Legislator Case Law & Legislation
2-25-120417/8 AI generated

2-25-120417/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-120417/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

2-25-120417/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: KOHTUMÄÄRUS

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Leanyka Libeon

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-120417

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi I.H vastu 64,57 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

64,57 eurot

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine,

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Tatiana Blohhina

Kostja: I.H (isikukood XXX)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Võtta vastu AS-i ÜHISTEENUSED loobumine hagist I.H vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-120417.

3. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud I.H kanda.

5. Määrata AS ÜHISTEENUSED menetluskulude suuruseks 85 (kaheksakümmend viis) eurot.

6. Mõista I.H-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulud 85 (kaheksakümmend

viis) eurot.

7. Jätta kindlaks määramata ja I.H-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja mõistmata viivis

0,01 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

(5) kuu möödumist määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada osas, millega määrati kindlaks menetluskulud.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja

§ 442 lg 6).

I. Menetluse käik ja asjaolude kirjeldus

1. AS ÜHISTEENUSED esitas 25.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse I.H-lt 64,57 euro saamiseks. I.H esitas 31.08.2025 nõudele vastuväite. Pärnu

Maakohus andis 18.09.2025 määrusega asja lahendamiseks Harju Maakohtule. Harju

Maakohus kohustas hagejat 18.09.2025 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja teavitas 23.09.2025, et kostja tasus 21.09.2025

hagejale 64,57 eurot, kuid on jätnud tasumata menetluskulud. Hageja palub menetluse asjas

lõpetada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.

2. Kostja teavitas 23.09.2025, et on valmis hüvitama vaid poole hageja menetluskuludest,

kuna kahtleb nõude seaduslikkuses ning leiab, et nõude sissenõudmise tähtaeg on möödunud.

3. Hageja täpsustas 24.09.2025, et soovib hagist loobuda ning palub kostjalt hageja

kasuks mõista välja menetluskulud summas 85 eurot.

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib

hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS

§ 429 lg 2 teise lause kohaselt võetakse avaldus toimikusse, kui hagist loobumine on esitatud

kohtule kirjalikus avalduses. TsMS § 429 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui hagist

loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse

lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja.

5. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Kohus

küsis kostja seisukohta hagist loobumise avaldusele ning hageja menetluskulude suurusele.

Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele mõista kostjalt välja menetluskulud suuruses 85 eurot.

Kostja kahtleb nõude seaduslikkuses ning leiab, et nõude sissenõudmise tähtaeg on

möödunud. Kostja on valmis hüvitama poole hageja menetluskuludest.

6. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu

hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist

loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest

ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi.

Kostja on hageja nõude pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist rahuldanud. Seega on

hageja eesmärk saavutatud ning puudub vajadus nõude menetlemiseks. Kohtu võtab hagist

loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

7. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS §

432).

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, mistõttu peab kohus käesolevas määruses

märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning määrama kindlaks

menetluskulud.

9. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kostja tasus hagejale võlgnevuse 64,57 eurot 21.09.2025, s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamist. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks

alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna kostja on pärast hagi esitamist

hageja nõude rahuldanud, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

10. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised

kulud. TsMS § 4842 näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud

juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning

määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu

kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud

juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

11. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot, mis on

vältimatu ja seega põhjendatud kulu. TsMS § 4842 alusel kuulub hüvitamisele ka hagejal

tekkinud menetluskulu suuruses 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja

vajalikeks menetluskuludeks 85 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

12. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata viivise 0,01

eurot, mis ei ole menetluskulu.

13. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kuna vaidlustatav menetluskulude

summa ei ületa 280 eurot, ei ole määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas

edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik