1-12-372/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

13. jaanuar 2012 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-12-372 (kohtueelses menetluses nr 10284000108) riik L.Z versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

L.Z

(isikukood XXX; elukoht xxxxx xx-x xxxxxxxxxx; F; omab kriminaalkaristatust) töötab Süüdistus KarS § 201 lg 1; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) -dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada L.Z (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 201 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus , s.o 640 eurot; ning tunnistada L.Z

200 päevamäära süüdi KarS §

344 lg 1 karistuseks , s.o 480 eurot; ning järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära

tunnistada L.Z

rahaline karistus 180 süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista talle päevamäära, s.o 576 eurot;

64 lg 1 karistustest kergema KarS § alusel mõistetud üksik te

karistuste raskemaga kaetuks lugemisega mõista L.Z-ile liitkaristus rahalise karistusena 200 päevamäära, s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.Z ei pane 3 (kolme) -aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; L.Z-ile tühistada

datud elukohast lahkumise keeld. tõkendina kohal Muud otsustused

2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus G.L. : rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista 2077 (kaks tuhat seitsekümmend seitse) € ja L.Z-ilt

13 senti G.L. kasuks;

2.2 välja mõista riigi õigusabi tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) € 40 senti L.Z-ilt

riigi kasuks;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19.20 € arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikut e. il

Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis

(tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-12-372

“) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuot - Tartu Maakohtu suse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistused Süüdi nähtuvalt stustest on L.Z toime pannud kuritegudena: 1)

201 lg 1 omastamise ehk valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise KarS § järgi, mis seisnes G.L.ga uauto Volkswagen selles, et tema 02.03.2007 sõlmis Viljandi maakonnas sõid

Golf, mille registreerimisnumber on 523 , osas ostu- XXX müügilepingu, mille järgi oli lepinguobjektiks oleva eespool nimetatud sõiduauto müügihinnaks 35 000 krooni ning sõlmitud lepingu kohaselt kohustus L.Z ostjana tasuma igakuiselt osamaksetena vastavalt võimalusele, kuid mitte vähem kui 3000 krooni kuus G.L. ema V.L. arvelduskontole ning samas pidi kõnealune sõiduk kuni müügihinna lõpliku tasumiseni jääma ARK-is (praegune

Maanteeameti liiklusregister) G.L nimele. L.Z tasus nimetatud sõiduki eest ainult

2500 krooni ja juba 16.04.2007 müüs ta ilma omaniku nõusolekuta nimetatud sõiduki H.K.le.

H.K.lt

saadud raha jättis L.Z endale. Oma tegevusega tekitas L.Z kannatanu G.L.le varalise kahju summas 32 500 krooni (2077.13 eurot).

2)

344 lg 1 selles, et tema ajavahemikul dokumendi võltsimise KarS § järgi, mis seisnes

02.03.2007 kuni 16.04.2007 võltsis seni kindlaks tegemata kohas sõiduauto Volkswagen Golf, registreerimisnumbriga 523 G.L. XXX , müügilepingut, allkirjastades lepingu nimel, eesmärgiga müüa kuuluv sõiduauto Volkswagen Go G.L.le lf, registreerimisnumbriga 523 , ilma viimati XXX nimetatu nõusolekuta H.K.le

345 lg 1 selles, et tema Viljandis ) võltsitud dokumendi kasutamise KarS § järgi, mis seisnes

16.04.2007 esitas H.K.le , registreerimisnumbriga 523 , sõiduauto Volkswagen Golf XXX

müügilepingu, mille ta oli eelnevalt allkirjastanud nimetatud sõiduki omaniku G.L.nimel ilma viimase nõusolekuta, millega läks sõiduauto Volkswagen Golf, registreerimismärgiga 523 XXX , ilma omaniku loata üle H.K valdusesse.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks:

1) KarS

201 lg 1 karistamises , s.o 640.- eurot

§ järgi ja rahalise karistusega 200 päevamäära (päevamäära aluseks võetud L.Z 2010. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot);

2) KarS 344 lg 1 , s.o 480.- eurot

§ järgi ja karistamises rahalise karistusega 150 päevamäära (päevamäära aluseks võetud L.Z 2010. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot).;

3) KarS 345 lg 1

§ järgi ja karistamises rahalise karistuse 180 päevamäära, s.o 576.- eurot (päevamäära aluseks võetud L.Z 2010. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot). KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks rahaline karistus 200 päevamäära eurot. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et , s.o 640.-

mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui L.Z ei pane 3- (kolm) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide et alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § tsuse tegemisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuo -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis aolud selged, vastavuses õigu esemete asj slike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 201 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS

§ 344 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. § 345 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või KarS

kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

eaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. G.L. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta siviilhagi summas 2077.13 mata kahjude hüvitamiseks t € VÕS § 1043 ning välja mõista . Tsiviilhagi tuleb alusel rahuldada L.Z-ilt 2077 (kaks tuhat seitsekümmend seitse) € ja 13 senti G.L. kasuks.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetlusku - -le 1 kohtueelses lud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev p 9 kohaselt on menetluskuluks s

sundraha, mis KrMS § 179 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. € o 435 .

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p

-le 1 on

riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud osutamise eest makstava t (edaspidi ). Korras koos kord

hilisemate muudatustega on kehtestatud

tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning ku

lude hüvitamisse ulatus.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus

19.20 .

aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina € aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, 19.20 . Kaitsja kohtus esitatud vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuot -le 1 suse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

3 m varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kuna tegemist on vana kriminaalasjaga ja isik on hilisemate tegude eest juba sundraha tasunus, vabastada antud asjas sundraha tasumisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista L.Z-ilt

kriminaalmenetluse kuludena õigusa € bi tasu 38.40 (19.20 19.20 + ) riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

Toomas Lillsaar Kohtunik