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2

muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse tasumise tähtaja osas, muus osas jätab

otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

kohtunik

7 / 7