2-24-5907/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-5907

Tsiviilasi

UAB „Concept 4 Clinic“ hagi Hepsor P113 OÜ vastu

kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine, menetluse lõpetamine,

menetluskulude kindlaskmääramine

Menetlusosalised

esindajad

ja

nende Hageja: UAB „Concept 4 Clinic“ (välismaa kood

305739425), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Urmas

Kiik ja Andres Kivi

Kostja: Hepsor P113 OÜ

(registrikood 14525769),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kaido Loor, Carry

Plaks, Carri Ginter ja Piret Schasmin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata UAB „Concept 4 Clinic“ hagi Hepsor P113 OÜ vastu kahju

hüvitamise nõudes.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-24-5907 menetlus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud hageja UAB „Concept 4 Clinic“ kanda.

4. Rahuldada osaliselt kostja Hepsor P113 OÜ avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Määrata kostja Hepsor P113 OÜ menetluskulude rahaliseks

suuruseks 13 354 eurot ning mõista hagejalt UAB „Concept 4 Clinic“ (välismaa kood

305739425) välja kostja Hepsor P113 OÜ (registrikood 14525769) kasuks menetluskulud

13 354 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-24-5907

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-24-5907, UAB „Concept 4 Clinic“ hagi Hepsor

P113 OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Kostja esitas 24.05.2024, 27.06.2024 ja 15.01.2025 taotlused menetluskulude tagatise

nõudmiseks ning hagi läbi vaatamata jätmiseks.

3. Harju Maakohus tegi 12.06.2025 kohtumääruse, millega kohustas hagejat andma kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 8000 eurot (ilma käibemaksuta) kohtu deposiitkontole

14 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Harju Maakohtu 12.06.2025 kohtumäärus jõustus

29.08.2025. Seega tagatise 8000 eurot tasumise 14-päevane tähtaeg saabus 12.09.2025.

4. Hageja ei ole esitanud kohtule määratud tähtajaks (s.o 12.09.2025) maksekorraldust vm

dokumenti, mis tõendaks tagatise 8000 tasumist, samuti ei nähtu tagatise tasumist kohtute

infosüsteemist.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 197 sätestab, et kohus määrab TsMS §-s 196

sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja ning

kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

6. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas tsiviilasjas on hagi 19.04.2024 menetlusse võetud

ning kohus ei ole tsiviilasjas veel otsust teinud, tuleb hageja poolt esitatud hagiavaldus jätta läbi

vaatamata. Kohus leiab, et käesolevaga esineb alus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja

TsMS § 197 alusel, kuivõrd kohus on hagejale määranud tähtaja kostja eelduslike menetluskulude

katteks tagatise 8000 eurot tasumiseks kohtu deposiitkontole, kuid hageja ei ole kohtu määratud

tähtajaks (s.o 12.09.2025) tagatist andnud ning kostja on oma menetlusdokumentides (24.05.2024,

27.06.2024 ja 15.01.2025) esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks tagatise tasumata jätmise

korral.

7. Eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel jätab kohus UAB „Concept 4 Clinic“ hagi

Hepsor P113 OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata ning lõpetab tsiviilasja 2-24-5907

menetluse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4

sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab

kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

9. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine TsMS

§ 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid.

10. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole

kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus.

2-24-5907

11. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus

rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas

nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda

menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on

tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga

ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

12. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 2 kohaselt on

kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste postikulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja

läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh tõlkekulud.

13. Kostja esitas 22.09.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

menetluskuludeks kokku 24 180 eurot, mille moodustavad riigilõiv 140 eurot, õigusabikulud 23

984 eurot (ilma käibemaksuta, s.o 129,8 tundi tööd tunnihinnaga vahemikus 170-345 eurot) ning

muud kulud seoses registripäringutega 56 eurot. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on seotud

tsiviilasja 2-24-5907 menetlusega ning kostja on käibemaksukohustuslane (kulud arvestatud ilma

käibemaksuta). Lisaks palub kostja kohustada hagejat tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule alates menetluskulude suurust

kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni (TsMS § 177 lg 4). Avaldus vastab

TsMS § 176 lg 1 ja 5 nõuetele.

14. Kostjat esindasid vandeadvokaadist lepingulised esindajad. Menetluskulude hüvitamist

nõuab kostja lisaks riigilõivule lepinguliste esindajate töö ja muude kulude eest. Esindaja

õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

15. Vastavalt kostja 22.09.2025 menetluskulude nimekirjale on tsiviilasja nr 2-24-5907

menetluses Advokaadibüroo Loor vandeadvokaatide tunnitasumäär 170-180 eurot ning

Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaatide tunnitasumäär 190-345 eurot. Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et arvestades asja sisu, mahtu ja

keerukust vastab kostja esindajateks olnud Advokaadibüroo Loor vandeadvokaatide tunnitasumäär

170-180 eurot kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Advokaadibüroo Sorainen

vandeadvokaatide mõistlikuks tunnitasumääraks loeb kohus käesolevas tsiviilasjas kuni 190-220

eurot. Arvestades, et valdavas osas on õigusteenust osutanud advokaadibüroo Loor, on põhjendatud

lähtuda ühest keskmisest tunnihinnast 180 eurot tunnis. Hageja ei ole kostja esindajate tunnihinnale

vastuväiteid esitanud.

16. Kostja 22.09.2025 esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 1576) kohaselt on kostja

esindajate ajakulu maa- ja ringkonnakohtus kokku 110,6 tundi (sh 1,5 tundi menetluskulude

nimekirja koostamise ajakulu) ning Riigikohtus 19,2 tundi. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks

(s.o 25.09.2025) kostja menetluskulude nimekirjale sisulisi vastuväiteid esitanud.

17. Kohtu hinnangul on kostjale osutatud õigusteenuse maht vaidluse ulatust ja keerukust

arvestades oluliselt ülepaisutatud. Käesolevas ajas ei ole sisulist menetlust toimunud. Kostja on

2-24-5907

vaidlustanud hagi tagamise määruse ja toimunud on määruskaebemenetlust kõikides

kohtuastmetes, samuti on kostja taotlenud menetluskulude tagatist ning ka selle üle on toimunud

määruskaebemenetlus ringkonnakohtus. Mahukat tõendite analüüsi ei ole toimunud, kuivõrd

vastavate kulude kandmisest kostja keeldus seni, kuni hageja ei anna kostja menetluskulude katteks

tagatist. Kohus peab kokku põhjendatud ajakuluks 73,1 tundi keskmise tunnihinnaga 180 eurot,

mis koosneb järgmistest toimingutest:

17.1.Määruskaebuse hagi tagamise määrusele (dtl 244 jj) on koostanud ja allkirjastanud 3

vandeadvokaadist esindajat ning menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt on

algsele materjalidega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku kulunud ca 27 tundi

(kostja menetluskulude nimekiri on koostatud äärmiselt lakooniliselt ja osad kanded arvetel ei

võimalda tuvastada, kas toimingud on seotud üksnes määruskaebusega või samaaegselt ka

kostja vastusega).

17.2.Arvestades hagi sisu ja mahtu ning määruskaebuse (dtl 244 jj) sisu ja mahtu saab põhjendatud

ajakuluks kokku pidada mitte üle 20 tunni. Kuigi määruskaebus on vormistuslikult 16 lk pikk,

on määruskaebuse teksti kopeeritud arvukalt tõendeid, lisatud utreeritud näiteid jne.

17.3.Hagi vastuse koostamisele on kostja esindajatel kulunud ca 27 tundi, lisaks on ca 5 tundi

kulunud Affideaga seotud tõendite kogumisele. Kostja menetluskulude nimekiri on taaskord

ebaülevaatlik. Vastus (dtl 465 jj) kordab suures osas määruskaebuses eelnevalt esitatud

faktilisi ja õiguslikke põhjendusi nõude perspektiivituse küsimuses. Kohus peab põhjendatud

ajakuluks, arvestades, et valdavalt on sama õiguslik käsitlus juba arvestatud määruskaebuse

koostamise põhjendatud aja hulka, 32 tunni asemel 15 tundi.

17.4.Korduva menetluskulude tagatise taotluse koostamise ajakulu on põhjendatud 2 tunni ulatuses.

22.07.2024 menetlusdokumendi on kostja esitanud omal algatusel ilma, et kohus oleks

kohustanud kostjat esitama seisukohta hageja vastusele menetluskulude tagatise taotlusele,

seega selle koostamise kulu ei ole põhjendatud.

17.5.Kuivõrd kohus nõudis kostjalt 02.07.2024 menetlusdokumendi ehk seisukohta hageja

vastusele määruskaebusele, peab kohus ajakulu 11 tunni ulatuses põhjendatuks.

17.6.Kostja esitas 19.07.2024 määruskaebuse Riigikohtule, milles vaidlustas Tallinna

Ringkonnakohtu 04.07.2024 määrust hagi tagamise küsimuses. Menetluskulude nimekirjast

nähtub, et määruskaebuse koostamisele on kulunud kokku 12,6 tundi, kohus peab ajakulu

põhjendatuks.

17.7.Kostja on koostanud 18.11.2024 seisukoha hageja vastusele määruskaebusele ühes

menetluskulude nimekirjaga. Sisulised argumendid 18.11.2024 seisukohas valdavalt

kordavaid varasemaid seisukohti, mistõttu on koostamise ajakulu, koos menetluskulude

nimekirjaga põhjendatud maksimaalselt 2 tunni ulatuses.

17. 8.Kostja esitas 15.01.2025 veelkordse taotluse hagejalt menetluskulude katteks tagatise

nõudmiseks, kuigi eelnevad taotlused olid kohtul vastava menetlusdokumendi esitamise ajaks

lahendamata ning vajadus veel ühe taotluse esitamise järele puudus muus osas, kui tagatise

summa suurendamise küsimuses. Vastavas osas on menetlusdokumendi koostamine

põhjendatud maksimaalselt 2 tunni ulatuses.

17.9.10.07.2025 menetlusdokument ehk vastuse koostamine hageja määruskaebusele, on

põhjendatud 8 tunni ulatuses.

17.10. 22.09.2025 menetluskulude nimekirja koostamine, arvestades selle lakoonilisust, on

põhjendatud maksimaalselt 30 minuti ulatuses.

18. Eelmises punktis analüüsitud ajakulu on mõistlik ja põhjendatud ühe esindaja ajakulu. Asjaolu,

et kostja on otsustanud kasutada õigusabi kahest büroost ja kokku on kostjat esindanud 4

2-24-5907

lepingulist esindajat, ei muuda kogu ulatuses osutatud õigusteenust põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks TsMS § 175 tähenduses.

19. Seega on kostja põhjendatud kulu õigusabile 13 158 eurot (73,1 tundi * 180 eurot).

20. Kostja on 22.09.2025 menetluskulude nimekirjas esitanud taotluse menetluses tasutud

riigilõivu 140 eurot hüvitamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja tsiviilasja

menetluses tasunud 15.05.2024 ringkonnakohtule esitatud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot

ja 19.07.2024 Riigikohtule esitatud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot – kokku 140 eurot.

Riigikohus on 11.12.2024 määrusega kostja määruskaebuse rahuldanud. Riigilõiv on kohtukulu

(TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis kuulub hüvitamisele avalduse rahuldamise korral.

Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele määruskaebusetelt tasutud riigilõiv kogusummas 140

eurot.

21. Kostja on 22.09.2025 menetluskulude nimekirjas esitanud taotluse asja läbivaatamise kulude

56 eurot hüvitamiseks. Kostja on teinud tasulisi päringuid Leedu registritesse hageja kohta,

tema varade ja varalise seisundi väljaselgitamiseks (hageja on välismaa ühing). Asja

läbivaatamise kuludeks on mh dokumentaalse tõendi saamise kulu (TsMS § 143 p 2), mis

kuulub hüvitamisele. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele asja läbivaatamise kuludena 56

eurot.

22. Vastavalt eeltoodule on kostja põhjendatud menetluskuludeks maa-, ringkonna- ja Riigikohtus

kokku 13 354 eurot (13 158 + 140 + 56), mis kuulub hagejalt väljamõistmisele.

23. Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik