2-24-17692/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17692

Tsiviilasi

A. E. (E., isikukood XXX, elukoht XXX) hagi BERKANA OJ

Osaühingu (registrikood 11159229, asukoht Randvere tee 6,

Viimsi vald, Haabneeme alevik, 74001 Harju maakond) vastu

võla nõudes

Hagihind

256 721,42 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista BERKANA OJ Osaühingult A. E. kasuks põhivõlgnevus summas 82

100 eurot, intress summas 32 749,37 eurot ja viivis summas 141 896 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta BERKANA OJ Osaühingu kanda.

4. Välja mõista BERKANA OJ Osaühingult A. E. kasuks põhjendatud ja vajalik

menetluskulu 3780 eurot (riigilõiv).

5. Välja mõista BERKANA OJ Osaühingult väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta

kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

A. E. on esitanud kohtule hagiavalduse BERKANA OJ Osaühingu vastu võla nõudes.

04.03.2025 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Hageja on kõrvaldanud hagiavalduses esinenud puudused.

08.07.2025 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

30.07.2025 teavitas kostja kohut, et kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab tema vastu suunatud

nõudeid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3).

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). Kuna kostja võttis nõude õigeks, rahuldab kohus hagi

õigeksvõtul põhineva ilma kirjeldava ja põhjendava osata otsusega.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei

ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks, kuid kohtu

hinnangul andis kostja enda käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, kuivõrd kostja ei ole tasunud

hagejale võlgnevust. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 3780 eurot.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,

kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu

3780 eurot. Seetõttu on põhjendatud riigilõivukulu 3780 eurot.

Kostja ei ole hageja menetluskuludele ega nende suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus määrab

hageja menetluskulude suuruseks 3780 eurot ning jätab viidatud summa kostja kanda.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Vastavalt hageja taotlustele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 3780 eurot, mis

mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud

menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest.

TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik