2-23-5736/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5736

Kohtuasi

G.G ja W.G hagi V.T vastu elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.T 31.03.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

G.G suhtes 2342 eurot ja 97 senti

W.G suhtes 1991 eurot ja 52 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I G.G (isikukood XXX)

Hageja II W.G (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja H.I (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja advokaat Helen-Lumelille

Tomberg

Kostja V.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 17.09.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.02.2025 otsus osas, milles mõisteti V.T-lt G.G

kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest 733,63 eurot

ületavas osas ning W.G kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 23.12.2022–

13.04.2023 eest 609,84 eurot ületavas osas. Teha selles osas uus otsus vastavalt

tervikresolutsioonis märgitule. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.2. Välja mõista V.T-lt G.G kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 23.12.2022–

13.04.2023 eest kogusummas 733,63 eurot (PKS § 101).

2-23-5736

2.3. Välja mõista V.T-lt G.G ülalpidamiseks igakuine elatis alates 14.04.2023

kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 24.01.2029 summas 260,33 eurot (249,78

eurot baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast)

– 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest

korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele

järgnevast kuust.

2.4. Välja mõista V.T-lt W.G kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 23.12.2022–

13.04.2023 eest kogusummas 609,84 eurot (PKS § 101).

2.5. Välja mõista V.T-lt W.G ülalpidamiseks igakuine elatis alates 14.04.2023

kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 11.07.2031 summas 221,28 eurot (249,78

eurot baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast)

– 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 15% vastavalt PKS § 101 lg-le 7, mis

muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja

4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

2.6. Elatis tasutakse iga kuu eest ette 01. kuupäevaks H.I arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse

„elatis“.

2.7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

3. Rahuldada V.T apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. G.G (hageja I) ja W.G (hageja II) esitasid 14.04.2023 Harju Maakohtule V.T (kostja)

vastu hagi, milles palusid välja mõista elatise seaduses ettenähtud miinimumsummas, mida

indekseeritakse iga aasta vastavalt kehtivale perekonnaseaduse (PKS) §-le 101. Samuti

palusid hagejad välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest

hagejale I kogusummas 835,24 eurot ja hagejale II kogusummas 709,95 eurot. Hagejad

leidsid, et viibivad kostjaga koos alla 7 päeva kuus. Hagejad palusid menetluskulud jaotada

vastavalt seadusele.

2-23-5736

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda.

Alternatiivselt jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude osas ning mõista välja

hagejate kasuks elatis vastavalt nende vajadustele. Hagejad ei ole enda ühe kuu vajadusi

tõendanud. Kostja annab hagejatele vahetult ülalpidamist, nt tasub sidekulud. Elatisnõudest

tuleb maha arvestada ka sotsiaaltoetused. Hagejad ei ole tagasiulatuva elatise nõude osas

esitanud selgitusi ega tõendeid, mida nad on varem teinud elatise nõudmiseks. Hagejad

viibivad kostjaga koos 6,5–7,41 päeva kuus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 28.02.2025 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja I

kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest kogusummas 825,28

eurot ning igakuise elatise alates 14.04.2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni, s.o

24.01.2029 summas 260,33 eurot (249,78 eurot baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti

keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil

(esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

(PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele

järgnevast kuust. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatise tagasiulatuvalt

perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest kogusummas 701,49 eurot ning igakuise elatise alates

14.04.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni, s.o 11.07.2031 summas 221,28 eurot

(249,78 eurot baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40

eurot (50% lapsetoetusest ) – 15% vastavalt PKS § 101 lg-le 7, mis muutub iga aasta 01.

aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust. Maakohus

määras, et elatis tasutakse iga kuu eest ette 01. kuupäevaks H.I arvelduskontole. Maakohus

jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud vaidlust selles, et kostjal on hagejate

ülalpidamiskohustus ning hagejad elavad emaga. Vaidlus on selles, kas kostjal on kohustus

tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks.

5. Maakohus oli seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda viidates

Riigikohtu selgitustele tõendamiskohustuse osas (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13).

Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejatel vajalik

esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Maakohus tuvastas, et

hagejate ema töötasu on 2300 eurot kuus (dtl 175) ning isa töötasu on keskmiselt 2818–3710

eurot kuus (dtl 111) ning leidis, et kostja on võimeline tasuma hagejatele elatist

miinimumsummas.

6. Maakohus leidis, et kostja poolt hagejate sidekuludega ei ole võimalik arvestada, kuna

kostja ei ole välja toonud, mis summas ta igakuiselt hagejate eest sidekulusid tasub. Kostja on

esitanud kohtule Telia Eesti AS paketi väljavõtte, millest nähtub, et kõikide sideteenuste

kuutasu on kokku 75,49 eurot (dtl 35, 37, 109).

7. Maakohus tuvastas, et kuni 17.04.2024 ei olnud pooltel kehtivat suhtluskorda ning alates

18.04.2024 kehtib pooltele kohtu poolt määratud suhtluskord, millise kohaselt viibib kostja

2-23-5736

hagejatega kokku keskmiselt 6 päeva kuus. Maakohus selgitas oma arvestust järgnevalt. Kuus

on kokku 4 nädalat, seega viibides iga paaris nädala nädalavahetusel reede õhtust kuni

pühapäeva kella 17.00-ni kostjaga, teeb see ühes kuus kokku 4 päeva (2x2). Paaris aastatel

veedab kostja suusa- ja sügisvaheaja koos hagejatega, mis teeb kokku 14 päeva (7+7) ning

paaritutel aastatel üksnes kevadvaheaja, mis teeb 7 päeva. Jõuluvaheaja veedab kostja

hagejatega paaris aastatel 2 nädalat ja paaritutel aastatel 1 nädala (jõuluvaheaeg kestab alates

2025. a 3 nädalat). Seega tuleb vaheaegade osas aasta peale ära jagada paaris aastatel 28

päeva (14+14). Paaritutel aastatel 14 päeva (7+7). Suvekuudel viibib kostja hagejatega paaris

aastatel juulis 2 nädalat (14 päeva) ja augustikuu teise täisnädala (7 päeva). Paaritutel aastatel

juulis 2 nädalat (14 päeva) ja augustis kuu esimese täisnädala (7 päeva). Seega viibib

suvevaheajal kostja hagejatega nii paaris aastatel kui ka paaritutel aastatel kokku 21 päeva

(14+7).

7.1. Maakohus leidis, et isa sünnipäeva päeva ei saa arvestada lisapäevana, kuivõrd

suhtluskorra määruse kohaselt viibivad hagejad koolipäeval kostjaga üksnes mõned tunnid.

Samuti ei ole võimalik lisapäeva arvestada selle järgi, kui kostja sünnipäev langeb

nädalavahetusele, mida lapsed suhtluskorra järgi ei veedaks kostjaga, kuid siiski veedavad

täiendavalt nädalavahetuse ning seda nädalavahetust ei asendata, kuivõrd sama kord kehtib ka

hagejate ema puhul, s.o võrdselt mõlema vanema puhul. Samuti ei saa arvestada lisapäevaga

isadepäeval, kuivõrd sellisel juhul vahetavad vanemad nädalavahetused ära.

7.2. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et hagejad veedavad kostjaga koos paaris aastatel 5,52

päeva kuus (4 + 28 + 21 = 53 x 12 (kuud) : 100 = 6,36) ning paaritutel aastatel 4,68 päeva

kuus (4 + 14 + 21 = 39 x 12 (kuud) : 100) = 4,68). Kokkuvõttes teeb see keskmiselt 6 päeva

kuus (6,36 + 4,68 = 11,4 : 2 = 5,52).

7.3. Maakohus selgitas täiendavalt, et ei nõustu kostja arvutustega, mille järgi hagejad viibisid

näiteks 2024. a kostjaga koos 7,41 päeva kuus (dtl 209–210). Esiteks on kostja arvutanud

nädalavahetused paaritu nädala järgi. Suhtluskord näeb aga ette, et hagejad veedavad isaga iga

paaris nädala vahetuse. Seega on hagejad kostjaga koos aprillis 2024. a mitte 19.04–21.04,

vaid 26.04–28.04 (kokku 2p), mais 10.05–12.05, 24.05–26.05, mis on ka isa sünnipäeva nädal

(kokku 4p), juunis 14.06–16.06, 28.06–30.06 (kokku 4p), juulis 15.07–28.07 (kokku 14p),

augustis 12.08–18.08 (kokku 7p), septembris 06.09–08.09, 27.09–29.09 (kokku 4p), oktoobris

04.10–06.10, 18.10–20.10, sügisvaheaeg 21.10–27.10 (kokku 11p), november 01.11–03.11,

08.11–10.11, 22.11–24.11 (kokku 6p), detsember 06.12–08.12, 20.12–22.12, 29.12–30.12

(kokku 7p). Seega 2024. a perioodil 18.04.2024-31.12.2024 viibisid hagejad suhtluskorra

järgi kostjaga koos 59 päeva. Selle perioodi peale teeb see kokku 5 päeva kuus (kuivõrd

suhtluskord jõustus ja hakkas kehtima alates 18.04.2024, siis ei saa arvutamise aluseks võtta

12 kuud, vaid 8,5 kuud (18.04-31.12), mis teeb 59 x 8,5 (kuud) : 100 = 5,01 päeva).

Eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise vähendamiseks.

7.4. Maakohus selgitas, et lapsetoetus on elatise miinimumsummast maha arvutatud

automaatselt. Seega pole võimalik miinimumsummast lapsetoetust enam maha arvata.

7.5. Maakohus leidis, et elatisraha kandmine alaealise kontole ei ole kooskõlas

kohtupraktikaga ning see ei ole ülalpidamise kohustuse täitmine. Seega kostja poolt hagejate

pangakontodele saadetud raha ei ole ülalpidamise andmine ning maakohus sellega ei

arvestanud.

8. Seega asus maakohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on edasiulatuva elatise nõude

osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejatele tuleb elatis välja mõista alates

2-23-5736

14.04.2023 vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale

elatiskalkulaatorile.

9. Maakohus leidis hagejate tagasiulatuva elatise nõude osas järgmist. Kohtu ette toodud

asjaolude kohaselt ei ole kostja elatist hagejale tasunud ning kohus on otsuse p-s 17 leidnud,

et kostja majanduslik olukord võimaldab tal ülalpidamiskohustust täita. Seega tuli elatis välja

mõista ka tagasiulatuvalt. Perioodil 23.12.2022–13.04.2023 puudus poolte vahel kehtiv

suhtluskord. Tagasiulatuva elatise perioodi 23.12.2023–31.12.2023 ajal oli seadusjärgne

elatise miinimummäär 225,64 eurot, perioodil 01.01.2024–31.03.2024 215,64 eurot ning

alates 01.04.2024 260,33 eurot. Seega, kuivõrd hagejad on palunud tagasiulatuva elatise välja

mõista miinimumsummas, siis tuleb perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest hagejale I välja

mõista tagasiulatuv elatis kogusummas 825,28 eurot ja hagejale II kogusummas 701,49 eurot

(PKS § 101 lg 7).

10. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel menetluskulud

poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse alljärgnevalt:



jätta hageja I tagasiulatuva elatise nõue summas 835,24 eurot täies ulatuses

rahuldamata;



jätta hageja I jooksva elatise hagi rahuldamata kuni suhtluskorra jõustumiseni

16.04.2024;



jätta hageja I jooksva elatise hagi osaliselt rahuldamata ning mõista kostjalt välja elatis

hageja I kasuks alates suhtluskorra jõustumisest 16.04.2024. 2024. a elatise suuruseks

määrata PKS § 101 lg 2–7 alusel muutuva suurusena arvestades ümberarvestuse

aluseks, et hageja I viibis kostjaga igas kuus keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva ning et

kostja tasub igakuiselt vahetuid kulusid summas 18,33 eurot;



jätta hageja I jooksva elatise hagi osaliselt rahuldamata ning mõista kostjalt välja elatis

hageja I kasuks alates 01.01.2025 PKS § 101 lg 2–7 alusel muutuva suurusena

arvestades ümberarvestuse aluseks, et paaritul aastal veedab hageja I kostjaga aprillis

9 päeva, mais 8 päeva, juulis 14 päeva, augustis 9 päeva ja detsembris 10 päeva ning

paaris aastal veebruaris 11 päeva, mais 8 päeva, juulis 14 päeva, augustis 9 päeva ja

oktoobris 11 päeva;



jätta hageja II tagasiulatuva elatise nõue summas 709,95 eurot täies ulatuses

rahuldamata;



jätta hageja II jooksva elatise hagi rahuldamata kuni suhtluskorra jõustumiseni

16.04.2024;



jätta hageja II jooksva elatise hagi osaliselt rahuldamata ning mõista kostja välja elatis

hageja II kasuks alates suhtluskorra jõustumisest 16.04.2024. 2024. a elatise suuruseks

määrata PKS § 101 lg 2–7 alusel muutuva suurusena arvestades ümberarvestuse

aluseks, et hageja II viibis kostjaga igas kuus keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva ning et

kostja tasub igakuiselt vahetuid kulusid summas 18,33 eurot;



jätta hageja II jooksva elatise hagi osaliselt rahuldamata ning mõista kostjalt välja

elatis hageja II kasuks alates 01.01.2025 PKS § 101 lg 2–7 alusel muutuva suurusena

arvestades ümberarvestuse aluseks, et paaritul aastal veedab hageja II kostjaga aprillis

9 päeva, mais 8 päeva, juulis 14 päeva, augustis 9 päeva ja detsembris 10 päeva ning

2-23-5736

paaris aastal veebruaris 11 päeva, mais 8 päeva, juulis 14 päeva, augustis 9 päeva ja

oktoobris 11 päeva;



jätta kõik menetluskulud H.I kanda.

12. Apellatsioonkaebuse kohaselt puudub esiteks hagejatel kostja vastu tagasiulatuva elatise

nõue. Käesolevas vaidluses ei ole hagejad tõendanud, et nad on nõudnud kostjalt PKS §-s 101

sätestatud ulatuses elatise maksmist varem kui 01.02.2023. Hagejad on esitanud H.I

01.02.2023, 01.03.2023 ja 03.04.2023 e-kirjad kostjale, mille kohaselt nõuab hagejate ema

kostjalt elatise tasumist seaduses sätestatud määras. Arvestades, et PKS §-s 101 sätestatud

määras elatise nõudmine on tõendatud alates 01.02.2023 ja hagi esitati 14.04.2023, siis on

tõendamata, et hagejad nõudsid aasta jooksul enne hagi esitamist kostjalt PKS §-s 101

sätestatud määras elatise tasumist. Kuna tõendatud on elatise nõudmine vahetult enne

hagiavalduse esitamist, siis tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Arvestada

tuleks ka seda, et 01.03.2023 palus kostja hagejate emalt võimalust hagejal nende koju naasta

ning võimalust hagejate ülalpidamises osaleda vahetult nii nagu kostja tegi seda vanemate

kooselu ajal.

12.1. Kohtupraktikas on selgitatud, et tagasiulatuvalt elatise nõudmisel tuleb lapse toonaseid

vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja

elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid hinnata (RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p

20 ja seal viidatud kohtupraktika). Hagejad ei ole selgitanud ega tõendanud, millised olid

nende vajadused tagasiulatuva elatise nõude perioodil. Nimetatud asjaolu ei ole käsitletud ka

maakohtu lahendis. Tagasiulatuvalt ei saa nõuda tõendamata kulude hüvitamist ning ka hagi

esitamisest alates peaksid olema teada eeldatavad hagejate vajadused. Kõigepealt tuleb

kindlaks teha hagejate mõistlikud vajadused ning seejärel määrata kindlaks kulutuste

põhjendatud suurus. Lõpuks tuleks arvestada kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit ning

otsustada, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma.

12.2. Samuti ei ole maakohus arvestanud kostja esitatud vastuväitega, et hagejate ema tekitas

teadlikult elatise nõude olukorra, kui läks vanemate ühisest elukohast koos hagejatega 2022. a

jõulude ajaks oma ema juurde ja ei naasnud koju tagasi ka hagejate koolivaheaja lõppedes,

kuigi kostja ootas hagejaid koju. Sellest ajast alates on hagejate ema takistanud kostjal PKS §

116 tuleneva kohustuse täitmist hoolitseda oma alaealiste laste eest ning lastega vahetult

suhelda, sh kostjal osaleda laste kulude vahetus kandmises nii nagu kostja oli seda senini

teinud. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-35-16 selgitanud, et põhjendamatu oleks

tagasiulatuva elatise väljanõudmine olukorras, kus ema on kahjustanud isa ja laste suhet, sh ei

ole nõus sõlmima isaga kokkulepet isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mille alusel

oleks saanud isa kanda laste kulusid vahetult. Maakohtu otsusest ei nähtu mitte ühtegi

selgitust ega põhistust, miks maakohus ei arvestanud kostja vastuväidetega laste tagasiulatuva

elatise osas.

12.3. Kostja peab oluliseks märkida, et kostja tasus (sh teeb seda tänase päevani) laste

telefoniga seotud kulusid summas 36,66 eurot (helistamisega seotud kulu lapse kohta 5 eurot

+ internet 50 eurot jagatud kasutajate arvuga 3 = 13,33 eurot ehk kokku 18,33 lapse kohta ja

kaks last kokku 36,66 eurot). Tegemist on vahetu kuluga, mida kostja tasus tagasiulatuva

elatise perioodil ning mida hagejad ei vaidlustanud. Seega on maakohus põhjendamatult

jätnud arvestamata kostja poolt vahetult kantud kuludega ning mõistnud hagejate kasuks välja

elatise ka kulude osas, mida kostja vahetult tasus.

2-23-5736

12.4. Maakohtu menetluse ajal ei arutatud samuti kordagi kostja kohustusi, millest oleks

maakohtul olnud võimalik järeldada, et kostja majanduslik olukord võimaldab tagasiulatuvat

elatist tasuda maakohtu poolt välja mõistetud ulatuses.

13. Teiseks puudub hagejatel kostja vastu elatise nõue hagiavalduses märgitud ulatuses.

Vaidlustatud otsuse p-s 23 on maakohus avaldanud, et hagejad viibivad suhtluskorra alusel

kostjaga keskmiselt 6 päeva kuus ning toonud p-des 24–30 välja enda arvestuse aluse. Kostja

maakohtu arvestusega ei nõustu, sest see ei ole kooskõlas ühes kalendriaastas olevate

nädalatega ega ka kehtiva suhtluskorraga. Maakohtu arvestuse järgi peaks ühes aastas olema

48 nädalat, mitte 52 nädalat nagu kalendriaasta tegelikkuses ette näeb. Kostja tõi välja enda

arvestuse aastatel 2024–2026. Kostja leidis, et keskmine päevade arvestus 2024. a (8,5 kuu

jooksul ehk 16.04.2024–31.12.2024) on 7,41 ööpäeva, 2025. a 6,66 ööpäeva ja 2026. a 6,5

ööpäeva.

13.1. Kostja leiab, et PKS näeb ette, et mõlemad vanemad osalevad lapse ülalpidamises

proportsionaalselt oma majanduslike võimaluste ja laste vajadustega. Kui laps viibib

märkimisväärse osa ajast isa juures, tuleb ka elatisse suhtuda paindlikult. Keskmise summana

aasta lõikes arvutatud elatis ei peegelda adekvaatselt tegelikku kulude jaotust. Maakohtu

otsusest ei nähtu mitte ühtegi põhjendust, kuidas on õiguspärane, et kostja tasub igakuiselt

miinimummääras elatist, sh kuude eest, kus hagejad viibivad üle 7 päeva kostjaga või on

üldse 50% ajast kostjaga. Jooksva elatise määramisel tuleb arvestada, et hagejad viibivad

kostja juures proportsionaalselt suurema osa ajast paaris ja paaritutel aastatel erinevalt,

mistõttu ei kajasta ühesugune igakuine elatis õiglaselt vanemate tegelikke panuseid ning

paneb kostjale suurema ülalpidamise koormuse kui emale – selline ülalpidamise koormuse

jaotus ei ole õiguspärane ega ka põhjendatud.

13.2. Seadus ja kohtupraktika võimaldavad elatise muutuvas summas kindlaks määramist nii

nagu isa on taotlenud. Käesoleval juhul on oluline märkida kohtulahendisse kuud, millal tuleb

arvestada PKS § 101 lg-t 6 – lähtudes suhtluskorrast peaks elatise ümberarvutuse tegema

paaritul aastal aprillis (9 päeva), mais (8 päeva), juulis (14 päeva), augustis (9 päeva) ja

detsembris (10 päeva) ning paaris aastal veebruaris (11 päeva), mais (8 päeva), juulis (14

päeva), augustis (9 päeva) ja oktoobris (11 päeva). Nendel perioodidel katab kostja hagejate

igapäevased kulud vahetult ja suuremas mahus. Selliselt ei teki olukord, kus kostja maksaks

sama summat ka siis, kui hagejad on tema juures pool kuust ja sellega seonduvad kulud on

mitu korda suuremad.

Vastustaja seisukoht

14. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks elatise perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest

tagasiulatuvalt 733,63 eurot ületavas osas ning hageja II kasuks elatise perioodi 23.12.2022–

13.04.2023 eest tagasiulatuvalt 609,84 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise

perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest tagasiulatuvalt kogusummas 733,63 eurot ning hageja II

2-23-5736

kasuks elatise perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest tagasiulatuvalt kogusummas 609,84

eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

16. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu

otsust tervikuna.

17. Kostja leiab esmalt, et hagejatel puudub kostja vastu tagasiulatuva elatise nõue, sest

hagejad ei ole tõendanud, et nad on nõudnud kostjalt PKS-s 101 sätestatud ulatuse elatise

maksmist varem kui 01.02.2023 ning seda, millised olid nende vajadused tagasiulatuva elatise

nõude perioodil. Lisaks ei ole maakohus arvestanud isa vastuväitega, et ema tekitas teadlikult

elatise nõude olukorra ega arvestanud tagasiulatuvast elatisest maha hagejate telefoni ja

Internetiga seotud kulusid (18,33 eurot lapse kohta kuus). Ringkonnakohus märgib eeltoodu

osas järgnevat.

17.1. Riigikohtu kujundatud praktikas ei ole tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks asjaolu,

et sellele eelneva aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud (RKTKo 27.10.2021, 2-19-

18082, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellest tulenevalt ei ole võimalik järeldada, et

hagejate tagasiulatuva elatise nõue oleks käesoleval juhul enne 01.02.2023 e-kirja saatmist

välistatud (dtl 9). Oluline on, et elatise maksmise kohustust on rikutud. Ringkonnakohus

leiab, arvestades kostja eelnevalt maakohtu poolt tuvastatud sissetulekute suurust, et

tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei ole kostjale ka ebamõistlikult koormav. Kuivõrd

tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist

välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13,

p 13; 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse

olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud

isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal

olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt RKTKo

04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 14). Ringkonnakohus märgib, et ka tagasiulatuvat elatist nõuti

miinimummääras ja kostja ei ole esile toonud, et tema sissetulekute suurus polnuks aasta

jooksul enne hagejate kohtusse pöördumist praegusega võrreldaval tasemel (dtl 111). Seega

on asjakohatud kostja väited, et menetluses oleks pidanud arutama kostja kohustusi, millest

oleks võimalik järeldada, kas kostja majanduslik olukord võimaldab tagasiulatuvat elatist

miinimummääras tasuda. Seejuures ei toonud kostja kohtu ette oma kohustustega seotud

asjaolusid, mida tuleks tema hinnangul arvestada, et hinnata, kas tagasiulatuva

ülalpidamiskohustuse täitmine on kostjale ebamõistlikult koormav (dtl 246, p 2.2.8, dtl 281

ajamärge 01:30:17–01:32:15). Lisaks peab kostja kasutama PKS § 102 lg 2 järgi enda

vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja välja toodud Riigikohtu praktikast

(RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16) ei tulene kostja viidatud tõlgendust, mis välistaks hagejate

tagasiulatuva elatise nõude (dtl 246, p 2.2.6). Seega ei anna kolleegiumi hinnangul eeltoodud

väited alust jätta hagejate tagasiulatuva elatise nõuet rahuldamata.

17.2. Ringkonnakohus leiab aga, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb praegusel juhul

arvestada, et kostja on tasunud hagejate sidekulusid. Kostja on apellatsioonkaebuses välja

toonud, et hagejate telefoniga seotud kulud on kuus kokku 36,66 eurot, millest helistamisega

seotud kulu ühe lapse kohta on 5 eurot kuus ning Internetiga seotud kulu ühe lapse kohta

13,33 eurot kuus. Pooled ei vaidle, et kostja on igakuiselt 18,33 eurot lapse kohta telefoni- ja

Internetikulusid kandnud (dtl 280, ajamärge 01:17:31). Seega on põhjendatud arvestada

hagejatele välja mõistetud tagasiulatuvast elatisest maha kostja kantud sidekulud kuni

2-23-5736

hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 13.04.2023. Kolleegiumi hinnangul ei saa aga sidekulude

tasumist elatisena arvesse võtta pärast hagiavalduse esitamist. Hagejad on hagiavalduse

esitamisel nõudnud ülalpidamise andmist rahas (PKS § 100 lg 1), mistõttu ei ole võimalik

sellest järeldada, et sellisel viisil ülalpidamise vahetu andmisega on hagejad nõustunud.

Hagejad on kinnitanud, et võiksid neid kulutusi ise selguse huvides edasi kanda (dtl 280,

ajamärge 01:17:55). Selliselt tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis

perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest kogusummas 733,63 eurot (825,28 – 91,65 [5 x 18,33])

ning hageja II kasuks 609,84 eurot (701,49 – 91,65 [5 x 18,33]).

18. Teiseks leiab kostja, et hagejatel puudub kostja vastu jooksva elatise nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses, sest maakohus eksis isa ja laste suhtlemise korra järgse ööpäevade

arvutamisel ning pidi kohaldama PKS § 101 lg-t 6 kuus veedetud ööpäevade arvust lähtuvalt.

Kostja hinnangul viibivad hagejad kostjaga 2024. a keskmiselt 7,41 ööpäeva, 2025. a

keskmiselt 6,66 ööpäeva ja 2026. a keskmiselt 6,5 ööpäeva (dtl 247–255).

18.1. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohus on osaliselt eksinud 18.04.2024

suhtluskorrast lähtuvalt arvutuste tegemisel. Maakohus on lähtunud arvutuste tegemisel

sellest, et igas kalendrikuus on kokku 4 nädalat, mis ei ole täpne. Kalendriaastas on kokku 52

nädalat, kuid maakohtu arvutuste kohaselt oleks kalendriaastas kokku 48 nädalat (4x12).

Samas ei ole maakohus eksinud vaheaegadega seonduvate arvutuste ega ka sellega, kui jättis

isa sünnipäeva päeva ning isadepäevaga lisapäevana arvestamata. Ringkonnakohus nõustub

vastavate maakohtu põhjendustega ega korda neid. Kuivõrd maakohus on osaliselt eksinud

PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks vajalike arvutuste tegemisel, siis muudab ringkonnakohus

selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

18.2. Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane võtta lähtuvalt 18.04.2024 suhtluskorrast

arvutuse aluseks 2025. a ja 2026. a ning leida paaris- ja paaritu aasta keskmine ööpäevade arv,

mille veedavad hagejad kostjaga. Selliselt veedavad hagejad kostjaga koos paarisaastatel 78

ööpäeva (jaanuaris 4 ööpäeva + veebruaris 11 ööpäeva + märtsis 4 ööpäeva + aprillis 2

ööpäeva + mais 6 ööpäeva + juunis 4 ööpäeva + juulis 14 ööpäeva + augustis 9 ööpäeva +

septembris 4 ööpäeva + oktoobris 11 ööpäeva + novembris 4 ööpäeva + detsembris 5

ööpäeva), s.o keskmiselt ühes kuus 6,5 ööpäeva (78/12) ning paaritutel aastatel 83 ööpäeva

(jaanuaris 9 ööpäeva + veebruaris 4 ööpäeva + märtsis 4 ööpäeva + aprillis 9 ööpäeva + mais

6 ööpäeva + juunis 4 ööpäeva + juulis 14 ööpäeva + augustis 9 ööpäeva + septembris 4

ööpäeva + oktoobris 4 ööpäeva + novembris 6 ööpäeva + detsembris 10 ööpäeva), s.o

keskmiselt ühes kuus 6,92 ööpäeva (83/12). Seega viibivad hagejad kostjaga aasta jooksul

keskmiselt 6,71 ööpäeva kuus ([6,5 + 6,92] / 2).

18.3. Järelikult ei ole praegusel juhul täidetud PKS § 101 lg-s 6 sätestatud eeldused elatise

summa vähendamiseks proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale ega ole kooskõlas

PKS § 101 lg-st 6 tuleneva põhimõttega ja seda kinnitava kohtupraktikaga.

18.4. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus hagi

täielikult rahuldas ning mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi

23.12.2022–13.04.2023 eest 733,63 eurot ületavas osas ning hageja II kasuks elatise perioodi

23.12.2022–13.04.2023 eest tagasiulatuvalt 609,84 eurot ületavas osas ning teha uus otsus,

millega rahuldatakse hagi osaliselt, mõistetakse kostjalt hageja I kasuks välja tagasiulatuv

elatis perioodi 23.12.2022–13.04.2023 eest kogusummas 733,63 eurot ning hageja II kasuks

609,84 eurot. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

muutmiseks.

2-23-5736

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)