3-25-157/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-157

Määruse kuupäev

30. september 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

V.B (V.B) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks ja kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus

treeningvahendite saamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada V.B kaebus.

2. Jätta V.B menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta V.B taotlus menetlusdokumentide paberkandjal

saamiseks rahuldamata.

4. Jätta V.B riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Vangla kinnipeetav V.B (kaebaja) esitas 20. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles väljendab rahulolematust asjaoluga, et Tartu Vangla jättis tema taotluse nr 6-

24/24/5062-1 sisuliselt menetlemata ja tagastas selle. Kaebaja esitas vaide nr 1-11/24/281-1,

mille vangla jättis otsusega nr 1-8/2-25/15-1 rahuldamata. Kaebaja leiab, et vangla on

õigusvastaselt jätnud rahuldamata tema taotluse treeningvahendite kasutamiseks. Vangla otsus

tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega kaebaja taotlus rahuldada. Kaebaja leiab, et vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamine aitab ära hoida edasised kaebused sama probleemi

lahendamiseks. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja peaaegu neli kuud esimese üksuse

lukukambris ja selle aja jooksul ei pakkunud vastustaja talle kordagi treeningvahendeid, mis

oli õigusvastane ja alandas kaebaja väärikust. Kaebaja paiknes küll esimeses üksuses, aga oli

ametlikult täitmiskava ja Tartu Vangla põhimääruse alusel teise üksuse kinnipeetav. Ka pärast

ümberpaigutust viibis kaebaja teise üksuse kinnipeetavana esimeses üksuses, mistõttu oleks

talle pidanud treeningvahendeid võimaldama esitatud taotluse alusel. Teda diskrimineeriti,

kuna tal ei olnud teiste kinnipeetavatega võrdseid võimalusi.

Kaebaja esitas kaebuses taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Vangla esitas vastusena kohtunõudele V.B taotluse nr 6-24/24/5062-1, vangla

poolse taotluse tagastamise nr 6-24/24/5062-2, V.B vaide nr 1-11/24/281-1 ning vangla

3-25-157

otsuse nr 1-8/2-25/15-1. Vangla kinnitusel ei ole kaebaja kahjunõuet antud asjas vanglale

esitanud. Kohtueelsest menetlusest nähtub järgnev.

2.1.

V.B esitas 8. detsembril 2024 Tartu Vanglale taotluse treeningvahendite

kasutamiseks. Taotluse kohaselt teavitas ametnik taotlejat, et vangla esimese üksuse kinni-

peetavad saavad küsida ametnikelt treeningvahendeid, et suletud osakonnas trenni teha.

Vahendid olevat olemas ametnike ruumi juures kastis. V.B tahtis kambris kasutada

treeningvahendeid, et teha teraapilisi harjutusi liigeste liikumise parandamiseks.

2.2.

Tartu Vangla tagastas 15. detsembri 2024. a vastusega nr 6-24/24/5062-2 V.B taotluse

seda läbi vaatamata, kuna kinnipeetav paigutati 12. detsembril 2024 mujale eluosakonda ja

hoonesse. Seega ei olnud vastava taotluse täitmine enam võimalik.

2.3.

V.B esitas 29. detsembril 2024 vaide Tartu Vangla vastuse nr 6-24/24/5062-2 peale.

Ta leidis, et vastustaja tegevus tema taotluse menetlemata jätmisel on õigusvastane, kuna ta

paikneb ka pärast ümberpaigutust I üksuses, mistõttu tuleb talle treeningvahendid võimaldada.

2.4.

Tartu Vangla jättis 20. jaanuari 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/15-1 V.B vaide

rahuldamata. Vangla otsuse kohaselt viibis V.B taotluse esitamise ajal eluosakonna S1

kambris 103 eraldatud lukustatud kambrirežiimil. Kinnipeetav soovis kambrisse kasutamiseks

treeningvahendeid kärult, mida vangla väljastas osana motivatsioonipaketist kasutamiseks S2

eluosakonnas vangla poolt määratud isiku järelevalve all ning vastavalt graafikule. Eraldatud

lukustatud kambrisse S1 eluosakonnas vastavaid treeningvahendeid ei väljastatud. V.B

suhtes oli 25. septembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/267 alusel kohaldatud täiendava

julgeolekuabinõuna kehakultuuriga tegelemise keeldu, mis juba eraldiseisvalt välistab sellistes

ühistes tegevustes osalemise eluosakonnas. Avatud eluosakonnas viibimise ajal on

kinnipeetaval võimalik kasutada treeningkärul olevaid vahendeid teiste kinnipeetavatega

samadel tingimustel. Taotlusele vastamisele eelnevalt, 12. detsembril 2024 paigutati

kinnipeetav teise, senisest eluhoonest vangla territooriumil eemal asuva eluhoone kambrisse

1165. Vastavas eluhoones ei ole avatud eluosakondasid, seega ei ole sinna nähtud ette ka

treeningkäru, millelt vahendeid oleks olnud kinnipeetavale võimalik väljastada ning millelt

nende saamist ta taotles, seega langesid tulenevalt kinnipeetava ümberpaigutamisest ära

kinnipeetava taotluse täitmise eelduseks olevad asjaolud. Vangla leidis põhjendatult, et

kinnipeetava taotluse täitmise üle ei olnud 15. detsembri 2024 seisuga enam võimalik

otsustada ning tagastas selle läbi vaatamata. 13. jaanuari 2025 seisuga lõpetati kaebaja suhtes

eraldatud lukustatud kambri kohaldamine. Otsuse koostamise ajal paiknes V.B

kartserirežiimil S8 eluosakonna kambris 402. Kartserirežiimil paiknevale kinnipeetavale

kambrisse lubatud esemed on loetletud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 60 lg-s 1.

Treeningvahendeid kinnipeetavatele kartserikambrisse lubatud ei ole ning seega ei olnud

vanglal endiselt võimalik otsustada S2 eluosakonna treeningkärult V.B-le kambrisse

isiklikuks kasutamiseks treeningvahendite toomise üle ning taotluse nr 6-24/24/5062-1

tagastamise alused jäid ajas püsivaks.

3. Kaebaja esitas 24. veebruaril 2025 ja 9. märtsil 2025 kohtule avaldused, milles selgitas, et

Tartu Vangla takistab tal alates 2024. a novembrist e-toimiku kasutamist. Kaebajal lastakse e-

toimikus avada menetlusdokumendid, aga neile vastata ei võimaldata. Kaebaja vajab

igapäevaselt e-toimikule ligipääsu. Kaebaja ei saa osaleda menetlustes e-toimiku vahendusel.

Kõik kaebaja menetlusdokumendid asuvad e-toimikus. Kaebajale tuleb väljastada kõik

menetlusdokumendid paberkandjal. Samuti tuleb kaebajale määrata riigi õigusabi korras

advokaat, kes esindaks kaebajat menetlustes, millele kaebajal endal ligipääs puudub.

3-25-157

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi

ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kaebaja soovib, et Tartu Vangla teeks tema 8. detsembri 2024. a taotluse osas uue otsuse.

Seega on kaebaja esitanud kohtule kohustamiskaebuse vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 2.

Kaebaja on kohustamisnõudes läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 47 lg 2,

vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5). Kohus selgitab, et kohustamiskaebuse läbivaatamisel

hindab kohus vastustaja tegevuse õiguspärasust. Eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine ei

ole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav (HKMS § 45 lg 2). Kaebajal

on oma õiguste kaitseks tõhusam esitada kohustamisnõude Tartu Vangla vastu. Kuigi kaebaja

mainib kaebuses, et vangla on alandanud treeningvahendite väljastamata jätmisega tema

väärikust, ei ole kaebaja läbinud hüvitamisnõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust

vastavalt VangS § 11 lg-le 8. Seetõttu ei suuna kohus kaebaja esitama hüvitamiskaebust Tartu

Vangla vastu.

5. Kohus leiab, et V.B kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

5.1.

Kaebuse kohaselt seisnes vangla õigusvastane tegevus selles, et kaebaja 8. detsembri

2024. a taotlus jäeti õigusvastaselt rahuldamata. Kaebaja leiab, et vangla oleks pidanud talle

kui teise üksuse kinnipeetavale treeningvahendid väljastama olenemata sellest, kus osakonnas

ta parasjagu paiknes. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Tartu Vangla selgitas 20. jaanuari

2025. a vaideotsuses, et treeningvahendeid väljastas vangla osana motivatsioonipaketist

kasutamiseks S2 eluosakonnas vangla poolt määratud isiku järelevalve all ning vastavalt

graafikule. Kaebaja viibis taotluse esitamise ajal eluosakonna S1 kambris eraldatud lukustatud

kambrirežiimil 25. septembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/267 alusel. Kaebajale kehtis

kehakultuuriga tegelemise keeld. See tähendab, et kaebajal oli keelatud täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise kestel spordiväljaku ja spordisaali kasutus, kuid võis teha

harjutusi enda kambris. Kohus mõistab, et S2 eluosakonnas oli treeningvahendite kambrisse

jagamine siiski erandlik soodustus ja seda vangla lukustatud kambris või kartserirežiimil

viibivale kinnipeetavale ei võimaldanud. Kuna VSkE § 641 järgi on kinnipeetavale vanglas

keelatud spordivahendid, siis puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda endale

treeningvahendeid kambrisse.

5.2.

VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga

tegelemiseks ning VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik

värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangistusseadus ega muud vangistust reguleerivad

aktid ei täpsusta, milliseid vahendeid kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale

kehakultuuriga tegelemine tagada. Vangistusseaduse kommentaaride kohaselt on võimalus

kehakultuuriga tegeleda küll kinnipeetava subjektiivne õigus, kuid kinnipeetaval ei ole õigust

nõuda spordisaali kasutamist, tema soovitud spordiinventari muretsemist või võimalust

harrastada talle meelepärast spordiala ning vanglateenistusel on üksnes kohustus tagada

kinnipeetavale võimalus tegelemiseks üldiselt (J. Sootak. § 55. Olmetingimused ja tervishoid

vanglas. – Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 143). Seega võib

vangla ise otsustada, millised võimalused kehakultuuriga tegelemiseks ta loob (vt nt Tartu

3-25-157

Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-10-695, Tartu Halduskohtu 3. oktoobri

2014. a otsus asjas nr 3-14-50908). Kaebaja õiguste rikkumist saaks seetõttu jaatada üksnes

juhul, kui kaebajal puuduksid igasugused võimalused kehakultuuriga tegelemiseks vanglas.

Kohus on seisukohal, et kehakultuuriga tegelemiseks ei ole kinnipeetaval ilmtingimata vaja

kindlaid treeningvahendeid, sest erinevaid harjutusi ja sporti saab teha ka vastava

spordiinventarita (harjutused keharaskusega, venitamine jne). Kaebaja tahtis kambris kasutada

treeningvahendeid, et teha teraapilisi harjutusi liigeste liikumise parandamiseks ja jõutrenni

biitsepsile. Kohtu hinnangul on selliseid harjutusi võimalik teha ka eraldatud lukustatud

kambris või kartserikambris olles. Praegu ei saa väita, et kaebajal ei olnud üldse mitte

mingisuguseid võimalusi vanglas kehakultuuriga tegelemiseks. Seetõttu ei kaasnenud ka

kaebaja subjektiivsetele õigustele märkimisväärset riivet, kui ta jäi ilma võimalusest saada

samasid treeningvahendeid, mida väljastati S2 osakonnas. Kohus nõustub vanglaga, et

kaebaja taotluse rahuldamine ei olnud põhjendatud ja talle treeningvahendite väljastamine

osakonnast, kust kaebaja oli ümber paigutatud algselt eraldatud lukustatud kambrisse ja

seejärel kartserikambrisse. Kaebaja ei saanud eeldada, et tal on eraldatud lukustatud kambris

viibimise või kartserikaristuse kandmise ajal samaväärsed tingimused treeningvahendite

kasutamiseks kui avatud eluosakonnas viibivatel kinnipeetavatel. Kinnipeetav, kes on toime

pannud distsipliinirikkumise või kelle suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid,

peab arvestama, et tema liikumine ongi piiratud ning tal ei ole samad tingimused, mis avatud

osakonnas. Kaebaja saab enda õiguskuuleka käitumisega edaspidi samasse olukorda sattumist

vältida (vt nt Tartu Halduskohtu 8. mai 2023. a määrus asjas nr 3-22-1934).

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V.B kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

7. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

8. Kaebaja on kohtule esitanud ka taotlused menetlusdokumentide paberkandjal saamiseks ja

riigi õigusabi määramiseks.

Kohus jätab kaebaja taotlused rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuv kaebaja poolt

e-toimiku kaudu erinevate menetlusdokumentide esitamise sagedus ei anna põhjust arvata, et

kaebajale ei võimaldata juurdepääsu e-toimikule või võimaldatakse seda ainult dokumentide

kättesaamiseks. Asjaolu, et kaebaja ei saa e-toimikut kasutada iga päev, ei ole käsitletav

e-toimikule juurdepääsu õigusvastase piiramisena. Vanglal on tahvelarvuteid piiratud hulk,

mida tuleb jagada mitme kinnipeetava vahel. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et vangla oleks

kaebaja juurdepääsu e-toimikule õigusvastaselt piiranud, pole alust ka kaebajale

menetlusdokumentide paberkandjal saatmiseks ja riigi õigusabi määramiseks. Riigi õigusabi

määramist ei õigusta ka asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, mistõttu on tal raske

adekvaatselt materjalides orienteeruda. Kaebajal on endal võimalik otsustada, kui suure hulga

vaidlusi ta algatab, et nende haldamine oleks talle jõukohane. Kohtu hinnangul on kaebaja

iseseisvalt võimeline menetluses osalema, arvestades tema esitatud menetlusdokumente

käesolevas asjas ja ka varasemat kogemust kohtumenetluses osalemises (riigi õigusabi

seaduse § 7 lg 1 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)