3-24-2867/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2867

Haldusasi

D.J-i riigi õigusabi taotlus ja kaebus Tallinna Vangla

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – D.J

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.11.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.J-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse D.J-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.11.2024 määruse

punkti 1 peale haldusasjas nr 3-24-2867.

2. Jätta D.J-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.11.2024 määruse

punkt 1 haldusasjas nr 3-24-2867 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Riigi õigusabi andmisest keeldumise peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8;

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.J esitas 17.10.2024 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles kirjeldab

11.10.2024 vanglasse saabumise asjaolusid: kaebaja ei ole saanud jalutada, sest kaebajale ei

ole antud mütsi; kaebajale ei ole antud riideid ning kaebaja ei saa oma riideid pesta; kaebajat

ei ole viidud perearsti ega psühhiaatri juurde; 17.10.2024 seisuga ei ole kaebaja maganud,

kuna ei ole saanud ravimeid; kaebaja ei ole saanud psühhiaatrilist abi; kaebaja ei ole saanud

ravimeid, kuigi retsept oli olemas; kaebaja on saanud arsti vastuvõtule aja 30.10.2024;

medõde on andnud kaebajale melatoniini ja ibuprofeeni, kuid kaebaja kardab oma maksa tõttu

neid tarvitada; kaebajal on ilmnenud krambid; kaebaja väärikust on alandatud; kaebajale ei

ole antud võimalust allkirjastada rahalisi dokumente.

2. Tallinna Halduskohus jättis 01.11.2024 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata. Kaebaja majanduslik seis ei ole riigi õigusabi andmise aluseks, kui esinevad

3-24-2867

riigi õigusabi andmist välistavad asjaolud. Riigi õigusabi välistavaks asjaoluks on see, et

kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 punkt 1).

Halduskohtusse pöördumine ei eelda juriidiliste teadmiste olemasolu. Kaebaja ei pea

õiguslikult täpselt piiritlema HKMS § 37 lõikes 2 toodud nõudeid ega esitama õiguslikke

põhjendusi selle kohta, millistele õigusnormidele tema kaebus tugineb. Kaebuses võib oma

sõnadega selgitada, millise haldusorgani millist tegevust ja millistel argumentidel kaebaja

vaidlustada soovib. Kohtu jaoks ei ole äratuntav, et kaebaja ei suudaks oma õigusi

kohtumenetluses kaitsta ja vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning

ise menetluses osaleda. Seejuures arvestab kohus, et halduskohtumenetluse ülesanne on

eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.

Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes

vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus

tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks

vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse

läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks (HKMS § 2 lõiked 2, 5 ja 6)

Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja

keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis. Kaebus on praegusel juhul

seotud vastustajat puudutavate toimingute ja kohustamisnõuetega, mistõttu ei ole alust

haldusasja pidada keeruliseks. Varasemalt on halduskohtumenetluses leitud, et võttes arvesse

kaebaja poolt varem esitatud kaebuste hulka, on ta ise võimeline oma õigusi kaitsma (vt nt

haldusasi nr 3-21-2340). Taotleja isiksusehäire ei ole varasemalt takistanud kaebuste ja

edasikaebuste esitamist (vt nt haldusasjad nr 3-22-1949, nr 3-22-1619, nr 3-21-2659). Kohtute

infosüsteemist nähtub, et kaebaja on korduvalt pöördunud kaebustega ja muude avaldustega

kohtusse ka hiljuti ning ühtlasi esitanud apellatsioonkaebuse (haldusasjades nr 3-24-2600, nr

3-24-2866). Tallinna Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja suutnud esitada ka

arusaadavad taotlused asjade eraldamiseks, arsti juurde pääsemiseks. Seoses sellega, et

kaebaja on varasemalt kohtumenetlustes osalenud, esitanud erinevad taotlused nii kohtule kui

Tallinna Vanglale ja kasutanud edasikaebeõigust, puudub kohtul alus arvata, et kaebaja

õigused jääksid ilma professionaalse esindajata nõutava kaitseta. Kuigi praegusel juhul

vajavad kaebuse nõuded seoses vastustega kohtunõuetele täpsustamist, on kaebuse eesmärk

arusaadav.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. D.J palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.11.2024 määruse, millega

jäeti rahuldamata tema taotlus riigi õigusabi määramiseks. Määruskaebuse põhjenduse

kohaselt ei ole kaebajal võimalik ise kaebust koostada, sest asjaolude meenutamisel tekiks tal

vihahoog.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg lg 1), määruskaebus

on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele

määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS

§ 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

2(3)

3-24-2867

5. D.J-i määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 01.11.2024 määruse tühistamiseks ei

ole alust. Halduskohus jättis taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel õigesti

rahuldamata. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis annaks

ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-

le 2 tuginedes korrata. Ringkonnakohus märgib lisaks, et riigi õigusabi määramine ei välistaks

kaebajal väidetava vihahoo tekkimist, kuna kaebaja peaks jätkuvalt meenutama toimunud

sündmusi nendest ülevaate andmiseks. Seetõttu jääb D.J-i määruskaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 01.11.2024 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)