2-24-7606/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Funidea OÜ-lt, O. K.lt ja D. S.lt solidaarselt HOOVI Rental OÜ ulatuses ning Funidea OÜ ja O. K. vastutavad maksimaalselt 16 125 euro ulatuses.
Legislator headnote
AI generated2-24-7606/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K.lt ja D. S.lt solidaarselt HOOVI Rental OÜ ulatuses ning Funidea OÜ ja O. K. vastutavad maksimaalselt 16 125 euro ulatuses.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kohtujurist
Meelis Eerik
Maris Adamson-Särgava
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-7606
Tsiviilasi
HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217, asukoht Ahtri
tn 6a, 10151 Tallinn) hagi Funidea OÜ (registrikood
16024511, asukoht Karjavälja tn 4, 12918 Tallinn), O. K.
(K., isikukood XXX, elukoht XXX) ja D. S. (S., isikukood
XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
15 772,08 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista Funidea OÜ-lt, O. K.lt ja D. S.lt solidaarselt HOOVI Rental OÜ
kasuks võlgnevus summas 15 772,08 eurot, millest põhinõue on 7861,04 eurot,
intress 644,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 7266,16 eurot, arvestades
seejuures, et D. S. vastutab HOOVI Rental OÜ ees maksimaalselt 2000 euro
ulatuses ning Funidea OÜ ja O. K. vastutavad maksimaalselt 16 125 euro ulatuses.
Menetluskulude jaotus
3. Jätta menetluskulud solidaarselt Funidea OÜ, O. K. ja D. S. kanda.
4. Välja mõista Funidea OÜ-lt, O. K.lt ja D. S.lt solidaarselt HOOVI Rental OÜ
kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 2494,42 eurot (riigilõiv 980 eurot ja
õigusabikulud 1514,42 eurot).
5. Välja mõista Funidea OÜ-lt, O. K.lt ja D. S.lt solidaarselt väljamõistetud
menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses tasumata summalt.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei
vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot.
Asjaolud
HOOVI Rental OÜ on esitanud kohtule hagi Funidea OÜ, O. K. ja D. S. vastu võla nõudes.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid HOOVI Rental OÜ (edaspidi ka hageja või laenuandja) ja
Funidea OÜ (edaspidi ka kostja 1 või laenusaaja) 31.05.2022 krediidilepingu nr 2022-05-31-
1938318821. Krediidilepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 8063 eurot ning
laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi määras 38% aastas. Hageja
selgitas, et krediidilepinguga refinantseeriti laenusaaja varasemaid kohustusi laenuandja ees.
Varasemad kohustused tulevad krediidilepingutest nr 2021-04-27-1 ja nr 2021-11-23-267480.
Hagiavalduse kohaselt on laenusaaja teinud tagasimakseid summas 4347 eurot (nendest 2306,31
eurot vaidlusaluse krediidilepingu kohustuste täitmiseks).
Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige O. K. (edaspidi ka
kostja 2) 30.05.2022 laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks
käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt vastutas kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata
laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige
leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju
hüvitamise eest summas kuni 16 126 eurot. Laenuandja ja D. S. (edaspidi ka kostja 3) sõlmisid
samuti 30.05.2022 laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise täiendavaks
tagamiseks käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt vastutas kostja 3 laenusaaja poolt
tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete,
eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning
kahju hüvitamise eest summas kuni 2000 eurot. Krediidilepingu kohaselt kohustus laenusaaja
laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 30.05.2027. Kuna laenusaaja
rikkus korduvalt krediidilepingut, siis ütles laenuandja krediidilepingu erakorraliselt üles alates
27.03.2023, saates selleks nii laenusaajale kui käendajale 16.03.2023 teatise krediidilepingu
erakorralise ülesütlemise kohta. Hagiavalduse kohaselt kuivõrd kostjad tekkinud võlgnevust ei
tasunud, siis muutus kogu krediidilepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Hageja tõi välja, et
krediidilepingu p-st 5.2 lähtuvalt kui laenusaaja tasutud summadest ei jätku kõigi lepingust
tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse tasutud summade arvelt
esimeses järjekorras täidetuks viivise maksmise kohustus, seejärel muud laenusaaja lepingu
alusel maksmisele kuuluvad edaspidi nimetamata summad, seejärel intressi maksmise kohustus
ja ülejäänud summad arvestatakse laenu põhiosa tagasimaksmise kohustuse täitmiseks. Hageja
märkis, et käesolevalt on laenusaaja tasunud krediidilepingust tulenevate kohustuste katteks
kokku 2306,31 eurot, millest 202,06 eurot on laenusaaja tasunud põhinõude katteks, 1839,46
eurot intressi katteks ning 264,79 eurot viivise katteks. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja
kostjatelt hageja poolt laenusaajale antud laenu tagastamist ning maksmata intresside ja viiviste
tasumist. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostjad võlgnevust hageja ees likvideerinud.
Hagiavaldusest nähtuvalt, võlgnevuse arvestuse kohaselt, on krediidilepingust tulenev
intressinõue osaliselt tasumata. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on krediidilepingust tulenev
intressivõlgnevus 644,88 eurot. Kuivõrd laenusaaja on rikkunud saadud laenu tagastamise
kohustust, on hagejal õigus nõuda laenusaajalt ka viivise tasumist. Laenuandja ja laenusaaja on
leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida krediidilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi
nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,4% nõuetekohaselt tasumata summalt
päevas. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise seisuga laenusaaja krediidilepingust
tulenev viivisevõlgnevus summas 7266,16 eurot. Hageja märkis, et hagejal on laenusaaja vastu
krediidilepingust tulenev nõue kogusummas 15 772,08 eurot, millest põhinõue moodustab
7861,04 eurot, intress 644,88 eurot ja viivised 7266,16 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 2
ja 3 käenduslepingute alusel krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist.
Hagiavaldusest nähtuvalt krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks
sõlmisid hageja ning kostja 2 ja kostja 3 käenduslepingud. Vastavalt lepingule olid käendajad
kohustatud täitma põhivõlgniku poolt võlausaldaja kasuks täitmata rahalised kohustused 7
kalendripäeva jooksul arvates sellekohase kirjaliku teate saamisest. Hageja selgitas hagiavalduse
punktis 2, et hagejal on hagiavalduse esitamise päeva seisuga laenusaaja vastu krediidilepingust
tulenev nõue kogusummas 15 772,08 eurot. Hageja märkis, et olgugi, et kostjatele on kooskõlas
käenduslepingute p-ga 2.1 edastatud lepingu täitmise nõue, ei ole kostjad krediidilepingust
tulenevat võlgnevust tasunud. Kostjad vastutavad krediidilepingust tulenevate laenusaaja
kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt, st kostja 2 kuni 16 126 euro ulatuses (kostja 2
kui käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses) ja kostja 3 kuni 2000 euro ulatuses
(kostja 3 kui käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses). Hagiavaldusest nähtuvalt
ei tulene käenduslepingust, et kostja 2 või 3 vastutavad üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet
laenusaaja vastu rahuldada. Hageja palus kohtul hagi rahuldada.
30.05.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja vastuse esitamiseks.
D. S. on esitanud vastuse hagile. Kostja 3 tõi välja, et kostjal 3 ei ole vastuväiteid selle kohta, et
kohus asja menetlusse võttis. Kostja 3 vaidles vastu hagis toodud väidetele, et HOOVI Rental
OÜ ja Funidea OÜ sõlmisid 31.05.2022 krediidilepingu nr 2022-05-31-1938318821. Kostja 3 tõi
välja, et lepingul puudub Funidea OÜ juhatuse liikme O. K. digitaalne allkiri. Kostja 3 hinnangul
on krediidileping nr 2022-05-31-1938318821 tühine tehing. Kostja 3 hinnangul, kuivõrd
krediidileping on tühine, siis ei eksisteeri kostjal 3 ka käenduslepinguga tagatud kohustust.
Kostja 3 taotles, et kohus tuvastaks krediidilepingu nr 2022-05-31-1938318821 tühisuse. Kostja
3 tõi välja, et juhul, kui kohus ei nõustu kostjaga 3, et krediidileping on tühine, kuna
kokkulepitud vormi ei ole järgitud, esitab kostja 3 järgnevalt oma vastuväited hagile. Kostja 3
märkis, et antud juhul on kostja 3 sõlminud tarbijakäenduslepingu. Kostja 3 arvates on temaga
sõlmitud käendusleping aga tühine vastuolu tõttu heade kommete põhimõttega, kuna see oli
sõlmitud kostja 3 varanduslikku olukorda faktiliselt arvesse võtmata ja kostja 3 jaoks äärmiselt
ebasoodsatel tingimustel. Käenduslepingu sõlmimise ajal puudus kostjal 3 isiklik vara, mille
arvelt kohustusi täita, samuti oli kostja 3 keskmine töötasu ühes kalendrikuus alla Eesti keskmise
brutokuupalga, st et tagatav kohustus ilmselgelt ületas kostja 3 sooritusvõimet olulisel määral.
Kostja 3 taotles kohtult, et kohus tuvastaks kostjaga 3 sõlmitud käenduslepingu tühisuse, kuna
kostjaga 3 sõlmitud käendusleping on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja tõi vastuses välja,
et kostjal 3 puudub mistahes puutumus, sh teadmine kostja 1 varasematest kohustustest hageja
ees. Kostja 3 hinnangul on hageja seega nimetatud asjaolude osas jätnud täitmata oma
lepingueelse informatsiooni andmise kohustuse. Samuti ei saa kostja 3 vastutada kohustuste eest,
mille on kostja 1 endale väidetavalt varasemalt võtnud ning mida kostja 3 ei ole käendanud.
Seega ei täitnud hageja kostja 3 suhtes lepingueelset teavitamiskohustust.
Kostja 3 hinnangul on võlausaldajal käenduslepingu sõlmimisel teavitamiskohustus sõltumata
sellest, kas käendaja üldse mingit teavet ise nõuab. Kostja 3 märkis, et hageja on majandus- või
kutsetegevuses tegutsev professionaalne krediidiandja, st hagejal tuli järgida vastutustundliku
laenamise põhimõtet. Kostja 3 väitis, et kostjale 3 tuli üllatusena, et kostja 1 oma kohustusi ei
täida või pole suuteline täitma. Käenduslepingus on kokku lepitud ebamõistlikult suures viivises.
Kostja 3 arvates on viivisemäär ebamõistlikult kõrge ning kostja 3 leiab, et kohus peab viivist
vähendama mõistliku suuruseni. Krediidilepingu nr 2022-05-31-1938318821 p 2 ei ole intressi
suurust poolte vahel kokku lepitud. Kostja 3 taotles, et kohus vähendaks hagis nõutud viivist
mõistliku suuruseni, arvestades, et praegu nõutud viivis on ebamõistlikus suuruses ning võtaks
arvesse, et kostja 3 ei ole äriühing ega ettevõtja ning kostjal 3 puuduvad võimalused
majanduslikud sedavõrd suure viivise maksmiseks.
Kostja 1 ja 2 hagiavaldusele ei vastanud.
Hageja on esitanud seisukoha D. S. vastusele. Hageja märkis, et hageja jääb kõikide oma
varemesitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid menetlusökonoomiast tulenevalt
korrata. Hageja lisas, et kostja 3 asub seisukohale, et HOOVI Rental OÜ ja Funidea OÜ
31.05.2022 sõlmitud krediidileping nr 2022-05-31-1938318821 on tühine, sest lepingul puudub
Funidea OÜ juhatuse liikme O. K. allkiri. Hageja sõnul krediidileping mitte ainult ei ole
sõlmitud korrektselt vaid kostja 1 tegi lepingu alusel ka tagasimakseid. Hageja lisas, et hageja
esitas koos hagiavaldusega ekslikult vale faili. Hageja tõi välja, et kostja 3 on asunud
seisukohale, et temaga sõlmitud käendusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommete
põhimõttega, kuna see oli sõlmitud kostja 3 varanduslikku olukorda faktiliselt arvesse võtmata ja
kostja 3 jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hageja on seisukohal, et käendusleping ei ole
vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega. Kostja 3 viitab oma majanduslikule seisule,
kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit selliste väidete tõendamiseks, st tegemist on paljasõnaliste
väidetega. Hageja on seisukohal, et käendus rahalise vastutuse maksimumsummaga 2000 eurot
ei riiva ausa ja õiglase inimese õiglustunnet või väärtushinnangut, mistõttu tuleb asuda
seisukohale, et käendusleping on kehtiv. Lisaks on kostja väitnud, et hageja on rikkunud
lepingueelset teavitamiskohustust. Hageja ei nõustu kostja 3 vastuväitega eelneva osas. Hageja
lisas, et isegi, kui kostja 3 ei tea refinantseerimise krediidilepingu aluseks olevatest
krediidilepingutest, siis käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline, et kostja 3 teadis nõuete
aluseks olevast ja käenduslepinguga tagatud krediidilepingust. Hageja lisas, et kui kostja 3 on
seisukohal, et hageja laenuandjana oleks pidanud kostjat 3 teavitama ka refinantseerimise
krediidilepingule eelnenud krediidilepingutest, siis tuleb kostjal 3 selgitada, millise sätte alusel
on hageja kohustatud sellist teavet jagama. Hageja märkis, et vastuse punktis 8 vaidleb kostja 3
vastu käenduslepingus kokku lepitud viivisemäärale 0,4% päevas. Hageja selliste väidetega ei
nõustu ja leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja 3 etteheited kõrgele viivisele asjakohased.
Vastuse punktis 10 väidab kostja 3, et krediidilepinguga ei ole intressi suurust poolte vahel
kokku lepitud. Hageja sellega ei nõustu. Kostjatele oli maksegraafikust intressi nõue ettenähtav,
kostja 3 ei ole tõendanud, kuidas selline intress oleks ebamõistlik. Hageja selgitas, et hageja on
menetluses välja toonud, et krediidilepingule kohaldus intressimäär 38% aastas, st 3,17% kuus,
mis teeb omakorda 0,1% päevas. Eeltoodust tulenevalt puudub hageja arvamuse kohaselt
käesoleval juhul alus hageja viivise- ja intressinõude vähendamiseks ning vastavate määrade
muutmiseks. Eelnevast tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja 3 vastuväited käenduslepingus
kokku lepitud viivise ja intressi osas ei ole asjakohased. Hageja tegi vastuses ettepaneku
kompromissi sõlmimiseks.
Kostja 3 on esitanud vastuse hageja kompromissettepanekule. Kostja 3 tõi välja, et hageja
kompromissettepanek, milles oli kostjatel kohustus tasuda hagejale kokku 17 191,34 eurot, ei ole
täidetav, kuna kostja 3 kui käendaja vastutuse maksimumsumma on kuni 2000 eurot. Kostja 3
sellega ei nõustu. Lisaks informeeris kostja 3 kohut, et tegi hageja lepingulise esindaja kaudu
07.08.2024 omapoolse kompromissi pakkumise e-kirjaga. Kostja 3 pakkus välja, et kostja 3 on
valmis tasuma summa 2000 eurot maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul, mis tähendaks igakuist
makset summas 83,33 eurot. Lisaks pakkus kostja 3 välja, et menetluskulud jäävad kostjate 1 ja
2 kanda. Kostja 3 lisas, et nimetatud kompromissi pakkumisele hageja lepinguliselt esindajalt ei
ole käesolevani vastust tulnud. Kostja 3 avaldas, et ta jääb enda eelnevalt menetluses väljendatud
seisukoha juurde, et kostja 3 hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
Lisaks on kostja 3 esitanud kohtule täiendava seisukoha. Kostja 3 tõi välja, et kostja 2 kasutas
käenduslepingu sõlmimisel ära asjaolu, et kostja 3 oli tema tollase elukaaslase N. P. poeg. Kostja
selgitas, et kostja 3 ema, N. P., töötas ajavahemikul 15.10.2018 kuni 30.12.2023 töölepinguga
kostjale 2 kuuluvas äriühingus P OÜ. Kostja 3 tõi välja, et kuna töötasu kostja 3 emale enam ei
laekunud, esitas N. P. P OÜ-le avalduse 28.12.2023 töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
Kostja 3 märkis vastuses, et O. K. kasutas oma äriideede realiseerimiseks (ja ka elamiseks)
pidevalt võõrkapitali, milleks kasutas ära ka kostjat 3, kui laenude saamiseks kõlbulikku isikut.
Saadud rahalised vahendid omastas kostja 2, nõudes, et kostja 3 saadud raha koheselt talle üle
kannaks. Kostja 3 kinnitas, et kõik tema kaudu võetud laenude rahalised vahendid võttis kostja 2
enda huvides kasutusele. Kostja 3 lisas, et ilma kostja 3 kaasabita ei oleks olnud võimalik
kostjatel 1 ja 2 üldse hagejalt laenu saada. Kostja 3 on seisukohal, et ükski mõistlik võlausaldaja
ei oleks temaga käenduslepingut sõlminud, hageja seda aga tegi, jättes kontrollimata tegelikud
asjaolud, samuti tema tegeliku rahalise ja varalise võimekuse nii suurte krediitide käendamiseks
nagu kostja 1 hagejalt laenuks sai.
10.01.2025 tegi kohus pooltele kompromissettepaneku ning andis tähtaja lõplike seisukohtade
esitamiseks.
Hageja esitas kohtule lõplikud seisukohad. Hageja avaldas, et ta jääb kõikide oma varem esitatud
seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid menetlusökonoomiast tulenevalt korrata. Hageja tõi
välja, et kostja 3 on esitanud 25.09.2024 menetlusdokumendiga hulgaliselt tõendeid selle kohta
nagu oleks kostja 2 survestanud ähvardustega kostjat 3 vaidlusalust käenduslepingut sõlmima.
Hageja märkis, et kõik kostja 3 esitatud tõendid on kaudsed ega tõenda tegelikult kostja 3
väiteid. Vastupidi, 25.09.2024 menetlusdokumendi juurde esitatud lisa 13 tõendab hageja
hinnangul, et ka kostja 3 on saanud võetud laenudest kasu vähemalt 50% ulatuses. Hageja tõi
välja, et N. P.i selgitusest nähtub, et kostja 2 ja N. P. läksid lahku oktoobris 2023. Ometigi ei ole
kostja 3 ka siis, st ajal, mil enam ei elatud ühises eluruumis, esitanud kohtusse ühtegi hagi
lepingute tühisuse tuvastamiseks, rääkimata sellest, et oleks esitatud hagejale teabe, et
käendusleping on sõlmitud ähvarduste tagajärjel. Hageja hinnangul, juhul kui kostjat 3 oleks
tõepoolest käenduslepingu sõlmimisel ähvardatud, siis ei ole hageja sõnul usutav, et sellist
vastuväidet ei esitata kohtumenetluses esimesel võimalusel. Seetõttu on hageja arvamusel, et
esitatud tõendid on esitatud üksnes kohtu eksitamiseks ning hageja palub jätta tõendid seetõttu
kogumis asja juurde võtmata. Hageja selgitas, et hageja ülesanne finantseerimisasutusena piirdub
sellega, et enne lepingu sõlmimist kontrollitakse kliendi teovõimet ja selgitatakse lepingute sisu
ja võetud kohustusi, sh antakse muud lepingueelset teavet, mille vastu võib teisel lepingupoolel
olla äratuntav huvi. Hageja on tõendanud, et tal on laenulepingust tulenev nõue, mille osas
vastutavad kostja 2 ja 3 käendajatena solidaarselt laenusaajaga. Hageja lisas, et mis puutub kostja
3 07.08.2024 kompromissettepanekusse, siis hagejal on see jäänud inimlikust eksimusest
tulenevalt kahe silma vahele. Hageja iseenesest on nõus asja kostjaga 3 lõpetama kompromissi
teel, kuid ei ole mõeldav, et kostja 3 tasub tal lasuva osa summas 2000 eurot 24 kuu jooksul.
Samuti ei nõustu hageja sellega, et hageja menetluskulud jääksid täies ulatuses kostjate 1 ja 2
kanda. Hageja menetluskulud on osaliselt tekkinud ka kostja 3 tegevusetuse tõttu, mistõttu peaks
kostja 3 vastutama nende osas proportsionaalselt.
Pooled kompromissi ei saavutanud.
Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub
rahuldamisele. Kohus lahendab asja kirjalikus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 403
lõikele 1. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma
nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,
mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §
436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS §
438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,
millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
Järgnevalt kujundab kohus seisukoha üksnes asjas tähtsust omavate väidete ja tõendite osas.
Kohus selgitab, et kuna kostja 1 ja 2 ei ole hagile vastanud, eeldab kohus, et hageja poolt esile
toodud faktilised asjaolud kostja 1 ja 2 suhtes on tõesed ning lähtub otsuse tegemisel nendest.
Kohus loeb asjas tuvastatuks järgmised asjaolud. HOOVI Rental OÜ ja Funidea OÜ sõlmisid
31.05.2022 krediidilepingu nr 2022-05-31-1938318821. Funidea OÜ rikkus korduvalt
krediidilepingut nr 2022-05-31-1938318821, mistõttu ütles HOOVI Rental OÜ krediidilepingu
erakorraliselt üles alates 27.03.2023. HOOVI Rental OÜ-l on Funidea OÜ vastu
krediidilepingust tulenev laenu tagastamise nõue summas 7861,04 eurot. HOOVI Rental OÜ ja
Funidea OÜ juhatuse liige O. K. sõlmisid 30.05.2022 laenusaaja krediidilepingust tulenevate
kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt oli O. K. vastutus kuni 16 126
eurot. HOOVI Rental OÜ ja D. S. sõlmisid 30.05.2022 laenusaaja krediidilepingust tulenevate
kohustuste täitmise täiendavaks tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt oli D. S. vastutus
kuni 2000 eurot. O. K. ja D. S. ei ole käenduslepingutest tulenevaid kohustusi täitnud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)
andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga
kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama
kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb
maksta intressi.
VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik)
võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi
vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui
käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa
nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingutest ei tulene, et kostja 2 ja 3 vastutavad
üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Käenduslepingute punktist 2.1
tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib
hageja nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt.
Käenduslepingute punkt 1.2 näeb ette, et käendaja vastutab tagatavate kohustuste täitmise eest
solidaarselt põhivõlgnikuga. VÕS § 145 lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava
kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse
täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
VÕS § 8 lõikes 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg
1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud
tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata
jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on
kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,
millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma
tarbijale krediiti või laenu. Esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kostjad täitnud nõuetekohaselt
hagejaga sõlmitud laenu- ja käenduslepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi.
VÕS § 101 lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust
rikkunud. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulisi
kohustusi rikkunud kostjatgelt rahalise kohustuse täitmist. Hageja ja kostja 1 on sõlminud
laenulepingu, mille kohaselt andis hageja Funidea OÜ-le laenu summas 8063,10 eurot.
Krediidilepinguga refinantseeriti Funidea OÜ varasemaid kohustusi HOOVI Rental OÜ ees.
Varasemad kohustused tulenesid krediidilepingutest nr 2021-04-27-1 ja nr 2021-11-23-267480.
Funidea OÜ on teinud tagasimakseid summas 4347 eurot, millest 2306,31 eurot krediidilepingust
nr 2022-05-31-1938318821 tulenevate kohustuste täitmiseks. 2306,31 eurost 202,06 eurot on
Funidea OÜ tasunud põhinõude katteks, 1839,46 eurot intressi katteks ning 264,79 eurot viivise
katteks. Seega on Funidea OÜ põhivõlgnevus HOOVI Rental OÜ ees summas 7861,04 eurot.
HOOVI Rental OÜ ja Funidea OÜ juhatuse liige O. K. sõlmisid 30.05.2022 Funidea OÜ
krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu. HOOVI Rental OÜ
ja D. S. sõlmisid samuti 30.05.2022 Funidea OÜ krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise
täiendavaks tagamiseks käenduslepingu.
Kostjad ei ole hagejale võlgnetavat summat tasunud. Selles vaidlus puudub ja kohus loeb selle
asjaolu tuvastatuks.
D. S. on esitanud vastuse hagile, milles palus jätta hagi rahuldamata. Kostja 3 vaidles hagile
vastu ning esitas järgmised vastuväited. Nimelt, kostja 3 märkis, et laenuleping nr 2022-05-31-
1938318821 on tühine, kuivõrd laenulepingul puudub O. K. digitaalne allkiri. Eelneva tõttu ei
eksisteeri kostjal 3 ka käenduslepinguga tagatud kohustust. Lisaks, kostja 3 väitis, et kostjaga 3
sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping, mistõttu pidanuks hageja hindama kostja 3
maksevõimet vastutustundliku laenamise põhimõtte raames. Kostja 3 taotles, et kohus tuvastaks
kostjaga 3 sõlmitud käenduslepingu tühisuse, kuna kostjaga 3 sõlmitud käendusleping on
vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja 3 väitis, et kostjal 3 puudus mistahes teadmine Funidea
OÜ varasematest kohustustest HOOVI Rental OÜ ees, mis väidetavalt tulenesid
krediidilepingutest nr 2021-04-27-1 ja nr 2021-11-23-267480. Seega ei ole hageja kostja 3 sõnul
täitnud kostja 3 suhtes lepingueelset teavitamiskohustust. Kostja 3 vaidles vastu ka hageja poolt
taotletud viivisemäärale 0,4% päevas tasumata nõudelt. Kostja 3 leidis, et käenduslepingus on
kokku lepitud ebamõistlikult suures viivises, mida kohus peab vähendama mõistliku suuruseni.
Täiendavas seisukohas väitis kostja 3, et kostja 2 kasutas kostjat 3 ära laenude saamiseks, kuna
kostja 3 ema oli kostja 2 elukaaslane. Kostja 3 hinnangul pole eluliselt usutav, et hageja ei
teadnud kostja 2 maksehäirest, kuna professionaalse teenuspakkujana pidi hageja kontrollima
kostjatega 1 ja 2 seotud asjaolusid ning maksehäire oli käenduse sõlmimise ajal kõigile nähtav.
Kostja 3 väitis, et käenduslepingu sõlmimise saavutas kostja 2 kostja 3 manipuleerimisega.
Kostja 3 asus seisukohale, et ükski mõistlik võlausaldaja ei oleks temaga käenduslepingut
sõlminud. Hageja aga lepingu kostjaga 3 sõlmis, jättes kontrollimata tegelikud asjaolud, samuti
kostja 3 tegeliku rahalise ja varalise võimekuse nii suurte krediitide käendamiseks nagu kostja 1
hagejalt laenuks sai.
Kohus asub seisukohale, et kostja 3 vastuväited on alusetud ja tõendamata. Kostja 3 leidis, et
laenuleping on tühine, kuivõrd sellel puudub Funidea OÜ juhatuse liikme O. K. allkiri. Hageja
on selgitanud, et ta lisas hagiavaldusele ekslikult ebaõige faili ning tegelikkuses on leping
allkirjastatud nii hageja kui Funidea OÜ juhatuse liikme O. K. poolt. Kohus asub seisukohale, et
isegi, kui krediidilepingul puuduks kostja 1 juhatuse liikme O. K. allkiri, on ilmne, et leping
laenuleping on kehtiv, kuivõrd kostja 1 on hakanud lepingut täitma ning teinud lepingu alusel ka
tagasimakseid. Laenuleping võib iseenesest olla ka suuline.
Lisaks, kostja 3 väitis, et kostjaga 3 sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping. Kostja 3
hinnangul on käendusleping seega vastuolus hea usu põhimõttega ning tühine, kuivõrd hageja ei
kontrollinud kostja 3 maksevõimet. Vastavalt VÕS § 143 lg-le 1 on tarbijakäendusleping
käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lg 2 järgi tarbijakäendusleping on
tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostja 3 ei ole
esile toonud, et käendusleping on käendaja maksimumsumma puudumise tõttu tühine. Praegusel
juhul on käendaja vastutuse piirmääras kokku lepitud, mistõttu ei ole käendusleping tühine. Muid
erisusi tarbijaga sõlmitud käenduslepingutele seadusest ei tulene. Käesolevas asjas ei ole
vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamine asjakohane. Kohtupraktikas on leitud, et
käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Kohus
märgib, et käenduslepingus toodud kostja 3 vastutuse maksimummäär (2000 eurot) ei olnud
sedavõrd suur, et see tähendaks kostja 3 jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Kostja 3 on
käenduslepingus kinnitanud, et tal on kõik õigused ja volitused käenduslepingut selles toodud
tingimustel sõlmida ning rahalised võimalused käenduslepingust tulenevate kohustuste
täitmiseks (lepingu p 4.1.3). Riigikohus on selgitanud, et „käendaja enda krediidivõimekuse
kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut
tühiseks ega kohaldada muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte
kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule (RKTKo
18.02.2015 nr 3-2-1-157-14, p 11).“ Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise
põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma
(RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 48). Seega leiab kohus, et kostja vastutuse aluseks olev
käendusleping ei ole heade kommetega vastuolus. Käendusleping kehtib ega ole tühine.
Kohus asub seisukohale, et kostja 3 pidi aru saama oma käenduskohustuse sisust ehk sellest, et
see tähendab laenusaaja kohustuse täitmist, kui viimane võlgu jääb. Kohtu hinnangul ei esine
seega käesoleval juhul käenduslepingu tühisuse alust.
Kostja 3 väitis lisaks, et kostjal 3 puudus mistahes teadmine Funidea OÜ varasematest
kohustustest HOOVI Rental OÜ ees ning kostja 3 sõnul ei ole hageja täitnud lepingueelset
teavitamiskohustust. Käenduslepingu puntis 2 on kostja 3 kinnitanud, et käendaja soovib
põhivõlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate põhivõlgniku
kohustuste täitmisetagamiseks anda võlausaldajale tagatise ning, et käendaja on teadlik
krediidilepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste alustest, suurusest ja ulatusest.
Käenduslepingu punktis 3 on kostja 3 kinnitanud, et käendaja on täielikult teadlik põhivõlgniku
finantsseisust. Nimetatud leping on kostja 3 poolt allkirjastatud. Kohus nõustub hagejaga, et
käesolevas vaidluses ei oma tähtsus, kas kostja 3 teadis refinantseerimise lepingutest või mitte.
Oluline on, et kostja 3 teadis nõuete aluseks olevast ja käenduslepinguga tagatud
krediidilepingust.
Kostja 3 vaidleb vastu ka lepingus kokku lepitud viivisemäärale 0,4% päevas. Kostja 3
hinnangul on viivisekokkuleppe puhul tegemist ebamõistlikult suure määraga ning kostja 3
taotleb selle vähendamist.
VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt
VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on
ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole
nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema
poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kohus saab viivist vähendada üksnes
kohustatud lepingupoole nõudmisel (RKTKo 30.04.2013 nr 3-2-1-43-13, p 14). Seejuures on
viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus üldjuhul sellel, kes taotleb viivise
vähendamist, ning üksnes erandina, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist,
peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja (vt
nt RKTKo 12.06.2019, 2-18-7296, p 23).
Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul alust viivisemäära vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja
VÕS § 162 lg 1 alusel. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt on viivise suuruse
ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus sellel, kes taotleb viivise vähendamist (RKTKo 3-2-
1-162-12 p 20, 3-2-1-66-05, 3-2-1-87-10 p 12). Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus,
mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones
kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle
proportsionaalsust.
Kostja 3 väitis, et käenduslepingu sõlmimise saavutas kostja 2 kostja 3 manipuleerimisega ning,
et ükski mõistlik võlausaldaja ei oleks tohtinud temaga käenduslepingut sõlmida. Hageja on
selgitanud, et hageja ei tegutse oma majandustegevuses pideva eeldusega, et kliendid käituvad
lepingulistesse suhtesse astumisel pahauskselt, eriti kui klientide käitumine või suhtlus ei anna
alust arvata, et midagi oleks valesti. Hageja asus seisukohale, et hageja ei ole ka kohustatud välja
selgitama, miks on konkreetne isik avaldanud soovi anda tagatisena käendus. Hageja ülesanne
finantseerimisasutusena piirdub sellega, et enne lepingu sõlmimist kontrollitakse kliendi
teovõimet ja selgitatakse lepingute sisu ja võetud kohustusi, sh antakse muud lepingueelset
teavet, mille vastu võib teisel lepingupoolel olla äratuntav huvi. Kohus nõustub hageja poolt
väljatooduga ning leiab, et kostja poolt esitatu ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohtu
hinnangul on hageja finantseerimisasutusena oma kohustused täitnud ning ei saa eeldada, et
hageja hakkaks iga isiku puhul välja selgitama, mis põhjusel soovitakse tagatist anda.
Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt on
põhjendatud ning tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega, mistõttu mõistab kohus kostjatelt
solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 7861,04 eurot, arvestades siinjuures
kostjate vastutuse ulatust.
VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise
korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib
võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud
intressimäär. Laenuandja ja laenusaaja on laenulepingu punktis 5.1 leppinud kokku, et juhul kui
laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub
laenusaaja maksma viivist määraga 0,4% päevas. Hageja on arvestanud viivist krediidilepingu
erakorraliseks ülesütlemiseks sissenõutavaks muutunud osamaksetelt (7. - 9. osamakse) alates
nende sissenõutavaks muutumisest kuni 14.05.2024 ja 10. osamakselt summani, mille korral
kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet. Hagiavalduse kohaselt muutus 7. osamakse sissenõutavaks
31.12.2022. Maksegraafiku kohaselt tuli 7. osamaksega tasuda põhinõue summas 60,31 eurot.
Kostja tasus vähem. Seega on hageja arvestanud viivist 7. osamakselt alates 31.12.2023 kuni
14.05.2024 kokku summas 6,94 eurot. 8. osamakse muutus sissenõutavaks 31.01.2023.
Maksegraafiku kohaselt tuli 8. osamaksega tasuda põhinõue summas 54,03 eurot. Kostjad ei ole
vastavat nõuet tasunud. Seega on hageja arvestanud viivist 8. osamakselt alates 31.01.2023 kuni
14.05.2024 kokku summas 18,91 eurot. 9. osamakse muutus sissenõutavaks 02.03.2023.
Maksegraafiku kohaselt tuli 9. osamaksega tasuda põhinõue summas 63,88 eurot. Kostjad ei ole
vastavat nõuet tasunud. Seega on hageja arvestanud viivist 9. osamakselt alates 02.03.2023 kuni
14.05.2024 kokku summas 22,69 eurot. 7. - 9. osamaksega mittehõlmatud põhinõue summas
7730,38 eurot muutus sissenõutavaks alates krediidilepingu ülesütlemisest 26.03.2023. Hageja
on seega viivist arvestanud summalt 7730,38 eurot alates 27.03.2023. Samal ajal on hageja
etteruttavalt vähendanud viivise nõuet ulatuses, et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet. Seega on
laenusaajal tasumata viivisenõue summas 7217,62 eurot. Kostjad ei ole hageja viivisearvestusele
vastu vaielnud. Kostja 3 on vaielnud vastu üksnes viivisemäärale ning palunud kohtul
viivisemäära vähendada. Kohus leidis juba eelnevalt, et käesolevalt puudub alus viivisemäära
vähendamiseks. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjatelt
solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 7266,16 eurot,
arvestades siinjuures kostjate vastutuse ulatust.
VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,
on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga
ei ole ette nähtud teisiti. Krediidilepingu p 2.1 ja krediidilepingu lisa 1 kohaselt on laenuandja ja
laenusaaja kokku leppinud VÕS § 94 lg 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja
kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale intressi 38% aastas. Laenusaajal on
lepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3)
täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1).
Hageja on arvestanud intressi krediidilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks sissenõutavaks
muutunud osamaksetelt (so 8. - 9. osamakse) täies ulatuses ja 10. osamakselt ulatuses, milles see
vastab proportsionaalselt ajale enne krediidilepingu erakorralist ülesütlemist. Hagiavaldusest
nähtuvalt muutus 8. osamakse sissenõutavaks 31.01.2023. Maksegraafiku kohaselt tuli maksta 8.
osamaksega intressi summas 253,29 eurot. Laenusaaja tasus hagejale 30.01.2023 kohustuste
täitmiseks 129,93 eurot, millest 61,1 eurot arvestati 8. osamakse intressi nõude katteks. Seega on
endiselt tasumata intress summas 192,19 eurot. 9. osamakse muutus sissenõutavaks 02.03.2023.
Maksegraafiku kohaselt tuli maksta 9. osamaksega intressi summas 243,44 eurot. Laenusaaja ei
ole vastavat nõuet tasunud. Seega on endiselt tasumata intress summas 243,44 eurot. 10.
osamakse oleks muutnud sissenõutavaks 31.03.2023. Laenuandja ütles krediidilepingu üles
27.03.2023. Hageja on arvestanud intressi 10. osamakselt perioodi 03.03.2023 kuni 27.03.2023
eest summas 209,25 eurot. Laenusaaja ei ole vastavat nõuet tasunud. Seega on endiselt tasumata
intress summas 209,25 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ning mõistab
kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja intressid summas 644,88 eurot, arvestades kostjate
vastutuse määra.
Kohus selgitab, et käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine eeldab, et
võlausaldaja ja käendaja vahel on kehtiv käendusleping, võlausaldajal eksisteerib
käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. VÕS
§ 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib
võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt
või mõnelt neist. Samasisuline kokkulepe on sätestatud ka käenduslepingute punktis 2.1. Hagejal
on seega õigus nõuda kostjalt 2 ja 3 käenduslepingute alusel krediidilepingust tulenevate
laenusaaja kohustuste täitmist kostjalt 2 kuni 16 126 euro ulatuses (kostja 2 kui käendaja
vastutuse rahaline maksimumsumma ulatuses) ja kostjalt 3 kuni 2000 euro ulatuses (kostja 3 kui
käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ulatuses). Kostjate vastutuse ulatus hõlmab
muuhulgas põhiosa, intresse, neilt arvestatavaid viiviseid, võlgnevuste sissenõudmisega seotud
kulusid, leppetrahve ning hüvitis- ja kahjunõudeid. Hageja soovib kohtulahendi resolutsioonis
märkida, et kostja 3 vastutab hageja ees üksnes 2000 euro ulatuses ja kostjad 1 ja 2 16 125 euro
ulatuses. Kohus nii ka resolutsioonis märgib.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse
avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus
lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus
tehti. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, kuivõrd kohus rahuldab
hagiavalduse.
TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on
kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Hageja
menetluskuludeks on hageja poolt märgitud õigusabikulud summas 1514,42 eurot ja riigilõiv
summas 980 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 140 eurot (lisandub käibemaks
summas 30,80 eurot). Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja on
märkinud õigusabi toimingud järgmiselt:
1. Hagiavalduse koostamine – 1h, 140 eurot;
2. Hagi lisade komplekteerimine, hagiavalduse täiendamine – 30 min, 70 eurot;
3. Kohtumäärusega tutvumine – 14 min, 32,67 eurot;
4. Menetluskulude nimekirja koostamine – 30 min, 70 eurot;
5. Kostja 3 hagivastusega tutvumine – 45 min, 105 eurot;
6. Seisukoht kostja 3 vastusele – 2 h 45 min, 385 eurot;
7. Seisukoha täiendamine, kohtule esitamine – 30 min, 70 eurot;
8. Kohtukirjaga tutvumine (kompromissile suunamine) – 6 min, 14 eurot;
9. Päring kohtule seoses menetluse käiguga – 10 min, 23,33 eurot;
10. Kohtukirjaga tutvumine (tähtajad) – 10 min, 23,33 eurot;
11. Kostja 3 25.09.2024 seisukoha ja esitatud tõenditega tutvumine – 57 min, 133 eurot;
12. Seisukoht ja menetluskulude nimekiri – 1 h 15 min, 175 eurot.
Kokku on hageja menetluskulud summas 1241,33 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, koos
käibemaksuga 1514,42 eurot.
Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus hageja esindaja poolt teostatud töötunde
põhjendatuks. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise kulud
on TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (Riigikohtu 27. mai 2020. a
määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15).
Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute
põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on
vajalikud ning hageja lepingulise esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust
arvestades põhjendatud ja mõistlik.
Põhjendatud õigusabikulud on seega 1514,42 eurot (sh käibemaks). Kohus peab eelnimetatud
summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Kohus mõistab kostjatelt
solidaarselt välja hageja õigusabikulud summas 1514,42 eurot.
Käesolevas menetluses tasutud riigilõiv summas 980 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning
kuulub samuti kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt
hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 980 eurot.
Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 2494,42 eurot,
millest riigilõiv on 980 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1514,42 eurot ning mõistab vastavad
kulud välja kostjatelt solidaarselt.
Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele
mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja menetluskulude viivise.
TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata
kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude
summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude
kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta
tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
/digitaalselt allkirjastatud/
Meelis Eerik
kohtunik