2-25-13485/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U

S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-13485

Tsiviilasi

S

Vi

maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, võlgniku kohustamine

vande andmiseks ja tähtpäeva määramine, sundtoomise

ja aresti hoiatus, pankrotihalduri määramine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik S V (

Usaldusisik TL

Pankrotihaldur Sirje Tael

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S Vi maksejõuetuse avaldus.

2. Kuulutada välja S Vi ( pankrot 30.09.2025 kell 16.00 ja algatada S Vi

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada S Vi pankrotihalduriks Sirje Tael (OÜ Prolex, Jaama 76, 50605

Tartu, sidevahendid: tel 56 503 342 ja e-posti aadress XXX).

4. Vabastada senine usaldusisik TL usaldusisiku ülesannete täitmisest.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 27. oktoober

2025 algusega kell 14.30 Pärnu Maakohtus (Sauna 5, Rapla) või virtuaalselt.

6. Kohustada S Vi ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla

kohtumajja (Sauna tn 5, Rapla) 27. oktoober 2025 algusega kell 14.30. S Vi

ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

1 (7)

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

hiljemalt 30.09.2026.

9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

10. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja

halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete

esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

11. S Vi võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud

nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja

möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate lõplik nimekiri on

esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole

vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole

ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse

pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

12. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata S Vi vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta.

13. Lõpetada S Vi suhtes toimuvad täitemenetlused.

14. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

15. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile S Vi

tuludeklaratsioonid.

16. Pankrotimäärus kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

17. Kohus selgitab, et pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa

pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

18. Jätta maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

menetluskulud võlgniku kanda.

19. Kinnitada usaldusisiku TL tasu suuruseks 528 eurot.

20. Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks summas 528 eurot

ja maksta see välja riigi vahenditest MURUSSAARE CONSULTING OÜ

arvelduskontole nr EE551010220301957224.

21. Saata kohtumäärus võlgnikule, senisele usaldusisikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib avaldaja esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Määruse peale võib isik, kelle õigust määrusega kitsendati, pankrotiavalduse tagamise osas

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2 (7)

Asjaolud ja maksejõuetusavaldus

1. S V esitas 18.08.2025 Pärnu Maakohtusse maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on

võlgnik töötu ja töötuna arvel. Võlgnik on vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Võlgnikul vara

puudub. Kohustusi on võlgnikul 31 614,57 eurot. Igakuised kulud on 220 eurot. Võlgnik

võttis liisingusse sõiduki, kuid ei suutnud selle eest tasuda. Võlgnevus tekkis terviserikke

tagajärjel. Liising võttis auto tagasi, kuid võlgnevus jäi. Võlgnik soovib pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis avalduse menetlusse 27.08.2025 määrusega ja määras avaldaja

usaldusisikuks TLi. Usaldusisik esitas aruande 28.09.2025. Aruandest nähtub, et võlgnikul

kinnisvara puudub. Sõiduk XXXXXXXXX – on võlgniku sõnul Venemaal maha müüdud

aastaid tagasi. Digitaalne vara ja muud finantsinstrumendid puuduvad. Muu oluline vara

puudub. Nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. Võlgniku vabatahtlik pensionifond,

sh tööandja pensionifond puudub. Võlgniku täiendava kogumispensioni kindlustusleping

puudub. Sissetulek on 414 eurot, millest töövõimetoetus 376 eurot (võlgnikul on määratud

osaline töövõime 14.03.25) ja sotsiaaltoetus 38 eurot. Võõrandatud vara ja antud laenud

puuduvad. Pangakonto XXX - Saksa pangas ( kuna Eestis kontod arestitud. Võlgniku

rahalised kohustused on ca 32 450,23 eurot. Igakuised kulud on 414 eurot. Maksu- ja

Tolliameti andmetel viimase viie aasta jooksul maksustatav tulu puudus. Võlgniku sõnul

tuli ta ca 5 aastat tagasi Venemaalt tagasi, kuid ametlikku töökohta ei leidnud. Sissetuleku

teenis taksot sõites ning aitasid ka sõbrad. Võlgniku sõnul oli tal detsembris 2024 insult,

mille tulemusena nägemine halvenes. Seetõttu on tema tööle saamise võimalus piiratud,

autoga sõita ei tohi, linnas üksi liikumine raskendatud. Võlgnikule on määratud

14.03.2025 osaline töövõime üheks aastaks. Võlgnikul on kolm võlausaldajat, kõik

nõuded on täitemenetluses. OÜ Credit.ee nõue tuleneb käendusest Novinka OÜ-le (2016),

mille juhatus ja osanik võlgnik oli. Aktiva Finance Group OÜ nõue (loovutatud Luminor

Liisingult) on solidaarvõlgnevus MTÜ-ga XX. Nõue tuleneb liisinglepingust (2016), mida

ettevõte täita ei suutnud. Sõiduk võeti tagasi, kuid võlgnevus (sh auto remondikulud) jäi

alles. Telia AS võlgnevus (2023), tekkimise põhjust võlgnik ei mäleta. Ettevõtted

puuduvad. Võlgniku ettevõtted, millest on jäänud võlad, on registrist kustutatud

2020.aastal. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik on püsivalt maksejõuetu, varad puuduvad.

Tema tervis ei võimalda tal tööle asuda. Tekkinud olukord ei ole võlgniku tervest

tingituna ajutine. Eeltoodut arvesse võttes välja kuulutada S Vi pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud avalduse ja usaldusisiku aruandega, on seisukohal, et võlgniku

maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise

iseloomuga. Vastavalt usaldusisiku aruandele on võlgnikul rahalisi kohustusi vähemalt

32 450,23 eurot, mis ületavad olulises määras tema vara ja sissetulekuid ning see

olukord ei ole avalduses toodu ja usaldusisiku aruande kohaselt ajutise iseloomuga.

5. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15

lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha

3 (7)

tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel

lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

6. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FiMS § 18 lg

8). Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema

suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks

kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi

võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul,

kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja

võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande

andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele.

8. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29

lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes

siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3

kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase

kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi

või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida

maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske

hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult

või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

9. Praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FiMS § 45 lg-s 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse.

10. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

4 (7)

11. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Sirje Tael on vajalike erialaste teadmiste ja

kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3

kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule

igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab

kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.09.2026.

Kohus selgitab:



PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS §

44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS §-d 47

lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9).



PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb

märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et

võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Menetluskulud

12. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja

võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja

läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on

pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS

150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

5 (7)

(TsMS) § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv)

jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud

menetluskulud võlgniku kanda.

13. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

14. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu

suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab

ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS §

65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses

ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse

füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot

(ilma käibemaksuta).

15. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud.

Usaldusisiku tunnitasu määr 66 eurot tunnis mahub kehtestatud piirmääradesse.

Usaldusisik on teinud tööd kokku 8 tundi. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku

tasu summas 528 eurot. Usaldusisik palub tasu mõista välja XX OÜ-le.

16. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 528 eurot.

17. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi

vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuigi

antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete

kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes FiMS § 45 g-

s 2 sätestatu, s.t kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning just seetõttu on

kohus pankroti välja kuulutanud. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4

ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse

ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

18. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1, kui ajutise halduri või

6 (7)

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

19. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik

TsMS § 183 lg 2 alusel tasu hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus

võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata

võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei

saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja,

ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem

kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures

arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

20. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär, s.o käesoleval hetkel 886 eurot.

21. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasu 528 eurot hüvitada menetlusabi

korras riigi vahenditest.

22. Kuna kohus ei nimeta TLi pankrotihalduriks, siis vabastab kohus senise usaldusisiku.

23. Kohus saadab kohtumääruse senisele usaldusisikule, pankrotihaldurile ja avaldajale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Moonika Tähtväli

kohtunik

7 (7)