2-25-109695/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaija Koik Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-109695 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi K P vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479); Hageja lepinguline esindaja: B T Kostja: K P (isikukood xxx).

RESOLUTSIOON

1. Jätta kinnitamata Aktiva Finance Group OÜ ja K P vahel 02.04.2025 sõlmitud maksegraafik.

2. Kinnitada Aktiva Finance Group OÜ ja K P vahel 30.09.2025 sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:

2.1. Kostja tasub hagejale kompromissina 115 eurot (sh põhivõlg 36,76 eurot ja hageja menetluskulud summas 78,24 eurot) Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole (nr xxx, viitenumbriga xxx) alljärgneva maksegraafiku alusel: 15.10.2025 35,00 € 15.11.2025 35,00 € 15.12.2025 45,00 € KOKKU 115,00 €

2.2. Kui kostja hilineb maksegraafikust tuleneva makse tasumisega rohkem kui 5 päeva, on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk koos viivitusintressiga määraga 0,0469% päevas iga täitmisega viivitatud päeva eest ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

2.3. Kompromissi kinnitamine välistab sama nõudega uuesti kohtusse pöördumise ja menetlusosalised on sellest teadlikud.

2.4. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

3. Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-109695.

Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K Plt (kostja) 748 euro saamiseks. Kohus tegi 02.04.2025 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 02.04.2025 aadressil xxx. Pooled esitasid 14.04.2025 kohtule avalduse maksegraafiku kinnitamiseks.

2. 21.06.2025 määruses käsitles Pärnu Maakohus esitatud maksegraafikut kompromissina ning lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja menetlemise üle Harju Maakohtule.

3. 15.08.2025 määrusega jättis Harju Maakohus kompromissi käiguta ja võimaldas pooltel kompromissi ja kompromissi aluseks olevaid asjaolusid täpsustada 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kätte saamisest.

4. 29.08.2025 esitas hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid. Hageja esitatud seisukohast nähtuvalt tuleneb hageja nõue 15.04.2023 xxx AS-i ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx.

5. 08.09.2025 kirjas selgitas pooltele kohus, et kohus ei saa poolte esitatud kompromissi kinnitada ilma krediidi kulukuse määra ülempiiri piiresse jäämist ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollimata või ilma kostja kinnituseta, et ta vastavast kontrollist ja oma seonduvatest õigustest loobub. Kohtu esmasel hinnangul ei saanud krediidiandja tarbija kontoväljavõtet kogumata järeldada, et tarbija on krediidivõimeline. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kompromissi tingimused vajavad täiendavat arutelu, mistõttu määras kohus istungi kompromissi arutamiseks ja sõlmimiseks.

6. 30.09.2025 toimunud istungil sõlmisid pooled uue kompromissi.

7. Kuivõrd pooled on 30.09.2025 sõlminud uue kompromissi, ei kinnita kohus poolte vahel 02.04.2025 sõlmitud ja 14.04.2025 Pärnu Maakohtule esitatud maksegraafikut kompromissina.

8. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

9. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohus on pooltele selgitanud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgi ja pooled on kompromissis kinnitanud, et on nendest teadlikud. Kohtule

2 / 3

esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. 10. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 11. Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 12. Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 13. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 14. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest, mistõttu ei saa kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik

2 / 3