2-21-141014/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-141014

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi G.N-i (G.N)

vastu leppetrahvi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.01.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

G.N-i 22.02.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

G.N-i apellatsioonkaebuse hind 70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja G.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.N-i taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks (sõiduki XXXXXX tehniline

pass) rahuldamata. Tagastada nimetatud tõend selle esitajale elektrooniliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 12.01.2024 otsus osas, milles G.N-ilt mõisteti välja

leppetrahvid Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 40 eurot ületavas osas,

samuti menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus vastavalt

tervikresolutsioonis märgitule.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Mõista G.N-ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja leppetrahvid

40 eurot.

4.3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes 43% ulatuses hageja kanda ning

57% ulatuses kostja kanda.

2-21-141014

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 18.01.2022 Harju Maakohtule Y. G.N-i

(endine kostja) vastu hagi, milles palus Y. G.N-ilt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse

summas 80 eurot, millest 70 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10 eurot sissenõudekulud.

Harju Maakohus võttis hagiavalduse 25.01.2022 määrusega menetlusse.

2. 09.12.2022 esitas hageja taotluse kostja asendamiseks koos hagiavaldusega G.N-i (kostja)

vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvide võlgnevuse summas 70

eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt on hageja parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava

parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või

viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki

parkimiseks. Ühtlasi on hageja tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja opereeritavasse parklasse pargib. Sõiduk Lexus

riikliku registreerimisnumbriga XXXXXX (edaspidi sõiduk XXXXXX, VIN kood

JTJBC11A602428721) oli 10.12.2018 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale aadressil

Tartu mnt 1. Sõiduk Volkswagen New Beetle, riikliku registreerimisnumbriga VVV

( edaspidi sõiduk VVV, VIN kood WVWZZZ9CZ7M556841) oli pargitud 12.12.2019 hageja

opereeritavale parkimisalale Veerenni Baltika kvartal ning 03.09.2021 parkimisalale Mahtra

(EP89). Sõidukite parkimisega avaldas sõiduki kasutaja nõustumuse lepingu sõlmimiseks.

Parkimise kontrollimisel tuvastas hageja, et sõidukid olid pargitud parkimistingimusi

rikkudes, kuna tasumata oli parkimistasu. Seetõttu väljastas hageja 10.12.2018 ja 12.12.2019

leppetrahvinõuded, kumbki summas 30 eurot ning 03.09.2021 leppetrahvinõude summas 10

eurot. Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõidukite XXXXXX ja VVV omanik

leppetrahvinõuete esitamise ajal Y. G.N-i. Kohtule esitatud tõendi kohaselt kasutas sõidukeid

leppetrahvide väljastamise kuupäevadel kostja. Parkimislepingute rikkumise tõttu väljastatud

leppetrahvinõuded on siiani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvinõudeid vaidlustanud.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-21-141014

5. Kostja leidis, et hageja ei ole väidetavaid rikkumisi tõendanud. Hageja esitatud fotodelt ei

nähtu, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, mis viitaksid sellele,

et tegemist on tasulise parklaga ning millelt nähtuks ka viide parkimistingimustele. Sõidukid

olid kolmandate isikute kasutuses ja kostja ei kasutanud sõidukeid ajal, mil hageja trahvid

väljastas. Hageja pole tõendanud, et ta oleks üritanud kostjale leppetrahvinõudeid kätte

toimetada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 kohaselt ei või leppetrahvinõuet esitada, kui

trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist.

Kostja sai leppetrahvinõuetest teada alles kohtumenetluse käigus peale tema vastu hagi

esitamist. Kostja oli seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Lisaks on kostjal Mustakivi

Keskuse juures õigus tasuta parkimisele, kuna Dodo Pizza üürib Mustakivi Keskus AS-ilt

Volex ruume ja hageja ei ole tõendanud, et AS Volex pole leppetrahve tühistanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 12.01.2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

leppetrahvid 70 (30+30+10) eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis

kostjalt välja menetluskulu 494,15 eurot hageja kasuks, sh koos seadusjärgse viivise tasumise

kohustusega kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Maakohus pidas põhjendamatuks kostja väiteid, et hageja pole tõendanud, et tegemist oli

tasuliste parklatega ega ole tõendanud ka parkimistingimusi. Hageja on esitanud fotod

tasuliste parklate märkidest ja parklate parkimistingimusi sisaldavatest märkidest (dtl 399–

405, 406–414 ja 415–422). Juhul, kui kostja väidab, et liiklus- ja teavitusmärkide, sh

tingimuste sisu ja asetus oli või võis olla hageja esitatud tõenditest nähtuvast erinev, siis on

kostjal kohustus seda väidet tõendada. Kostja vastavaid tõendeid kohtule ei esitanud.

8. Maakohus tuvastas kostja 28.11.2022 kinnituse alusel, et sõidukeid kasutas ja parkis

eelviidatud aegadel kostja. Kostja esitatud volikirjadest (dtl 638–639) nähtub, et Ql oli

ajavahemikul 01.12.2018–31.12.2020 õigus kasutada sõidukeid XXXXXX ja VVV ning Wl

oli sõiduki VVV kasutamise õigus ajavahemikul 01.09.2021–31.12.2021. Samas on kostja ise

esitanud kohtule 28.11.2022 kinnituse, milles kinnitab, et sõidukid VVV ja XXXXXX olid

vaidlusalusel kuupäeval tema kasutuses (dtl 424). Kuivõrd viidatud volikirjadega on

tõendatud üksnes asjaolu, et Ql ja Wl oli sõidukite kasutamise õigus, siis ei tõenda nimetatud

tõendid, et kostja sõidukeid 10.12.2018, 12.12.2019 ja 03.09.2021 ei kasutanud.

9. Maakohus leidis, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS

§ 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

10. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja nõuded on aegunud. Hageja esitas

leppetrahvinõuded 10.12.2018, 12.12.2019 ja 03.09.2021. 10.12.2018 leppetrahvi

maksetähtaeg oli 24.12.2018 (dtl 371), 12.12.2019 leppetrahvi maksetähtaeg oli 26.12.2019

(dtl 381) ja 03.09.2021 leppetrahvi maksetähtaeg oli 17.09.2021 (dtl 391). Seega muutus

10.12.2018 leppetrahvinõue sissenõutavaks 25.12.2018 ning oleks aegunud 26.12.2021,

12.12.2019 leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 27.12.2019 ja oleks aegunud 28.12.2022.

Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse leppetrahvinõuete tasumata jätmisest

tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks 08.12.2021 (dtl 1). Seega esitas hageja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kohtule enne nõuete aegumist ning nõuete aegumine peatus

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Asjaolu, et esialgne avaldus, mille osas

menetlus läks üle hagimenetluseks, oli esitatud muu isiku vastu, kelle kohus 30.01.2023

määrusega kostjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg 1 alusel asendas

2-21-141014

tähendust ei oma. Riigikohus on selgitanud, et ka juhul, kui menetlusosaline (kostja)

kaasatakse menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse

TsMS § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale

hiljem kätte toimetatud (RKTKo 10.11.2010, 3-2-1-105-10, p 16).

11. Maakohtu hinnangul on paljasõnaline kostja väide, et tal oli Mustakivi Keskuse juures

õigus tasuta parkida. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et leppetrahvid oleksid juba tasutud.

Seega rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 158 lg 1 alusel

leppetrahvid kokku summas 70 eurot.

12. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning määras hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 494,15 eurot.

Apellatsioonkaebus

13. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ja

teha asjas uue otsuse, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja palub kohaldada aegumist

ning lõpetada tsiviilasja menetlus aegumise tõttu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

14. Kostja leiab, et hageja esitas kostja vastu nõuded alles 30.01.2023. Mõistlik aeg

leppetrahvinõuetest teatamiseks ei pea olema seotud aegumistähtajaga. Maakohus jättis

hindamata kostja väite, et arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, on mõistlikuks tähtajaks

1–3 kuud, äärmisel juhul 6 kuud. Maakohus jättis arvestamata ka sellega, et hea usu

põhimõttest lähtudes tekkis kostjal õigustatud ootus, et konkreetse parkimise eest hageja

leppetrahvi ei nõua ja hageja on kaotanud leppetrahvi nõudeõiguse VÕS § 159 lg 2 alusel.

15. Maakohus ei saanud teha ka sisulist otsust, vaid pidi kohaldama aegumist ja lõpetama asja

menetluse. Kuna nõuded on tekkinud 5, 4 ja 3 aastat tagasi, siis ilmselgelt on hageja nõue

aegunud. Vaidlust ei saa olla selles, et hagejal oli piisavalt aega nõude esitamiseks, kuid

hageja ei ole seda mõistliku aja jooksul teinud. Hageja pole viidanud, et kostja oleks

takistanud hagejat oma nõuetest tulenevate õiguste realiseerimisel. Hageja peab kandma ise

õiguslikud tagajärjed, mis tekivad õigustatud poolel seoses nõuetest tulenevate õiguste

mittetähtaegse realiseerimisega.

16. Kostja on seisukohal, et kohus jättis hindamata kostja esitatud usaldusväärsed tõendid

sõidukite üleandmise kohta. Maakohus viitas sellele, et kostja on ise kinnitanud, et sõidukid

asuvad tema valduses. See tähendab, et kohus hindas konkreetselt ainult ühte tõendit, jättes

teised tõendid kogumis hindamata. Maakohus jättis esiteks hindamata selle, et kostja kinnituse

puhul oli sisuliselt tegemist vaid seisukohaga, kus endine kostja on küsinud praeguselt

kostjalt, kas sõidukid asusid tema valduses. Kostja ei ole selgitanud, et sõidukid oleksid olnud

tema valduses ja et ta püsivalt nendega iga päev sõitis. Teiseks jättis maakohus hindamata, et

volikirjades toodud ajavahemik klapib hagi asjaoludes toodud trahvide kuupäevadega. Kostja

on esitanud kohtule volikirjad, millega on tõendanud, et otsene sõidukite valdus sai üle antud

teistele isikutele. Selleks on kostja esitanud ka passikoopiad. Tavapäraselt antaksegi sõiduk

isiku valdusesse volikirjaga. Käesoleval juhul andis kostja isikutele sõidukid kasutamiseks

pitsade koju vedamiseks. Sellest johtuvalt ei pidanudki kostja vormistama üürilepingut

sõiduki valduse üle andmiseks. Maakohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis

kohustaks täiendavalt sõiduki valdajat lisaks volikirjale tegema ka veel sõiduki rendi- või

üürilepingut. Lisaks oli kostjal hoopis teine auto, mille tõendamiseks esitab kostja sõiduki

tehnilise passi. Seda küsimust ei ole maakohtus arutatud, mistõttu on tõend esitatud

2-21-141014

tähtaegselt. On ilmselge, et kostja ei vaja korraga kolme autot. Seda enam, et kostjal oli vaid

kaudne sõidukite valdus, kuna otsene sõidukite valdus anti volikirjadega kolmandatele

isikutele üle.

17. Kostja hinnangul on kohtu välja mõistetud hageja menetluskulud ebamõistlikult suured.

Hageja esindaja märgitud aeg oma tegevusele on liiga pikk. Hageja ei ole koostanud uut hagi,

tegemist on sisuliselt eelmise hagi teksti kopeerimisega, mistõttu on põhjendatud kulu 0,25 t.

Hageja esindajale olid asjaolud juba tuttavad, mistõttu ei kulunud vastusega tutvumisele ega

taotluse koostamisele enam palju aega, põhjendatud on 0,1 t. Hageja vastuse koostamise

ajakulu on põhjendatud 0,5 t ulatuses ning 14.12.2023 menetlusdokumendi koostamine 0,1 t

ulatuses. Lisaks on hageja esindaja tunnihind liiga kõrge (TlnRnKm 22.03.2019, 2-17-13321,

p 11). Põhjendatud tunnihinnaks on käesolevas asjas 70 eurot. Hageja poolt riigilõivu 100

eurot nõudmine on põhjendamatu. Kostja ei ole sõidukeid kasutanud ning on esitanud andmed

isikute kohta, kes olid volitatud sõidukeid kasutama. Kuni kostja asendamiseni jäeti kõik

kulud poolte endi kanda 03.07.2023 määrusega. Riigilõiv on seotud eelmise kostjaga.

Õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ei ole samuti põhjendatud, sest maksekäsu

kiirmenetluse avaldust ei ole hageja kostja vastu kunagi esitanud.

Vastustaja seisukoht

18. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Menetluse käik

19. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.03.2024 määrusega kostja apellatsioonkaebuse

ringkonnakohtu menetlusse võtmata hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas

(maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1–3) ning võttis apellatsioonkaebuse menetlusse

menetluskulude kindlaksmääramise ning menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas

(maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4–5). Ringkonnakohus kohustas hagejat esitama

ringkonnakohtule kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele selle menetlusse võetud osas.

Hageja esitas oma seisukohad 26.03.2024.

20. Riigikohus tühistas 27.11.2024 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2024 määruse

osaliselt ning saatis asja tühistatud osas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et kuivõrd maakohus eksis hagi

rahuldades aegumise sätete kohaldamisel ja see võis oluliselt mõjutada maakohtu otsust, ei

olnud ringkonnakohtul alust keelduda TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlemisest haginõude lahendamise ja menetluskulude jaotuse osas.

21. Tallinna Ringkonnakohus võttis 05.02.2025 määrusega menetlusse kostja

apellatsioonkaebuse ka osas, millega rahuldati haginõue ja jaotati menetluskulud (maakohtu

otsuse resolutsiooni p-d 1–3) ning kohustas hagejat esitama kirjaliku vastuse

apellatsioonkaebusele ka selles osas. Hageja esitas oma seisukohad 13.03.2025.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus mõistis välja kostjalt leppetrahvid 40 eurot ületavas osas. Maakohtu otsuse

osalise tühistamise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

2-21-141014

23. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu

otsust tervikuna.

24. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud täiendava tõendina sõiduki reg märgiga

XXXXXX tehnilise passi, et tõendada, et tema kasutada oli hoopis teine auto ning kostjal oli

sõidukite kaudne valdus. Kostja ei esitanud nimetatud tõendit maakohtus, sest seda küsimust

ei ole maakohus arutanud. Hageja vaidleb tõendi vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole kostja esitatud tõend sõiduki XXXXXX tehnilisest passist asjakohane,

kuivõrd see ei tõenda sõidukite kasutamist leppetrahvinõuete väljastamise kuupäevadel, sh ei

tekkinud tõend pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (TsMS § 238, § 652 lg 3). Seega

ei võta ringkonnakohus nimetatud tõendit asja materjalide juurde ning tagastab selle kostjale.

25. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja 28.11.2022 kinnituse alusel on tuvastatud,

et sõidukeid kasutas ja parkis eelviidatud aegadel kostja (dtl 355) ja vastavaid põhjendusi ei

korda. Maakohus on õigesti leidnud, et viidatud volikirjadega (dtl 638–639) on tõendatud

üksnes asjaolu, et Ql ja Wl oli sõidukite kasutamise õigus, kuid nimetatud tõendid ei tõenda,

et nemad 10.12.2018, 12.12.2019 ja 03.09.2021 sõidukeid kasutasid. Seda ei tõenda

kolleegiumi hinnangul ka kostja esitatud passikoopiad (dtl 640–641). Seda arvestades leidis

maakohus õigesti, et parkimislepingute täitmise eest vastutab kostja ning vastavate eelduste

täitmisel tuleb nõutud leppetrahvid temalt välja mõista. Muid tõendeid selle kohta, et

sõidukeid kasutas vaidlusalustel kuupäevadel keegi teine, ei ole kostja esitanud. Lisaks on

maakohus käsitlenud kostja VÕS § 159 lg 2 alusel esitatud vastuväidet ning asunud õigele

seisukohale, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS §

70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

26. TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi

tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

Riigikohus on oma 27.11.2024 määruses märkinud, et maakohus on ekslikult pikendanud

aegumistähtaega ning jätnud tähelepanuta, et kostja kohustuste täitmise tähtpäevad

24.12.2018 ja 26.12.2019 olid riigipühad ja puhkepäevad. Kuna leppetrahvi maksmise

kohustused tuli täita hiljemalt 27.12.2018, 27.12.2019 ja 17.09.2021, aegunuks need nõuded

vastavalt 27.12.2021, 27.12.2022 ja 17.09.2024 südaööl, s.o kell 24.00. Lisaks leidis

kolleegium, et nõude aegumise peatab üksnes hagi või sellega võrdsustatud avalduse

esitamine õige võlgniku (kostja) vastu. Seega ei peatunud hageja leppetrahvinõuete aegumine

maksekäsu kiirmenetluses nõude esitamisega sõidukite omaniku vastu. Hageja nõuete

aegumine võis peatuda TsÜS § 160 lg 1 alusel hagi esitamisega kostja vastu, kui selleks ajaks

ei olnud aegumistähtaeg möödunud. Eeltoodut ei mõjuta asjaolu, et kostjast sai

menetlusosaline TsMS § 208 lg 1 alusel kostja asendamise kaudu. Kuna TsMS § 362 on

üksnes menetlusõigusliku tähendusega (RKTKo 11.04.2008, 3-2-1-14-08, p 16), ei muuda

selles sätestatu hageja ja kostja vahelises õigussuhtes TsÜS-iga reguleeritud nõude aegumise

kulgemist, peatumist ega katkemist. Samuti ei mõjuta hageja nõude aegumist asjaolu, et ta ei

teadnud, kes sõidukeid tegelikult kasutas. Kostjale ei saa ette heita, et sõiduki omanik esitas

sõidukite tegeliku kasusaaja andmed alles 11 kuud pärast tema vastu nõude esitamist. Seega

tuleb ringkonnakohtul käesolevaga hinnata, lähtudes Riigikohtu seisukohtadest õigusnormide

tõlgendamisel ja kohaldamisel, kas hageja leppetrahvinõuete aegumistähtaeg oli kostja vastu

hagi esitamise ajaks möödunud.

27. Hageja esitas 09.12.2022 taotluse kostja asendamiseks koos hagiavaldusega uue kostja

vastu. Lähtudes eeltoodust on hageja nõuete aegumine sellisel juhul TsÜS § 160 lg 1 alusel

2-21-141014

kostja vastu peatunud alates 09.12.2022. Arvestades, et hageja nõuded aegunuks vastavalt

27.12.2021, 27.12.2022 ja 17.12.2024 südaööl, s.o kell 24.00, siis on praegusel juhul hageja

10.12.2018 väljastatud leppetrahvinõue (leppetrahvi nr 1291 0121 8093 9570) summas 30

eurot, aegunud. Seega on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, kui jättis hageja

10.12.2018 leppetrahvinõude osas aegumise kohaldamata ning mõistis selle kostjalt hageja

kasuks välja.

28. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles rahuldati hagiavaldus

tervikuna ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid 40 eurot ületavas osas ning

teha uus otsus, millega rahuldatakse hageja hagiavaldus osaliselt ning mõistetakse kostjalt

hageja kasuks välja leppetrahvid summas 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. TsMS § 173 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse osalisel tühistamisel

muuta vastavalt menetluskulude jaotust.

30. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud menetluskulud jaotada

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg 1 II alternatiivi alusel. Hageja esitas

hagiavalduses nõudeid summas 70 eurot. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja 40 eurot. Seega rahuldatakse hageja hagi ca 57% ulatuses (40/70), mistõttu on

põhjendatud maakohtu menetluskulud jätta 43% ulatuses hageja kanda ning 57% ulatuses

kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad ka

ringkonnakohtu menetluses menetluskulud TsMS § 163 lg 1 II alternatiivi alusel 43% ulatuses

hageja kanda ning 57% ulatuses kostja kanda. Ka Riigikohtus kantud menetluskulud jäävad

sõltuvalt menetluse tulemusest TsMS § 163 lg 1 II alternatiivi alusel 43% ulatuses hageja

kanda ning 57% ulatuses kostja kanda.

31. Erinevalt maakohtu otsustatust jätab ringkonnakohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega 43% ulatuses hageja kanda ning 57% ulatuses kostja kanda. Maakohus

ei ole kostja menetluskulusid kindlaks määranud. Seega ei määra ringkonnakohus praegusel

juhul menetluskulusid rahaliselt kindlaks (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 20–22).

Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus

mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)