2-23-5037/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5037

Kohtuasi

Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistu hagi Osaühingu

A-Tee vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistu 15.01.2024

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

25 548 eurot 30 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistu

(registrikood 80031291), lepinguline esindaja Ero Liivik

Kostja (vastustaja) Osaühing A-Tee (registrikood

10115365), lepinguline esindaja Eino Tamm

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15.12.2023 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistu

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-23-5037

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Õismäe tee 118 korteriühistu (hageja) esitas Osaühingu A-Tee ja X vastu hagi ja

palus neilt solidaarselt välja mõista kahju hüvitise 23 657€ ning sellelt viivise alates hagi

esitamisest 8% aastas (0,02% päevas) põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Menetluskulud jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja 2017–2018 aadressil Õismäe tee 118 vee- ja

kanalisatsiooni torustiku paigalduse tööde tegemist. Tööde tellimisega tegeles hageja endine

juhatuse liige X, kes edastas 15.08.2017 enda poolt valitud võimalikele tööde teostajatele

dokumendi “Pakkumise küsimine“. X tellis pärast pakkumiste saamist järgmised ehitus- ja

remonditööd: kõigi vee- ja kanalipüstikute vahetus - kokku 12 püstikut, neist 4 köögipüstikut

ja 8 vannitoapüstikut koos käterätikuivatitega. Nimetatud tööd teostati kahes etapis: perioodil

november 2017 kuni veebruar 2018 ja oktoober kuni detsember 2018.

3. Lisaks oli hageja sõlminud 22.04.1998 halduslepingu elamu Õismäe tee 118 haldamiseks

Osaühinguga A-Tee (kostja), mille juhatuse liige alates 10.03.1997 on X. Halduslepingu p

2.1. kohaselt on hageja ja kostja sõlminud lepingu eesmärgiga, et kostja haldab ja majandab

hageja huvides kortermaja aadressil Õismäe tee 118. Halduslepingu p 2.2. sätestab, et lepingu

järgi kohustuvad pooled teostama lepingu eesmärkide saavutamiseks toiminguid ja tegema

töid ning kandma kulutusi kooskõlas lepingu lisadega 1 ja 2. Nimetatud lepingu lisa 2 osas I

on kokku lepitud, et kostja teostab läbirääkimisi, valmistab ette, vormistab ja viib lõpliku

allakirjutamiseni lepingud kommunaal- ja muude teenuste osutajatega (p 2), korraldab

korteriühistu elamumajandamist (p 3), konsulteerib Tellijat (so hagejat) elamu kasutamisega,

hooldamisega ja remontimisega seoses olevates küsimustes (p 14). Nimetatud lepingu lisa 2

osas on esitatud järgmised tegevuste spetsifikatsioonid, mida kostja vastavalt lepingule on

kohustatud tegema: hooldus-, avarii- ja remonditööde teostamine või tellimine. Punkti 1.1.2.

kohaselt kuuluvad kostja vastutuse alla ka elamu veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi

hooldustööd; samuti elamu tehnilise seisukorra hindamine ja sellest tulenevalt tööde

järjekorrale ettepanekute tegemine (p 2), vähempakkumiste korraldamine suuremahulistele

töödele (p 3) ja suuremahuliste tööde järelevalve või nõustamine (p 4). Halduslepingu lisa 2

täpsustab ülesandeid (haldamisteenuse tööde ja tegevuste jaotus töövõtja ja tellija vahel).

Kostja vastutuse hulka kuulus mh tööde järelevalve teenus tellija (hageja) esindajana (rida

24).

4. Hageja tugineb Ehituskonsult Grupp OÜ 04.08.2022 arvamusele, mille kohaselt on Õismäe

tee 118 korteris nr 55 tööd kanalisatsiooni- ja veetorustiku vahetamisel tehtud ebakorrektselt

ega vasta kehtivatele normidele. Nimetatud arvamustest tulenevalt leiab hageja, et puudustega

töid ei ole võimalik parandada selliselt, et need tööd saaks parenduste tagajärjel muuta kõigile

nimetatud nõuetele vastavaks ja tuleb teha uued ehitustööd. AGR OÜ pakkumuse kohaselt

tellib hageja vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimiseks tööd kogumaksumusega 23

657€ (sisaldab käibemaksu).

2-23-5037

Kuna X ei täitnud oma ülesandeid juhatuse liikmelt tavapäraselt oodatava hoolsusega ning

kostja ei täitnud talle halduslepinguga pandud kohustusi teostada järelevalvet tellitud tööde

teostamise üle, tekib hagejale vältimatult eelnimetatud kahju. Esineb põhjuslik seos

etteheidetava teo ning kahju vahel ja juhatuse liikme vastutus kohustuse rikkumise eest. Kui

X ja kostja oleksid oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt, ei oleks hagejal vaja tellida uuesti

vee- ja kanalisatsioonitöid ega teha rahalisi kulutusi.

Kostjate vastuväited

5. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. X polnud hagiavalduses

käsitletud tööde teostamise ajal korteriühistu juhatuse liige, mistõttu on nii talle omistatav

rikkumine kui ka juhatuse liikme vastutus ainuüksi sel alusel välistatud. X selgitab, et sai küll

korteriühistu juhatuselt volituse esindada ühistut kõnealuse remondi korraldamisel

(sellekohane märge on M&E Torutööd OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingus), kuid kõik sisulised

otsustused tegi kas korteriühistu üldkoosolek ja/või juhatus.

6. Kostja Osaühing A-Tee väitel on väär hagi väide, et kostja pidanuks korraldama Õismäe

tee 118 elamu vee- ja kanalisatsioonitorustike vahetustööde tellimise ja teostama kvaliteedi

üle tehnilist järelevalvet. 22.04.1998 töövõtuleping Õismäe tee 118 elamu haldamiseks

sätestab lisas 2 töövõtja poolt teostatavad toimingud ja tööd. Lisa 2 osas I kajastatakse need

tööd ja toimingud, millised kuuluvad lepingu hinda, st tööd ja toimingud, mis haldajal tuli

teostada korteriühistu poolt haldajale makstavate perioodiliste maksete eest. Lisa 2 osas II on

kajastatud muud tööd ja toimingud, mis ei kuulunud lepingu hinda, vaid mida haldaja pidi

teostama eraldi tellimuse saamisel ja mille eest oli kostja õigustatud nõudma täiendavat tasu.

Täiendavalt tasustatavate tööde hulgas on loetletud ka elamu tehnilise seisukorra hindamine ja

sellest tulenevalt tööde järjekorrale ettepanekute tegemine (punkt 2); vähempakkumiste

korraldamine suuremahulistele töödele (punkt 3) ja suuremahuliste tööde järelevalve või

nõustamine (punkt 4). Korteriühistu ei esitanud korteriühistu tellimust järelevalve

teostamiseks seoses kõnealuste vee- ja kanalisatsioonipüstikute vahetuse töödega (toimusid

detsember 2017 kuni jaanuar) ning kostja seda ei teinud. Kostja juhatuse liige X oli

halduslepingu Lisa 2 I osas kajastatud tavapäraste tööde ja toimingute teostajana kaasatud

hageja juhatuse koosolekute korraldamisel, sh protokollide vormistamiseks, samuti lepingute

ettevalmistamisel ja konsulteerimisel elamu kasutamise, hooldamise ja remondiga seoses

olevates küsimustes. Kostja ei pidanud Lisa 2 I osa alusel teostama Õismäe tee 118 KÜ vee-

ja kanalisatsiooni torustiku remondi teostamise üle järelevalvet ega olnud selleks kaasatud

Lisa 2 II osa alusel. Nii ei ole kostja hagis väidetava kahju tekkimise suhtes (isegi kui kahju

tekib) kohane kostja.

7. Lisaks lõppes 22.04.1998 töövõtuleping (Haldusleping) 10.12.2020 üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamisega. Aktis on kinnitus, et pooltel ei ole teineteisele mingeid

pretensioone lõpetatud lepingu osas, mistõttu on hagi esitatud ka vastuolus poolte 10.12.2020

kokkuleppega.

8. Hageja kui tellija ja M&E Torutööd OÜ kui töövõtja vahel sõlmiti tööde teostamiseks

30.11.2017 leping. Lepingu p 4.1.3 kohaselt andis töövõtja teostatud töödele 5-aastase

garantii. Töövõtja garantiikohustuse täitmist saanuks/pidanuks vajadusel nõudma

korteriühistu juhatus (juhatuse liikmed SR, MK ja AT). Sellise nõude esitamine ei olnud ega

saanud olla X ega Osaühingu A-Tee ülesanne.

2-23-5037

9. Kui korteriühistu üldkoosolek otsustab, et kõik tuleb viia vastavusse praegusel ajal

kehtivate normidega, on võimalik leida oluliselt odavamaid lahendusi kui hagis väidetav kogu

töö ümbertegemine. Korralikult töötava torustiku lammutamine ja seejärel uue tegemine oleks

ebamõistlik.

Menetluse edasine käik

10. 03.07.2023 avalduses loobus hageja kõigist nõuetest X vastu. 16.08.2023 määrusega võttis

kohus hageja loobumise vastu ning lõpetas tsiviilasjas menetluse X osas (dtl 164-165).

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohus jättis 15.12.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

12. Maakohus märkis, et kuna hageja nõuab kostjalt kahju hüvitist 23 657€ tulenevalt hageja

ja kostja vahel sõlmitud 22.04.1998 töövõtulepingust tuginedes selle rikkumisele, tuleb kohtul

esmalt hinnata, milles olid pooled konkreetselt kokku leppinud ja kas kostja on oma lepingust

tulenevaid kohustusi rikkunud.

13. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli 22.04.1998 sõlmitud leping, mille eesmärgiks oli

hageja haldamisel oleva elamu aadressil Õismäe tee 118 haldamise ja majandamise

korraldamine (lepingu p 2.1, dtl 20-31). Kuigi pooled on viidanud, et tegemist on

töövõtulepinguga, leidis kohus analüüsides VÕS § 635 lg 1 ja VÕS § 619 toodud määratlusi,

et lepingus kokkulepitud toimingud ja tööd on suunatud pigem teatud teenuste osutamisele,

mitte konkreetse tulemuse saavutamisele, mistõttu oli poolte vahel sõlmitud halduslepingu

puhul tegemist käsunduslepinguga.

14. Maakohus tuvastas, et pooled on lepingu lisas 1 I osa p-s 12 kokku leppinud, et kostja

ülesandeks on ka järelevalve ümberehituste ja remontide osas. Samas tuleneb nimetatud

punkti sõnastusest, et tegemist on eraldi tasulise teenusega. Antud asjaolu kinnitab ka lepingu

lisa 1 II osa p-s 4 välja toodu, mille kohaselt suuremahuliste tööde järelevalve tuleb teostada

tellimuse alusel, eraldi lepingutega. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjalt eraldi tellinud

tehnilise järelevalve teostamist seoses vee- ja kanalisatsiooni torustiku paigalduse töödega.

Kuna nimetatud teenuse osutamises ei ole pooled eraldi kokku leppinud, siis ei saa asuda ka

seisukohale, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Asjaolu, et kostja ülesanneteks

nimetatud täpsustuse kohaselt oli ka lepingutes võetud kohustuste täitmise jälgimine (p 1.6),

lepingute järelevalve ja kontroll (p 1.7) ning tööde järelevalve teenus tellija esindajana (p 24)

ei muuda kohtu hinnangul aga asjaolu, et lepingu lisa 1 II osa p 4 kohaselt tuli suuremahuliste

tööde järelevalve teostada tellimuse alusel, eraldi lepingutega.

15. Asjakohane ei ole hageja viide M&E Torutööd OÜ ja hageja vahel 30.11.2017 sõlmitud

lepingu p-le 5.1.1, sest tööde tellijaks ei olnud kostja, vaid hageja. Kui hageja leidis, et M&E

Torutööd OÜ on oma töö teinud puudustega, siis oleks hagejal tulnud pöörduda oma

võimalike nõuetega esmalt ka vastava osaühingu poole.

16. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja selgitas, et määrab menetluskulud kindlaks pärast otsuse jõustumist.

2-23-5037

Apellatsioonkaebus

17. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi või alternatiivselt saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, need

kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks koos viivisega välja mõista.

18. Hageja hinnangul rikkus maakohus esmalt menetlusõigust eelkõige selgitamiskohustuse

täitmata jätmisega:

18.1. Hagejale oli üllatuslik kohtu seisukoht, et tõendatud ei ole kostja poolne 22.04.1998

lepingust tulenevate kohustuste rikkumine. Kui hageja tõendid olid ebapiisavad, pidanuks

kohus hageja tähelepanu sellele juhtima. Arvestades hagi hinda (25 548,30€) ja asja tähtsust

hagejale ei ole piisav selgitamiskohustuse täitmine ühes kirjas. Kui kohus tuvastas, et

kokkulepet järelevalve teostamiseks ei sõlmitud, pidanuks kohus kindlaks tegema, miks kostja

ise ei teinud ettepanekut järelevalve tellimiseks vastavalt halduslepingule.

18.2. Kohus ei teatanud, millal on eelmenetluse lõpp ja millised tõendid on vastu võetud.

Samuti jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata taotlused EA ja MK tunnistajatena

ülekuulamiseks, mistõttu ei saanud suulist kokkulepet tõendada.

19. Maakohus kohaldas materiaalõigust ja hindas tõendeid ebaõigesti. Kohus jättis valdava

osa hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest hindamata.

19.1. Kohus jättis tähelepanuta, et halduslepingu lisa 1 (p.o. 2) II osa p 3 kohaselt on kostja

kui halduri ülesanne „vähempakkumiste korraldamine suuremahulistele töödele“, kuigi ka

selle kohta ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut. Lepingu lisa 2 juurde kuuluva “Korteriühistu

Õismäe tee 118 haldamisteenuse tööde ja tegevuste jaotus Töövõtja ja Tellija vahel“, p (jrk)

24 kohaselt pidi kostja teostama tööde järelevalvet teenuse tellija esindajana, kuigi hageja on

esitanud tõendid selle kohta, et tööde teostajaga sõlmitud lepingus oli kostja juhatuse liige X

teenuse tellija esindajana märgitud (nn torutööde lepingu p 11.1, dtl 93, sisaldab kostja kui

äriühingu kontaktandmed, e-posti aadressi). Samuti on pooled sõlminud 29.17.2017

halduslepingu muudatuse (uue lisa) (dtl 30), mille kohaselt tasub hageja kostjale

halduslepingu lisa 2 täitmise eest 440€ eurot kuus.

19.2. Kohus jättis arvestamata, et poolte vahel oli lisaks kirjalikule halduslepingule veel ka

suuline kokkulepe (tellimus), mille alusel kostja tellis ehitajalt majas kõigi vee- ja

kanalipüstikute vahetuse (vastavalt halduslepingu lisa 2 II osa punktile 3) ning pidi tagama, et

kõik tellitud tööd tehakse nõuetekohaselt (kohustus mis omakord tulenes halduslepingu p 2.1,

lisa 1 p 1, lisa 2 I osa p 14). Maakohus jättis otsuses analüüsimata poolte vahel OÜ-lt M&E

Torutööd tööde tellimiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud suulise lepingu asjaolud, sh kostja

vastutuse ulatuse. Kostja esitatud üldkoosolekute protokollidest, OÜ M&E Torutööd ja hageja

vahel sõlmitud torupüstikute lepingu p-st 11.1 ja kirjavahetusest Xga nähtub, et kostja pidi

eelduslikult teostama tellitud tööde üle järelevalvet. Kohus ei ole otsuses analüüsinud kostja

esindaja X e-kirja 09.03.2022 hageja juhatuse liikmele (dtl 135), millest nähtub kostja

kinnitus, et vaidlusalused tööd on tehtud vastavalt lepingule ning tema on nõuetekohasuse ka

taganud (seda vastavalt halduslepingule).

Kostja vastutus tuleneb teatamis- ja

hoolsuskohustuse täitmata jätmisest.

2-23-5037

Vastustaja seisukoht

20. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta selle rahuldamata

ning menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Kolleegium jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ka apellatsiooniastmes.

22. Siinses asjas nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist seoses sellega, et kostja rikkus

väidetavalt poolte vahel 22.04.1998 sõlmitud lepingust tulenevat kohustust teostada M&E

Torutööd OÜ poolt Õismäe tee 118 elamu vee- ja kanalisatsiooni torustiku tööde üle tehnilist

järelevalvet, mille tagajärjel tekib hagejal varaline kahju, sest kõik tehtud tööd on vaja ümber

ehitada. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti lepingulise kohustuse väidetaval

rikkumisel põhinevaks kahju hüvitamise nõudeks (VÕS § 115 lg 1). Maakohus kontrollis

lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks üldise eeldusena

esmalt lepingulise kohustuse olemasolu ning kas kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 100, §

115 lg 1). Maakohus on vaidlusaluse lepingu õigesti kvalifitseerinud käsunduslepinguna VÕS

§ 619 mõttes, millega on nõustunud ka hageja. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tuvastatud

ei ole poolte tahteavaldusi, mis võimaldaks järeldada poolte vahel kokkuleppe sõlmimist,

mille alusel tekkinuks kostjal kohustus teostada tehnilist järelevalvet seoses vee- ja

kanalisatsiooni torustiku paigaldamise töödega. Seega järeldas maakohus õigesti, et

tõendamata on lepingu rikkumine kui kahju hüvitamise nõude esmane eeldus, mistõttu ei ole

alust hagi rahuldamiseks. Maakohus on selles osas oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud ja kolleegium nõustub vastavate maakohtu põhjendustega neid kordamata

(TsMS § 654 lg-st 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

23. Hageja väidetud poolte kokkulepe ja selle rikkumine jäid maakohtu hinnangul

tõendamata. Hageja tõendite esitamata jätmist ei saanud tingida maakohtu menetluslik

rikkumine, millele hageja tugineb kaebuses.

23.1. Maakohus andis 05.06.2023 kirjas eelkõige hagejale konkreetsed selgitused lepingu

rikkumisest tuleneva kahjunõude esitamise eelduste kohta (p 2.3, 2.4), selgitades tõendite

esitamise võimalust. Ühtlasi pidi hagejale vaidlusaluste suhete õiguslik kvalifikatsioon ning

asjaolude esile toomise ja tõendamise koormise jaotus olema antud kirjast arusaadav (dtl 137-

139). Kohus andis pooltele võimaluse esitada vastavad asjaolud ja tõendid. Sama selgitust ei

pidanud kohus hiljem kordama. Selgituskirjas ei ole esitatud seisukohti, millest lähtudes saaks

vaidlustatud otsust pidada üllatavaks. Hagimenetluses määrab pool ise, millised asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab (RKTKo

21.10.2020, 2-18-109972 p 13). Samuti ei pea kohus juba eelmenetluse käigus võtma

seisukohta, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks

(RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15 p 19). Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et maakohus

täitis piisavas ulatuses selgitamiskohustust.

23.2. Samuti ei mõjutanud hageja tõendite esitamist asjaolu, et kaebuse väitel ei teatanud

kohus eelmenetluse lõppemisest ja millised tõendid on vastu võetud. TsMS § 238 lg 4

kohaselt teeb kohus tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta

põhjendatud määruse. Toimiku materjalist nähtuvalt on maakohus 05.10.2023 määrusega

jätnud rahuldamata hageja taotluse EA ja MK tunnistajatena ülekuulamiseks (dtl 186-187).

2-23-5037

Seega saab järeldada, et ülejäänud tõendid on võetud asja materjali juurde. Kuigi maakohus ei

määranud kindlaks eelmenetluse lõpu tähtpäeva, ei nähtu kaebusest, kuidas see on takistanud

hagejal oma menetlusõigusi teostada. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et

maakohus jättis taotlused EA ja MK tunnistajatena ülekuulamiseks rahuldamata ebaõigesti.

16.08.2023 taotluse kohaselt palus hageja oma endised juhatuse liikmed tunnistajana üle

kuulata, sest nad saanuks anda ütlusi X seotuse kohta Õismäe tee 118 elamu vee- ja

kanalisatsiooni torutööde tellimise, lepingu ettevalmistamise, samuti töökorralduse kohta

torutööde üle järelevalve teostamisel. Kaebuse väitel tahtis hageja tunnistaja ütlusega

tõendada just neid asjaolusid (suuline kokkulepe poolte vahel torutööde järelevalve

teostamiseks), mille kohta kohus leidis, et need ei ole tõendatud, kuid taotlusest ei nähtu, et

tunnistajad saavad anda ütlusi poolte esindajate tahteavalduse vahetamise kohta eesmärgiga

sõlmida leping hageja tellitud torutööde üle järelevalve teostamiseks. Kuna hageja soovis

tõendeid koguda X tegevusega seotud asjaolude kohta, jättis maakohus taotluse põhjendatult

rahuldamata, sest hageja loobus X vastu suunatud nõudest.

24. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohtu otsuse p 6.1 viitab ekslikult 22.04.1998

lepingu lisa 1 I osale ning õige on viidata lisa 2 II osa p-le 4, kuid see ei mõjuta asja

lahendust. Maakohus leidis õigesti, et kuigi vaidlusaluse lepingu lisas 1 I osa p-s 12 on pooled

kokku leppinud, et kostja ülesandeks on ka järelevalve ümberehituste ja remontide osas,

tuleneb nimetatud punkti sõnastusest, et tegemist on eraldi tasulise teenusega ning eeldab

eraldi kokkulepet. Seda kinnitab lepingu lisa 2 II osa p-s 4 välja toodu, mille kohaselt

suuremahuliste tööde järelevalve tuleb teostada tellimuse alusel, eraldi lepingutega.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude ning esitatud

tõendite alusel ei saa järeldada, et hageja ja kostja oleksid sõlminud kokkuleppe selle kohta, et

hageja ja M&E Torutööd OÜ vahel Õismäe tee 118 elamu korterite torupüstikute vahetuseks

30.11.2017 sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtavate tööde üle kohustub kostja järelevalvet

teostama. Selleks, et tekiks poolte kokkulepe, peab esinema kaks kattuvat tahteavaldust,

millest nähtub poolte tahe olla tahteavalduste ja pakkumusele nõustumuse andmise tagajärjel

tekkiva lepinguga õiguslikult seotud. Selliseid kattuvaid tahteavaldusi (ka suulisi) käesoleva

tsiviilasja raames esitatud tõenditest ei nähtu.

Kuigi 22.04.1998 lepingu lisa 2 juurde kuuluva “Korteriühistu Õismäe tee 118

haldamisteenuse tööde ja tegevuste jaotus Töövõtja ja Tellija vahel“, p (jrk) 24 kohaselt pidi

kostja teostama tööde järelevalvet teenuse tellija esindajana, ei nähtu kostja nõustumust

teostada hageja 30.11.2017 sõlmitud töövõtulepingu järgsete tööde järelevalvet, nagu näeb

ette poolte vahelise lepingu lisa 2 II osa p 4. Seega saab hageja viidatud tööde ja tegevuste

jaotusest järeldada vaid kostja järelevalve kohustust lepinguga hõlmatud toimingute ja tööde

üle. Hageja väidetud tahteavaldust ei ole võimalik järeldada asjaolust, et hageja ja M&E

Torutööd OÜ 30.11.2017 töövõtulepingus on tellija esindajaks X juba seetõttu, et eristada

tuleb füüsilist ja juriidilist isikut ning kostjat esindajana märgitud ei ole. X on ka ise vastuses

hagile selgitanud, et sai korteriühistu juhatuselt volituse esindada ühistut kõnealuse remondi

korraldamisel (dtl 83). Hageja väidetud tahteavaldusi ei ole võimalik järeldada ka poolte

vahelisest 29.17.2017 halduslepingu muudatusest (dtl 30), sest sealt nähtub tasukokkuleppe

muutmine üldiselt lepingu lisa 2 täitmise eest ning muudetud tasukokkulepe vastab ligikaudu

rahaühiku ümberarvestusega Eesti kroonilt eurole.

25. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostja vastutus tekib siinsel juhul 22.04.1998 lepingu

täitmisel VÕS § 624 lg-s 1 sätestatud teatamiskohustuse või üldise hoolsuskohustuse

rikkumisest, sest tuvastatud ei ole kokkulepet kostja kohustuse kohta kontrollida, kuidas

ehitaja teostab hageja tellitud vee- ja kanalisatsiooni torustiku paigaldustööd elamus, mistõttu

2-23-5037

ei ole käsunduslepingu sisu arvestades antud teave käsundi täitmisega seotud.

Hoolsuskohustuse järgimiseks oli kostjal kohustus teha kõik endast sõltuv, et saavutada parim

tulemus ning ära hoida kahju käsundiandja varale kokkulepitud käsundi raames.

26. Arvestades, et hageja ei tõendanud poolte vahelist kehtivat lepingulist kohustust, mille

rikkumist ta kostjale ette heidab, on hagi rahuldamata jätmine õige.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast otsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)