2-24-140455/38 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjatelt Vatomise OÜ-lt ja N. Š.’lt solidaarselt hageja PLACET Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis alates 12.12.2024 esialgse
Legislator headnote
AI generated2-24-140455/38 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Š.’lt solidaarselt hageja PLACET Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis alates 12.12.2024 esialgse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-24-140455
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Ifret Mamedguseinov
Otsuse kuupäev
Rakvere, 30. september 2025
Tsiviilasja number
2-24-140455
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ hagiavaldus N. Š. ja Vatomise OÜ
vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
5 931.70 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910,
asukoht: F.R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn), lepinguline
esindaja: Eerika Erlach (e-post: XXX);
Kostjad:
1) Vatomise OÜ (registrikood 12798227, asukoht: Rakvere 30a-
31, 20305 Narva, e-post: XXX), seaduslik esindaja: N. Š.;
2) N. Š. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX);
Kostjate lepinguline esindaja: Oleg Nišajev (e-post: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
Istungitel osalenud isikud
15. september 2025
Hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach (videosilla
vahendusel);
Kostjate lepinguline esindaja Oleg Nišajev.
Resolutsioon
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista kostjatelt Vatomise OÜ-lt ja N. Š.’lt solidaarselt hageja PLACET
GROUP OÜ kasuks 10.04.2024 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja käenduslepingust
nr XXX tulenev võlgnevus 3 267 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend seitse) eurot ja
1 (7)
2-24-140455
71 senti (s.h põhivõlgnevus 2 739.28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 243.62
eurot, intressid 145.57 eurot, tasumata leppetrahv 139.24 eurot).
3. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis alates 12.12.2024 esialgse
põhinõude 3 123.28 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni arvestusega
0.2% päevas, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 3
123.28 eurot.
4. Otsuse täitmisel arvestada, et kostja 2 N. Š. vastutuse rahaliseks maksimumsummaks
on 10 000 eurot.
5. Jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja
kasuks menetluskulud 765 (seitsesada kuuskümmend viis) eurot (sh riigilõiv 595 eurot
ja õigusabikulud 170 eurot).
6. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (765 eurolt)
alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni
VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
7. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. PLACET GROUP OÜ esitas 08.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
võlgnikelt 3 755.24 euro saamiseks. Kohus tegi 11.11.2024 võlgnikele makseettepaneku. Võlgnikud
esitasid 12.11.2024 nõudele vastuväite, mille kohaselt nad nõuet ei tunnista.
2. Seoses võlgnikute vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 27.11.2024 määrusega maksekäsu
kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse
jätkamiseks.
3. Viru Maakohtu 27.11.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ja avaldajale anti tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud
vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2)
hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks, 14
päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4. PLACET GROUP OÜ esitas 11.12.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse N. Š. ja Vatomise OÜ
vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 3 123.28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 243.62 eurot,
intresside 145.57 eurot, tasumata leppetrahvi 139.24 eurot ja edaspidise viivise nõudes.
Hagiavalduse kohaselt 10.04.2024. a sõlmisid PLACET GROUP OÜ (hageja) ja Vatomise OÜ
(kostja I) laenulepingu nr XXX (leping). Sõlmitud lepingu tagatiseks sõlmis kostja II hagejaga
käenduslepingu nr XXX (käendusleping). Lepingu alusel anti kostja I kasutusse laenusumma 5 000
2 (7)
2-24-140455
eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 250 eurot. Kooskõlas
lepingu p-ga 2.1. kohustus kostja I tagastama laenusumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule
lisatud maksegraafikule selles ettenähtud tähtaegadel ja suuruses. Makse peab sama sätte kohaselt
olema laekunud hagejale hiljemalt maksegraafikus sätestatud kuupäevaks. Lepinguga kokkulepitud
intressimääraks on 30 % aastas. Käenduslepingu p 2 kohaselt vastutab kostja II, kostja I ja hageja
vahel sõlmitud lepingust ja kõigist lepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja I
kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga I. Käenduslepingu p 3 kohaselt on
käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 10 000 eurot. Lepingule lisatud laenusumma ja
intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus kostja I tagastama saadud laenu 13 osamaksena.
Kostja I ei ole asunud lepingu täitma, millest tulenevalt on hageja edastanud kostjatele korduvaid
võlateatisi. Võlateatiste edastamisega kaasnes sissenõudmiskulu vastavalt hageja kinnitatud
hinnakirjale summas 35 eurot. Lisaks eeltoodule hoiatas hageja kostjaid 12.10.2024. a leppetrahvi
hoiatusega, et kooskõlas lepingu p-ga 8.7. on hagejal õigus osamakse tasumisega viivitamisel enam
kui 45 päeva nõuda leppetrahvi 5 % ulatuses tagastamata laenu põhiosalt. Kostjad ei likvideerinud
tekkinud võlgnevust ainsagi võlateatise alusel, millest tulenevalt edastas hageja kostjatele
26.10.2024. a leppetrahvi nõude ning ülesütlemise teatise, andes täiendava tähtaja võlgnevuse ja
leppetrahvi tasumiseks hiljemalt 02.11.2024. a, hoiatades, et võlgnevuse ja leppetrahvi tasumata
jätmisel ütleb hageja edastatud tahteavaldusega lepingu üles 03.11.2024. a. Kostjad ei likvideerinud
tekkinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt ütles hageja sõlmitud lepingu
üles 03.11.2024. a.
5. 11.12.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõue on arvestatud kooskõlas lepinguga
alljärgnevalt:
1) tagastamata laenusumma 3 123.28 eurot = saadud laen 5 000 eurot, teostatud maksetest luges
hageja tasutuks 1 876.72 euro ulatuses laenusumma;
2) tasumata intressid 145.57 eurot = septembrikuu intressimakse summas 14.86 eurot, oktoobrikuu
intressimakse summas 77.47 eurot, intressid ülesütlemiseni 53.24 eurot, so novembrikuu
intressimakse 69.44 eurot / 30 päeva * 23 päeva;
3) tasumata leppetrahv summas 139.24 eurot.
Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjate võlgnevus kokku 3 408.09 eurot, sh 3 123.28 eurot
tagastamata laenusumma, 145.57 eurot tasumata intressid ning 139.24 eurot tasumata leppetrahv.
6. Vastavalt lepingu p-le 8.1 on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist, kui laenusaaja ei tee
lepingu alusel saadud laenu põhiosa tagasimakseid tähtaegselt. Vastavalt lepingu p-le 8.1.2
juriidiliste isikutega sõlmitud lepingute puhul – viivise määr on 0.2% päevas. Vastavalt p-le 8.2
viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt
viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu
osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval.
Hagiavalduse esitamise seisuga 11.12.2024. a on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste
summa 243.62 eurot.
7. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja nõuda põhivõlgnevuse 3 123.28 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivise 243.62 eurot, intresside 145.57 eurot, tasumata leppetrahvi 139.24
eurot ja viivised alates 12.12.2024. a põhinõude 3 123.28 eurot tasumata osalt kuni selle kohase
tasumiseni arvestusega 0,2% päevas, kuid mitte enam kui 3 123.28 eurot. Samuti palub hageja
kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 765 eurot, so riigilõiv 595
ja õigusabikulud 170 eurot.
3 (7)
2-24-140455
KOSTJATE VASTUS
8. Kostjate 17.02.2025 esitatud ja 18.02.2025 allkirjastatud vastuse kohaselt ei tunnista nad hagi
täies ulatuses ja vaidlevad sellele vastu. Hageja nõue on kostjate hinnangul tõendamata.
9. 10.04.2025 esitatud vastuse kohaselt tegeles asjas kirjeldatud lepinguga A. Š.. Kostjad paluvad ta
tunnistajana üle kuulata, kuna muuhulgas suudab ta tõendada, et kostja 1 seaduslik esindaja ja
kostja 2 ei ole oma digiallkirja lepingutele andnud.
KOHTUISTUNG
10. 15.09.2025 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et nõue on tänaseks: põhinõue 2
739.28 eurot, intress 145.57 eurot, leppetrahv 139.24 eurot, viivis tänase seisuga 1 797.38 eurot.
Menetluskulud – 595 eurot riigilõiv ja 170 õigusabikulud. Laenu anti ja kanti üle laenusaaja
kontole. Käendusleping on Šustova poolt allkirjastatud ja ka kohtule esitatud.
11. Kostjate esindaja selgitas, et mingil hetkel menetlusvälisel isikul A. Š.il, kes N. Š. poeg, tekkisid
isiklikud makseraskused ja tulenevalt sellest A. Š. ei saanud kasutades enda isikut laenukohustuse
võtmiseks. See tegi raskemaks ka tema osalemise juriidiliste isikute juhtorganites. Tulenevalt sellest
ta ei mõelnud midagi muud välja, kui panna oma ema OÜ Vatomise juhatusse ja nii muutuski N. Š.
OÜ Vatomise formaalseks juhatuse liikmeks. Ei saa välistada, et tõesti A. Š. kasutades oma ema
identiteeti, võis esineda Vatomise OÜ nimel arutatava laenukohustuse võtmisel. Jääb mulje, et N.
Š.l, kes ise isiklikult mingit digiallkirja ei andnud, ei olnud midagi selle vastu, et võetakse
laenukohustus OÜ Vatomise poolt aga N. Š. jaoks tuli ebameeldivaks üllatuseks see, et tema
allkirjaga allkirjastati ka käendusleping, mis hagile lisatud. N. Š. ei ole politseile avaldust teinud, et
tema identiteeti on kasutanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega hagile, kuulanud ära poolte esindajate
seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et
hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13. Hagiavalduse kohaselt 10.04.2024 sõlmisid PLACET GROUP OÜ (hageja) ja Vatomise OÜ
(kostja I) laenulepingu nr XXX. Lepingu alusel anti kostja I kasutusse laenusumma 5 000 eurot.
Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 250 eurot. Kooskõlas lepingu
p-ga 2.1. kohustus kostja I tagastama laenusumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud
maksegraafikule selles ettenähtud tähtaegadel ja suuruses. Makse peab sama sätte kohaselt olema
laekunud hagejale hiljemalt maksegraafikus sätestatud kuupäevaks. Lepinguga kokkulepitud
intressimääraks on 30 % aastas.
14. Sõlmitud lepingu tagatiseks sõlmis kostja II hagejaga käenduslepingu nr XXX.
15. Kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 on oma hagivastuses (dtl lk 156) ja kohtuistungil (dtl lk
182-183) esitanud väite, et lepingu on sõlminud kostja 1 seadusliku esindaja ja kostja 2 poeg,
kriminaalmenetluse algatamiseks aga politseile avaldust ei ole tehtud ega kavatse ka seda teha.
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud
asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus
4 (7)
2-24-140455
tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi
kuulub rahuldamisele.
17. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad
tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob
tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa
seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles
sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2
teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.
Laenulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga
kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja
(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja
samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja
kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Sama seaduses § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on
füüsiline isik.
18. Lepingud XXX ja XXX on allkirjastatud 10.04.2024 kell 13:44 digitaalse allkirjaga (dtl lk 37).
Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 23 leidnud, et „Olukorras, kus isik annab
vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku
valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine…“.
Sama otsuse punktis 22 on Riigikohus selgitanud, et „juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus
tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-
kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti
kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik
tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema
tahte vastaselt“.
19. Kohtuistungil on kostjad selgitanud veel ka, et „ema ei olnud teadlik võetavate kohustuste
sisust“ (dtl lk 182-183). TsÜS 115 lg 1 järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud
tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu
tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt
vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse,
või avalikkusele. Seega on eeltooduga tuvastatud, et kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 on
tegelikult tehingu sõlmimiseks vähemalt mingil kujul nõusolekut avaldanud ja lõpliku tahteavalduse
on teinud isik, kellele kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 enda esindamiseks volituse andis.
20. Käenduslepingu XXX punktis 4 on Placet Group OÜ ja kostja 2 kokku leppinud, et käendaja
täidab laenulepingust ja selle lisadest tulenevad laenusaaja kohustused, mille eest ta on käesoleva
lepinguga vastutuse võtnud, laenuandjale juhul, kui laenusaaja ei täida võetud kohustusi
nõuetekohaselt. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on käenduslepingu punkti 3
kohaselt 10 000 eurot (dtl 47). VÕS § 143 lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole
kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Maakohus leiab, et kostja 2 tagas
kostja 1 kohustused olles ise kostja 1 juhatuse liige ja olles ise kostja 1 seadusliku esindaja
sõlminud kostja 1 nimel laenulepingu. Seega pidi kostja 2 antud olukorras olema teadlik kostjaga 1
sõlmitud laenulepingu tingimustest, kostja 1 majanduslikust seisundist ja kostja 1 poolt
5 (7)
2-24-140455
laenukohustuste täitmise võimalustest. Olukorras, kus kostja 2 kui käendaja vastutuse rahalises
maksimumsummas oli kokku lepitud, et ole kostjaga 2 sõlmitud käendusleping tühine.
21. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata.
Hageja on kohtuistungil vähendanud haginõuet, tulenevalt sellest, et menetluse vältel on hageja
osaliselt kohustusi tasunud. Kohus mõistab seega kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja
laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 2 739.28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise
243.62 eurot, intresside 145.57 eurot, tasumata leppetrahvi 139.24 eurot ja viivise alates
12.12.2024. a esialgse põhinõude 3 123.28 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni
arvestusega 0.2% päevas, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 3
123.28 eurot.
MENETLUSKULUD
22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt
maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas
määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus
tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
23. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist
menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas
tsiviilasjas esindas hagejat TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõudele vastav esindaja.
24. TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
25. Hageja palub välja mõista riigilõivu summas 595 eurot ja õigusabikulud 170 eurot. Kohtu
hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus-
ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse
hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja on hagiavalduses
üksnes märkinud, et õigusabikulud koosnevad summast 170 eurost, kuid sellegipoolest on kohtu
hinnangul hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu
kiirmenetluse avalduse esitamisel 08.11.2024 summas 187.76 eurot ja hagiavalduse esitamisel
11.12.2024 summas 407.24 eurot, kokku 595 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 765
eurot, s.h riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 170 eurot.
26. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on
nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab
6 (7)
2-24-140455
menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §
442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov
Kohtunik
7 (7)