2-25-12605/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

30.september 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-12605;

B2 Impact OÜ hagi R.K. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 3247,78 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee

16, Tallinn, 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Marie Tsine (XXX)

Kostja

R.K. (isikukood XXX; aadress XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt kostja esitas 06.04.2021 laenutaotluse Multitude Bank p.l.c

iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kostja on esitanud laenutaotlused kokku 34

korral). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt

taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu

üldtingimused ja eritingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima

oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama

laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping

sõlmituks 06.04.2021. a. Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjale

limiiti kuni 3000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt

võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3951 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud

krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest

tasu intressimääras 48,107% aastas ehk 0,1318% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F

kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 60,27% aastas. Arvestus põhineb Laenulimiidi

summal 3000 ja päevaintressil 0,1318% (48,107% aastas) ning eeldustel, et: a) Laenulimiidi

summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus; b) Laenulimiidi summa on antud

üheks aastaks alates Laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase

maksega tasub Klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; c)

Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu

aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Lepingu eritingimuste punkti G. kohaselt

kujunes tagasimaksete kogusummaks 3781.74 eurot. Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt

on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o. 48,107% aastas ehk 0,1318% päevas. Kostja on

krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid põhinõude katteks 951,94 eurot, kulude

katteks 103,53 eurot ja intressi katteks 4255,40 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat

kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, juulikuu osamakse summas 157,93

eurot, maksetähtaeg 07.08.2024, augustikuu osamakse summas 159,30 eurot; maksetähtaeg

07.09.2024, septembrikuu osamakse summas 165,48 eurot, maksetähtaeg 07.10.2024 ja

oktoobrikuu osamakse summas 171,85 eurot, maksetähtaeg 07.11.2024 ja krediidiandja nõue

oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas krediidiandja kostjale

meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu. Kostjale edastatud teatises märgib

krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles

ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus

sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski

leping 05.11.2024 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat

teavitati 10.12.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Hageja palub

välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 3247,78 eurot,

millest põhivõlgnevus 2999,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 248,72 eurot. Poolte

menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv

420 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses.

2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud AET e-posti aadressil XXX 28.08.2025, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Ferratum Bank p.l.c vahel

sõlmitud 06.04.2021 krediidilepingu, mille alusel sai kostja limiiti 3000 eurot (dtl 12-27).

5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 05.11.2024 (dtl 79). Esitatud hagimaterjalidest

nähtub, et kostja on saanud laenulimiiti kokku 3951 eurot (dtl 29-64). Samuti ei ole vaidluse

all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud

vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

11. Hagiavalduse kohaselt krediiditaotluse täitis kostja krediidiandja iseteeninduses laenusaaja

ankeedi. Taotluse andmed: sissetulek: 504 eurot (Employee income), igakuised kulutused:

0,00 eurot (Monthly expenses), ülalpeetavad: 0. Krediidiandja kontrollis isikusamasust

Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäire registrist saadud andmeid ning

tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus

krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel kostja esitatud pangakonto

väljavõttest. Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud

andmed, pangakonto väljavõte, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut

arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märgib, et krediidiandja poolt teostatud toimingud

on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Asjaolu, et kostja

on jätnud mingitel põhjustel oma kohustusi täitmata ei viita krediidivõimelisuse ebaõige

hindamisele. Kostja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus.

Kostja puhul on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma laenuvõtmise

tingimusi ehk kui võetakse kohustus siis tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita (dtl 12-.

12.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta

oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi.

Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto

väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.

13.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

14.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti

kokku 3951 eurot. Kostja on hageja andmetel teostanud makseid kokku 5310,87 eurot (951,94

+103,53 +4255,40 ). Seega on kostja hagejale põhivõlgnevuse 3951 eurot tasunud.

15.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga,

sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summasid pidada laenude

põhiosade tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta

oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi

rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu

põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Lisaks põhivõlale ja

intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles

öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.

16.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik