3-25-2934/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2934

Määruse kuupäev

1. oktoober 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu talle Rakvere ja

Jõhvi arestimajades kinnipidamisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Lugeda kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ja jätta kaebetähtaeg ennistamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2934 menetlus.

3. Jätta kaebaja taotlus tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. X esitas 6. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb talle Rakvere ja

Jõhvi arestimajas kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaebuse kohaselt paiknes X nimetatud arestimajades alates 2017. a septembrist kuni 2018. a

veebruarini vahistatuna. Kaebaja väitel olid arestimaja kinnipidamistingimused õigusvastased

ning seetõttu alandati tema väärikust, kahjustati tema tervist ja temalt võeti ebaseaduslikult

vabadus. Ta sai asjaolust, et vahistatu suletud kambris hoidmine rikub inimõigusi, teada 2023.

aastal, kui ta teist korda vahistati. Kaebaja märgib, et ta kaitses kohtus mitme aasta vältel oma

õigusi seoses arestimaja tingimustega, kuid tema õigused jäid alati kaitseta. Ta nõudis

korduvalt enda üleviimist vanglasse, aga sellega viivitati. Samuti puudus tal tõhus

õiguskaitsevahend. Kaebaja väitel vajas ta hiljem korduvalt psühhiaatrilist abi ja ravi.

3-25-2934

Kaebaja palub asja juurde võtta tema kaebused asjadest, kus ta vaidlustas arestimaja tingimusi

(asjad nr 3-17-1987, 3-17-2358, 3-17-2487, 3-17-2585, 3-17-2645, 3-17-2266, 3-17-2581,

3-18-175, 3-18-773 ja 3-20-690).

KOHTU SEISUKOHT

2. Kaebusest nähtuvalt taotleb X talle vahistatuna alates 2017. a septembrist kuni 2018. a

veebruarini Rakvere ja Jõhvi arestimajades paiknemise ajal õigusvastaste

kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Seega on kaebaja esitanud

hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4).

3. Kuna kaebaja väidetest ei nähtu, et talle oleks kaebuse esemeks olev kahju tekitatud

süüteomenetluses, on vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1 ja

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse §-d 14–18).

4. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (HKMS §

124 lg 2). Kohus võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ka ettevalmistavas menetluses

(s.o enne eelmenetlust) ning kaebetähtaja ennistamata jätmise korral võib kohus menetluse

lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).

Kohtu hinnangul on kaebus esitatud kaebetähtaega oluliselt ületades ning kaebetähtaeg ei kuulu

ennistamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

4.1. HKMS § 46 lg 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestavad hüvitamisnõude

esitamiseks kolme aasta pikkuse tähtaja arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada

saama kahjust ja selle põhjustanud isikust.

Sõltumata sellest, kas käsitada kaebaja kinnipidamist Rakvere ja Jõhvi arestimajades alatest

2017. a septembrist kuni 2018. a veebruarini eraldi haldustoimingutena või ühtse jätkuva

toiminguna, pidi kaebaja arestimajade kinnipidamistingimuste tõttu talle mittevaralise kahju

tekkimisest aru saama hiljemalt siis, kui ta 2018. a veebruaris arestimajast vabastati (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-93-13, p 14). Samuti pidi kaebaja hiljemalt

selleks ajaks mõistma, et talle tekitas väidetavat kahju riik, täpsemalt Politsei- ja

Piirivalveamet. Asjaolu, millal kaebaja sai teada kahju tekitamise õigusvastasusest, ei mõjuta

kaebetähtaja kulgema hakkamist. Seega hakkas kaebetähtaeg kulgema hiljemalt 2018. a

veebruaris ning kaebaja pidanuks esitama talle arestimajades kinnipidamistingimustega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude järgneva kolme aasta jooksul, s.o hiljemalt

2021. a veebruaris. Kuna kaebaja esitas praeguses asjas hüvitamiskaebuse 6. septembril 2025,

on ta kaebetähtaega oluliselt ületanud.

4.2. Kui kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust

esitanud, tuleb kohtul üldjuhul teha kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise

ettepanek (HKMS § 120 lg 1 p 3, § 124 lg-d 1 ja 2 ning § 71 lg 1). Kui aga kaebetähtaega on

oluliselt ületatud ja kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, võib

kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma ennistamise

avalduse esitamiseks ettepanekut tegemata (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2023. a

määrus asjas nr 3-22-2185, p 19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a määrus asjas

nr 3-21-2053, p 12).

3-25-2934

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas X 12. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

ta taotles talle ajavahemikus 6. september 2017 kuni 7. veebruar 2018 Rakvere ja Jõhvi

arestimajades teatud konkreetsete kinnipidamistingimustega (kinnipidamise kestus; õhupuudus;

lühiajaliste kokkusaamiste sagedus; helistamisvõimalused) tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist (haldusasi nr 3-20-690). Viidatud haldusasjas esitas X aastatel 2020 kuni 2022

mitmeid taotlusi ja edasikaebusi. Eeltoodu põhjal on ilmselge, et kaebajal ei saanud olla

kohtusse pöördumiseks takistust, mis oleks käsitatav kaebetähtaja ületamise mõjuva põhjusena.

Seepärast ei pea kohus praeguse kaebuse asjaolude põhjal kaebajale kaebetähtaja ennistamise

taotluse esitamise ettepaneku tegemist otstarbekaks.

4.3. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab

kohus haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust

menetlusse võtmata.

Menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus kontrollida, kas praeguse haldusasja ese kattub

vähemalt osaliselt haldusasja nr 3-20-690 vaidluse esemega (HKMS § 152 lg 1 p 1).

5. Kohus jätab kaebaja tõendite kogumise taotluse haldusasja menetluse lõpetamise tõttu läbi

vaatamata.

6. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen