2-25-116011/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-116011

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi M. N.-i vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

491,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX)

Kostja: M. N. (isikukood XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M. N.-ilt hageja Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlgnevus

summas 316,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 100,13 eurot.

3. Välja mõista kostjalt M. N.-ilt hageja Elisa Eesti AS-i kasuks viivis 0,065%

päevas alates 19.08.2025 tasumata põhivõlgnevuselt (316,31 eurolt) kuni selle

täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja M. N.-i kanda.

5. Välja mõista kostjalt M. N.-ilt hageja Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud

summas 300 eurot.

6. Välja mõista kostjalt M. N.-ilt hageja Elisa Eesti AS-i kasuks viivis

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

1

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel



01.12.2021 sõlmitud liitumislepingu nr XXX telekommunikatsiooniteenuse “Ulme

Basic 15” osutamiseks telefoninumbrile XXX;



08.12.2021 sõlmitud liitumislepingu nr XXX telekommunikatsiooniteenuse “Suhtleja”

osutamiseks telefoninumbrile XXX;



23.11.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr XXX seadme Apple

AirPods (3rd generation) Lightning juhtmega laadimiskarp ostmiseks, mille

osamaksete summa kokku oli 209 eurot (tasumise periood oli 24 kuud ning igakuise

osamaksete suurus 8,708 eurot).

Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste

kasutamise eest. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Kostjal on tasumata

võlgnevus lepingute ja arvete alusel mobiilsete teenuste ja järelmaksu osamaksetest

tulenevalt. Mobiilsete teenuste eest võlgneb kostja arve nr 2041096815 alusel 42,04 eurot,

arve nr 2041512978 alusel 37,96 eurot, arve nr 2041779784 alusel 20,36 eurot, arve nr

2042176085 alusel 15,65 eurot. Järelmaksu osamaksete puhul võlgneb kostja arve nr

2041096815 alusel 8,71 eurot, arve nr 2041512978 alusel 8,71 eurot, arve nr 2041779784

alusel 8,71 eurot, arve nr 2042176085 alusel 174,17 eurot. Hageja saatis kostjale 20.03.2024

lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt

27.03.2024. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingud

üles 28.03.2024. Hageja palub kostjalt mõista välja põhivõlgnevus summas 316,31 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis summas 100,13 eurot

Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse avaliku e-toimiku kaudu

nähtavaks ja kätte toimetatavaks alates 19.08.2025, kuid kostja pole dokumente avaliku e-

toimiku või kättetoimetamisportaalis vahendusel avanud. Kohus saatis menetlusdokumendid ka

2

kostja e-posti aadressile XXX. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja

hagiavalduse kätte väljaande Ametlikud Teadaande kaudu 13.09.2025. Kostjat hoiatati

menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul

õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 29.09.2025,

kuid kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem ei ole kosja vastanud.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Hageja taotleb välja mõista

kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ning õigusabikulu summas 338 eurot. Lisaks

taotleb hageja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu

kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus

piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause

kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle

hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna

maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Hageja on märkinud tunnitasuks 169 eurot, mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur, kuna

hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 19.12.2024

määruses tsiviilasjas nr 2-23-7969 (p 10) märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 140

eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning vastab juristi tavapärasele tasumäärale. Lisaks

leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid

hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise

esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Seega eeltoodust tulenevalt on

kohus seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh

dokumentide komplekteerimisele ja kohtusse esitamisele lugeda 1 tund tunnihinnaga 140

eurot.

3

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 300 (140+20+140) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 300 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik

4