2-25-10521/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-25-10521

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-10521

Tsiviilasi

V.P. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Lõpplahend

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: V.P. (isikukood: XXX; registrijärgne

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald,

xxxxxxxxxxx maakond; viibimiskoht: Tartu Vangla);

Usaldusisik: Sirje Tael (Prolex OÜ, Jaama tn 76, 50605

Tartu; 7401 551; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada V.P.

(isikukood: XXX) maksejõuetusmenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalus.

2. Tühistada 29.07.2025.a määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise

abinõud (täitemenetluste peatamised, vara käsutuskeeld).

3. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade V.P. maksejõuetusmenetluse

lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Teate avaldamise

ajaks on 6 kuud.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta võlgniku menetluskulud tema enda kanda.

2. Määrata V.P. maksejõuetumenetluses usaldusisiku tasuks 654,72 eurot (sh

käibemaks).

3. Anda menetlusabi ja tasuda p-s 2 märgitud usaldusisiku tasu 654,72 eurot riigi

vahenditest. Usaldusisiku tasu maksta OÜ Prolex arveldusarvele

EE672200221013997303.

4. Määrus saata p-s 3 märgitud usaldusisiku tasu välja maksmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes

avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste määramise

kohta tehtud määruse osale (FIMS § 54 lg 11).

Asjaolud

V.P. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist või

pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik on

vallaline ja tal on 2 alaealist last. Võlgnik viibib vanglas ja töötab seal. Tema töötasuks

avalduse järgi on umbes 200 eurot. Avalduses oli märgitud sissetulekuteks ka üüri- ja

renditulu 300 eurot ja toetused riigilt 360 eurot ning muud tulud 100 eurot, kokku 1000 eurot.

Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud avalduse järgi on 1110 eurot. Võlgnikul on

kohustusi kokku 51 957,85 eurot. Võlgnik on invaliid, tal on alimendid ja võlad. Võlgnik

selgitas, et ei suuda üksi maksta oma võlgnevusi.

Kohus võttis avalduse 29.07.2025.a määrusega menetlusse ja määras usaldusisiku.

Usaldusisik esitas 01.09.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Varanimekirja

kohaselt on võlgniku nimele registreeritud mootorratas (Jupiter-4-K, 1982.a, reg.märk xxxx),

mille registrikanne on peatatud 01.10.2014. Muu vara puudub. Võlgniku sissetulekuks on

vanglas töötasu 0-100 eurot, kui talle tööd võimaldatakse. Võlanimekirja kohaselt on

võlgnikul kohustusi kokku eeldatavalt 50 976,23 eurot, millest 24 713,88 eurot on elatisabi.

Usaldusisik täpsustas 02.09.2025, et kahe lapse elatise nõuded ja elatisabi võlgnevus on

kokku 22 910,20 eurot ning muud nõuded on 24 602,05 eurot. Võlgniku kohustused on kokku

47 512,25 eurot.

Usaldusisik on leidnud, et võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse on tinginud nii

kergekäeline laenamine kui ka asjaolu, et pool kohustustest on elatise võlgnevus, millest pole

võimalik vabaneda. Usaldusisik selgitas 02.09.2025 dokumendis, et kohustustest vabastamise

menetluse algatamise faasis tuleb hinnata mh võla struktuuri. Usaldusisiku hinnangul esineb

menetluse raugemise olukord, kuna esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Võlgniku vangistuses viibimise ajal ei ole võlgnik suuteline täitma

võlausaldajate nõudeid, seda ka siis kui ta suudaks vanglas töötada. Võlgnik on ka kogu või

enamuse kohustustest vabastamise menetluse aja vanglas. Isegi kui jaatada, et pärast

vabanemist leiaks võlgnik töö, ei saa see olla eluliselt usutav, sest võlgniku elatise kohustust

on täitnud ka enne vanglasse minekut riik (elatisabi on makstud kõigil 2025. a kuudel enne

vangistust).

Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 02.09.2025. Võlgnik arvas, et tal on lihtsam poolt

võlgadest maksta kui tervet. Kui ta saab välja, siis hakkab tegelema teise osa võlgadega. Õige

on see, et ta on terve menetluse aja vanglas. Võlgnik ei töötanud vabaduses, sest ta pidi juba

novembris vanglasse minema, aga ta ei läinud ja hoidis kõrvale.

Usaldusisiku sõnul on laste elatise nõuded sundtäitmisel. Kui võlgnik ka vanglas midagi

teenib, läheb see kõik lastele elatiseks. Kui ta ka vabaduses oli, maksis riik tema eest elatisabi.

Juba on ette teada, et võlgnik ei suuda vanglas olles midagi tasuda võlausaldajatele. Võlgnik

vabaneb alles august 2028 ehk täpselt see kohustustest vabastamise menetluse aeg. Kõik

võlgniku vangistused on tingitud joobes juhtimisest ehk see on võlgniku enda tahtlik tegevus,

miks ta viibib vanglas.

03.09.2025.a määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiiti

makstava summa. Keegi deposiiti ei tasunud.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus

vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui

käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga

võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks

sobivaim menetluse liik.

Lähtuvalt FIMS § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes

viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes pankroti välja

kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine või menetluse lõpetamine

raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 29 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2 ja

5).

PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest

isikust võlgnik lõpetatuks.

FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

Kohtu hinnangul esineb alus menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel,

sest võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad alused vara

tagasivõitmiseks või -nõudmiseks. Keegi kohtu määratud deposiiti ei tasunud. Võlgnik on

esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul

puudub alus ka kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Nimetatud menetluse

läbiviimine on antud juhul perspektiivitu. Kohus nõustub usaldusisiku viidetega

kohtupraktikale (Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2024 määrus asjas 2-22-13533, p 20,

Riigikohtu 23.09.2015 määrus asjas nr 3-2-1-92-15, p 9, Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2024

määrus asjas 2-22-13533, p 20), milles jaatatakse võlastruktuuri arvestamist kohustustest

vabastamise menetluse algatamise faasis. Kohtud on leidnud, et pankrotimenetluse

eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus selleks, et

pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks oma kohustusest hüvitada kriminaalmenetluse

kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Kohus leiab, et selline seisukoht on

kohaldav ka käesolevas menetluses. Lisaks pole FIMS § 50 lg 2 alusel võimalik võlgnikku

vabastada lastele elatise maksmise kohustusest, mis kohtu hinnangul kehtib ka elatisabile.

Elatisabi on tegelikult samuti elatis, mille on lapsele maksnud võlgniku asemel riik. Riigile

tekkis sellest tagasinõue võlgniku vastu. Riigi nõude sisuks on siiski elatis.

Vara- ja võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kokku nõudeid 47 512,25 eurot, millest 20

648,05 eurot on võlanõuded (laenud), 3954 eurot kriminaalmenetluse kulud ning 22 910,20

eurot elatis (sh elatisabi) võlgniku kahele lapsele. Kohus leiab, et võlgnikku ei ole

kohustustest vabastamise menetluses võimalik vabastada 57% ulatuses kogunõuetest, s.o 26

864,20 eurost, mis on 9% kriminaalmenetluse nõuded ja 48% elatis ja elatisabi.

Võlgnikul on nõudeid, millest tal oleks põhimõtteliselt võimalik vabaneda (20 648,05 eurot

ehk 43% kogunõuetest), kuid mis on siiski äärmiselt ebatõenäoline. Asja materjalidest

nähtuvalt töötas võlgnik kuni 2024.a detsembrini. Alates 20.04.2025 viibib võlgnik vangis.

Karistuse tähtajaks on 09.08.2028. Võlgnik esitas enda K-raha väljavõtte perioodil

20.04.2025-30.06.2025, millest nähtuvalt sai võlgnik töötasu vaid ühe korra – summas 7,83

eurot, millest 3,91 eurot läks nõuete fondi ja 1,57 eurot vabanemisfondi. Võlgnikule jäi kätte

2,35 eurot. Regulaarseid makseid on võlgnikule teinud tema ema.

Kohtu hinnangul ei ole võlgniku sissetulekud (vanglas saadav töötasu) mingilgi määral

piisavad, et täita oma kohustusi. Võlgnik kasutab vanglas emalt saadud raha. See, et võlgnik

asub pärast vanglast vabanemist tööle on hetkel oletatav ning kohus seda arvestada ei saa.

Samuti ei saa kohus arvestada võlgniku võimaliku ennetähtaegse vabanemisega, kuna ka see

on oletuslik ega pruugi realiseeruda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise

perspektiivikust peab kohus hindama menetluse algatamise seisuga ja kohustustest

vabastamise menetluse kestusega. Asja materjalidest ning võlgniku selgitustest nähtuvalt

puuduvad võlgnikul reaalsed võimalused täita FIMS-s sätestatud kohustusi nõuetekohaselt ja

võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses rahuldada. Võlausaldajatele väljamakstavad

summad jääksid eeldatavalt sentide tasandile (vaadates vanglas töötamist ja saadud töötasu) ja

mille saavad eelisjärjekorras võlgniku lapsed. Teised võlausaldajad ei saa mitte midagi.

Lisaks viibib võlgnik vanglas kogu kohustustest vabastamise menetluse aja, kuna kohustustest

vabastamise menetlus kestaks eeldatavalt kuni 2028. aastani. Täiendavalt tekivad arvestatavas

määras pankrotimenetluse kulusid, mis jäävad võlgniku kanda ja süvendavad võlgniku

maksejõuetust. Kohus ei näe sellises olukorras mõistlikku põhjust ega võimalust võlgniku

suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Eeltoodu alusel tuleb võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus FIMS § 18 lg 2 p 5 ja lg 3

alusel lõpetada raugemise tõttu, kuna kohustustest vabastamise menetluse algatamiseta pole

võimalik pankrotimenetlust läbi viia.

29.07.2025.a määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning

keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma usaldusisiku nõusolekuta. Kuna edasist

maksejõuetusmenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse raugemisega, tuleb

pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4).

Menetluskulude jaotus

Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks summas 654,72 eurot (koos käibemaksuga).

FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse

välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva

seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise

taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama alamäär kohaldub ka

usaldusisikule.

Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele

kokku 8h (16 pooltundi) tasumääraga 66 €/h (33€/pooltund), kokku 528 eurot + km.

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja

keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt

arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku

poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tehtud

ülesanded on olnud vajalikud. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud

ülemmäära.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 528 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku on

usaldusisiku tasu 654,72 eurot.

Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui

võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja

kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1

sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33

eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu väljamaksmine riigi vahenditest, s.o

528 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 654,72 eurot.

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta

büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada

ka usaldusisikule.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik