2-23-141562/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025.a Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-24-141562

Tsiviilasi

Rendin OÜ hagi K T vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1274,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rendin OÜ (registrikood 14672861), lepinguline

esindaja L S (E-post: xxx)

Kostja K T (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rendin OÜ hagi K T vastu.

2. Välja mõista K Tlt Rendin OÜ kasuks 1274,38 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning kostja vastus

1. Hageja esitas 13.11.2023 Harju Maakohtule hagi K T vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt K T (edaspidi kostja) ja V A (edaspidi üürileandja) sõlmisid alates

09.07.2023 tähtajatu üürilepingu nr XXX XXX paikneva eluruumi kasutamiseks.

Üürileping oli väljastatud Rendin OÜ (edaspidi hageja) poolt. Eluruumi valdus anti

kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. 14.08.2023 võttis üürileandjaga

ühendust P L, teatades, et üürnik (kostja) viibib kinnipidamisasutuses ja soovib

üürilepingut lõpetada. Üürileandja ei nõustunud lepingu ennetähtaegse lõpetamisega,

millest teavitas üürnikku. Üürileandja hindas, et kostja sattumine kinnipidamisasutusse ei

anna aluse üürilepingu lõpetamiseks päevapealt, muuhulgas ka selle tõttu, et üürileandja

ei saanud võtta võõralt kolmandalt isikult saadud teavet absoluutse tõena sest kostja ise ei

ole üürileandjaga ühendust võtnud, samuti polnud üürileandjal mingit võimalust

kontrollida kostja asukohta. (dtl 15 jj).

2. 14.08.2024 tagastas eluruumi hagejale üürniku poolt volitatud isik P L. Eluruumi valduse

tagastamisel üürileandja avastas korteris puudusi, mille fikseeris eluruumi tagastamise

aktiga 14.08.2023. Eluruumi tagastamise akti koostas üürileandja. Aktis tuvastas

üürileandja, et korter oli koristamata, söögilaud oli rikutud ning pesumasin oli

kahjustatud. (dtl 86). Üürileandja saatis akti üürnikule 18.08.2023.

3. Üürileandja sõlmis alates 01.09.2023 Xxx eluruumi kasutamiseks uue üürilepingu ning

lõpetas kostjaga sõlmitud üürilepingu nr xxx 31.08.2023 seisuga. Hagiavalduse kohaselt

kostja ei ole tasunud kõrvalkulusid ajavahemiku 01.07-31.08.2023 eest ning samuti on

jätnud maksmata üüri ajavahemiku 09-31.08.2023 eest.

4. Üürileandja edastas üürnikule 22.08.2023 (dtl 155) ja 14.09.2023 (dtl 151)

meeldetuletused, koos eluruumi tagastamise aktiga, kus olid märgitud eluruumi

tagastamisel ilmnenud probleemid. Üürileandja palus üürnikku likvideerida korteris

esinevad puudused ning tasuda maksmata üür ning kõrvalkulud.

5. 02.10.2023 sõlmiti üürileandja ja hageja nõuete loovutamise leping, mille alusel hageja

hüvitas üürileandjale kahju summas 1274.38 eurot ning võttis üürileandja õigused ja

kohustused üle. 02.10.2023 esitas hageja kostjale nõuete loovutamise lepingu, mille

kohaselt loovutatavate nõuete koosseisus on:

1) Üür ajavahemiku 09-31.08.2023 eest summas 390.32 eurot;

2) Kõrvalkulud ajavahemiku 01-31.07.2023 eest summas 88.78 eurot (mille koosseisus

on KÜ xxx 2 arve nr xxx summas 60.51 eurot ning xxx AS arve nr xxx summas 28.27

eurot);

3) Kõrvalkulud ajavahemiku 01-31.08.2023 eest summas 160.75 eurot (KÜ xxx 2 arve nr

1xxx summas 134.78 eurot ning xxx AS arve nr xxx summas 25.97 eurot);

4) Kahjunõue summas 634.53 eurot, mis koosneb rikutud söögilaua asendamisest (233,33

eurot), pesumasina asendamisest (277.20 eurot) ja suurpuhastuse nõudest (124 eurot).

6. Kostja ei ole vaatamata meeldetuletusele tasunud üüri ja kõrvalkulude võlgnevust ega

hüvitanud korteri kahjustamisega tekkinud kahju. Hageja nõuab kostjalt kostja poolt

tekitatud ja hageja poolt üürileandjale väljamakstud kahju hüvitamist summas 634.53

eurot. Hageja nõuab kostjalt hageja poolt üürileandjale tasutud üüri ajavahemiku 09-

31.08.2023 eest summas 390.32 eurot ja kommunaalkulude võlgnevust ajavahemiku

01.07.2023-31.08.2023 eest summas 639.85 euro hüvitamist.

7. Kostja hagiga ei nõustu. Kostja ei vaidlusta, et korter oli koristamata, kuid avaldab, et

söögilaud oli katki juba üleandmise hetkel ning pesumasin oli kostja korteris elamise ajal

töökorras. Kostja väidab, et tema vend andis 14.08.2023 korteriomanikule sularahas 130

eurot juuli kommunaalarvete eest. Kostja ei vaielnud vastu üüri ja kommunaalide

kululiikidele, kuna avaldas nõustumust, et üüri ja kommunaalarved tasuma

maksegraafiku alusel (dtl 164).

8. Kohus on palunud hagejal selgitada nõude kujunemist juulikuu kõrvalkulude osas, kuna

teadaolevalt sõlmiti eluruumi üürileping 09.07.2025, kuid kõrvalkulusid nõuab hageja

kogu juulikuu eest (dtl 182 jj). Samuti palus kohus hagejal selgitada, millisel alusel nõuab

hageja kostjalt terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid. Kohus palus hagejal

selgitada, kuidas on kujunenud kahjunõue kahjustatud pesumasina ja laua eest hüvitise

saamiseks (dtl 182).

9. Hageja on kohtule selgitanud, et nõuab kõrvalkulusid kogu üürilepingu perioodi eest, sest

kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud on valdavalt püsikulud, mis

tekivad sõltumata eluruumi kasutusest. VÕS § 296 lg 1 kohaselt on üürnikul õigus

kõrvalkulude ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisest keelduda üksnes

juhul, kui ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada kas puuduse tõttu või seetõttu, et

üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Üürnik otsustas loobuda asja valdusest ilma, et

selleks oleks üürileandjast tingitud takistus või asja puudus. Hageja selgitas, et nõuab

kostjalt uue pesumasina ja uue laua maksumust vajadusest tagada asendusseadme

töökindlus. Üürileandja valis maksumuselt originaalist (Samsung) odavama pesumasina.

(dtl 191).

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja

põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis

kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas

osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse

korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

2. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole.

3. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

4. Tsiviilasja materjalidega loeb kohus tuvastatuks, et pooled ei vaidle, et K T ja V A

sõlmisid alates 09.07.2023 üürilepingu nr xxx xxx paikneva eluruumi kasutamiseks.

Üürilepingu kohaselt on ühe kuu üür 550 eurot. Eluruumi valdus anti 09.07.2023 kostjale

üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Pooled ei vaidle, et kostja sattus

kinnipidamisasutusse ning 14.08.2023 võttis üürileandjaga üürniku nimel ühendust kostja

sõber, kes avaldas soovi tagastada eluruumi üürileandjale. Samal päeval toimus korteri

üleandmine üürileandjale. Pooled on üürilepingus kokku leppinud, et korraliselt lepingu

lõpetamisest tuleb ette teatada 3 kuud (üürileping dtl 125 jj). Poolte kokkuleppel võib

lepingu üles öelda igal ajal. Kohus loeb tuvastatuks, et pooled avaldasid nõustumust

lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks Kokkulepe tuleb fikseerida Rendin platvormil.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg 3 kohaselt, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut

muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele

lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et

pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Poolte käitumisest

nähtub, et nad nõustusid lepingu lõpetamisega ka muus vormis, kui lepingus kokku

lepitud. Leping oli lõpetatud 31.08.2023, seega on kostjal kohustus kanda kulusid kuni

üürilepingu lõppemiseni.

5. Hageja nõuab kostjalt perioodi 09.08.2023-31.08.2023 eest üüri summas 390,32 eurot,

ning juuli 2023 ja august 2023 kõrvalkulusid kokku summas 249,53 eurot. Kostja ei ole

tõendanud, et ta on hagejale tasunud augustikuu üüri, kostja on oma vastuses jaatanud

üürivõlgnevuse olemasolu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule. Eeltoodust tulenevalt saab hageja nõuda üüri suuruses, milles pooled kokku

leppisid. Perioodi 09.08.2023-31.08.2023 eest kuulub tasumisele 22 päeva üür, s.o 390,32

eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

6. Hageja on kohtule esitanud nõude mõista kostjalt välja juuli ja augusti 2023. kõrvalkulud.

7. Võlaõigusseadus (VÕS) § 292 lg 1 ja lg 1 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik

kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui

selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Pooled on

kõrvalkulude kandmises lepingus kokku leppinud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja

või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu

lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Eluruumi üürilepingu

korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve

hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi

hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Pooled on hoone korrashoiu-

ja parenduskulud kandmises lepingus kokku leppinud.

8. VÕS § 296 lg 1 kohaselt üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone

korrashoiu- ja parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt

kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et

üürileandja ei andnud asja tema kasutusse.

9. Pooled leppisid üürilepingus kokku (üürilepingu p 4, dtl 125 ja lepingu lisa 1, dtl 128), et

üürnikul on kohustus lisaks üürile tasuda kõrvalkulusid vastavalt esitatud

arvetele/makseteatistele. Kõrvalkulude hulka kuulub lepingu kohaselt küte, gaas,

üldelekter, elekter, üldvesi, soe ja külm vesi, vee soojendamine, prügi, sideteenused,

haldustasu, hooldustasu, remondifond ja maja kindlustus. Hagiavalduse kohaselt juulikuu

kõrvalkulud koosnevad korteriühistu poolt väljastatud arvest summas 59,51 eurot (dtl

157) ja xxx poolt väljastatud arvest summas 28,27 eurot (dtl 22), kokku 87.78 eurot.

Augusti 2023 kõrvalkulud koosnevad hagiavalduse kohaselt korteriühistu poolt

väljastatud arvest summas 134.78 eurot (dtl 160) ja xxx poolt väljastatud arvest summas

25.97 eurot (dtl 158), kokku 160,75 eurot.

10. Kostja ei ole tõendanud oma menetluses esitatud väidet, et tema vend andis üürileandjale

130 eurot sularahas korteri tagastamisel 14.08.2023. Hageja on juuli 2023. eest nõudnud

kõrvalkulusid (elekter ja korteriühistu arve). Kohus rahuldab hageja nõude juulikuu

kõrvalkulude nõude osas. Pooled ei vaidle, et üürileping sõlmiti 09.07.2023. Lepingus on

kokku lepitud kohustus tasuda kõrvalkulusid. Seda, et ta oleks kohustuse täitnud, ei ole

kostja tõendanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja juulikuu kõrvalkulud

summas 87.78 eurot.

11. Kostja ei ole menetluses väitnud, et ta oleks tasunud augustikuu kõrvalkulud. Hageja on

märkinud augustikuu kõrvalkuludena korteriühistu poolt väljastatud arve summas 134.78

eurot (dtl 160) ja xxx poolt väljastatud arve summas 25.97 eurot (dtl 158), kokku 160,75

eurot. Eeltoodud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

12. Hageja on kohtule esitanud kahju hüvitamise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 276 lg 2

sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest

üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos

päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele

kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt,

eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et

üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub

ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või

kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja

kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise,

halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohus

selgitab, et üürnik peab seega kasutama asja hoolikalt ning ära hoidma kahjustused, mida

hoolikas üürnik ära hoiaks ning tagastatava asja seisund ei tohi olla halvem seisundist,

mis vastab lepingujärgsele kasutusele. Ka üürilepingus on kokku lepitud, et hiljemalt

lepingu lõppemise kuupäeval tagastab üürnik ruumid (s.h kõik ligipääsu vahendid) samas

seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle arvestades lepinguga

kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muutusi, m.h. normaalne kulumine (üürilepingu

üldtingimused p 4.5.1).

13. Üürilepingu üldtingimuste punktis 2.1 on sätestatud, et lepingu sõlmimisel üürileandja

annab ruumid üle ja üürnik võtab ruumid vastu üleandmise-vastuvõtmise akti (ÜVA)

koostamise/kinnitamisega, aktis fikseeritakse eluruumide seisukord, sisustus ning puhtus.

09.07.2023 koostatud üleandmise-vastuvõtu aktist (dtl 116) nähtub, et korter näeb korras

välja, suurpuhastust pole tehtud. Korter on remonditud mõni aasta tagasi, korralik

seisukord. Üleandmisaktile on alla kirjutanud üürileandja V A ja K T. Üleandmisaktile on

lisatud pildid, millelt nähtub korteri seisukord (dtl 105-113). Eeltoodust tulenevalt loeb

kohus tõendatud, et kostja võttis korteri üle üleandmisaktiga fikseeritud seisukorras,

korter oli puhas, üürnikul pretensioone ei esinenud.

14. Üürilepingu üldtingimuste punktis 2.3 on sätestatud, et lepingu lõppemisel annab üürnik

ruumid üle ja üürileandja võtab ruumid vastu (ÜVA) koostamise/kinnitamisega, aktis

fikseeritakse eluruumide seisukord, sisustus ning puhtus. 14.08.2023 koostatud korteri

tagastamise akt, mille on allkirjastanud üürileandja V A. Kohtu hinnangul ei ole

üürileandja järginud poolte üürilepingus kokku lepitud kokkulepet, et korter antakse õle

üleandmis-vastuvõtmis aktiga. Puntki sõnastuse eesmärgiks oli et välistada hilisemad

vaidlused korteri seisukoha osas. Aktis ei ole kinnitanud kostja korteri seisukorda

tagastamise ajal, mistõttu aktil puudub eesmärk, milles lepingus kokku lepiti. Vaidlus

puudub selles, et kostja esindaja viibis tagastamise hetkel P L, kes oleks võinud

allkirjastada akti kostja asemel. Kohtu hinnangul võib asuda seisukohale, et kostja pole

avaldanud nõustumust akti sisuga.

15. TsMS § 238 lg 2 kohaselt kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu

tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki

või teises vormis tõendiga. Pooled on üürilepingus avaldanud soovi, et korteri seisukord

korteri üleandmise ja tagastamise hetkel fikseeritakse aktiga, mistõttu ei ole muud

tõendid ega kostja vastuväited korteri seisukorra osas korteri üleandmisel kohtu

hinnangul ka asjakohased.

16. Eeltoodust tulenevalt peab kohus analüüsima, kas korteri tagastamisel ilmnesid

puudused, mille hageja on hagiavalduses välja toonud. Kohtul puudub alus kahelda

selles, et fotod tehtud 14.08.2023, muuhulgas ei ole kostja ise sellele tuginenud, et fotod

oleksid tehtud muul ajal, kui hageja poolt väidetud ajal. Kohus on seisukohal, et korter oli

selle tagastamisel puhastamata (dtl 87-95, dtl 99-100), söögilaud on katki (dtl 96) ja

pesumasin on katki, lekib vett (dtl 101).

17. VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja

seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui

üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt,

välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega

avastada. 14.08.2023 koostatud korteri tagastamise aktis on viidatud puhastamata

korterile, katkisele lauale ja pesumasinale. Üleandmis-vastuvõtmisakt koos kahjunõudega

on kostjale edastatud 18.08.2023, 14.09.2023 ja 02.10.2023. Kohus loeb seega

tõendatuks, et puudustest on kostjale viivitamatult peale nende avastamist teatatud.

18. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või

kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4

kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks

või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või

kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta

hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja

väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel

mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab

kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse

vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas,

tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

19. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostja on lepingut

rikkunud, tagastades eluruumi puudustega, mistõttu on üürnikule tekkinud kahju.

Rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos, kuna käsitletavad puudused tekkisid ajal,

mil asi oli kostja valduses ja kostja pole tõendanud, et kahjustumine toimus asjaoludel,

mis ei tulenenud temast. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahju hüvitamist.

20. Hageja kahju hüvitamise nõue summas 634,53 eurot koosneb järgnevatest kuludest: uus

pesumasin väärtuses 277.20 eurot, uus laud väärtuses 233,33 eurot, suurpuhastus, mille

maksumus oli 124 eurot. Kostja ei ole oma vastuses esitanud vastuväiteid asendatud laua

ja pesumasina hinna osas. Seega ei pea kohus vajalikuks nende osas ka eraldi oma

hinnangut anda ning nimetatud kulud on kahjuna põhjendatud. Üürileandja on korterisse

tellinud suurpuhastuse, mille maksumus oli 124 eurot. Kostja on võtnud omaks, et korter

oli koristamata. Hageja on esitanud kohtule xxx OÜ hinnapakkumise 44 m2 korteri

suurpuhastusele, mille kohaselt suurpuhastuse hind on 155-175 eurot, sõltuvalt korteri

mustuse astmest. Kohtu hinnangul tuleb pidada põhjendatuks kulu suurpuhastusele

summas 124 eurot. Kulu ei ole ebamõistlikult suur 44 m2 korteri suurpuhastuse kohta.

Kohtu hinnangul on põhjendatud kahju hüvitamise nõue summas 634,53, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

21. Kostjalt kuulub eeltoodust tulenevalt hageja kasuks välja mõistmisele summa 1247,89

eurot.

Menetluskulud

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi

osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

23. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4

kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

kohtunik