3-23-230/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-230

Haldusasi

G.X

kaebus

Tallinna

Vangla

21. novembri 2022. a käskkirja nr 5-2/22/431 ja

12. jaanuari 2023. a vaideotsuse nr 5-15/22/338-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja G.X

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari

2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-230 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30. oktoobril 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-23-230

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 21. novembri 2022. a käskkirjaga nr 5-2/22/431 tunnistati G.X

süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 4.4 ja vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning

talle määrati karistuseks noomitus.

Käskkirja kohaselt ei allunud G.X 24. oktoobril 2022 vanglaametniku korraldusele mitte

vestelda kaaskinnipeetavaga saatmise ajal. Tallinna Vangla kodukorra p 4.4 kohaselt on

kinnipeetaval keelatud vestelda teiste kinnipeetavate ja kõrvaliste isikutega (v.a teda saatva

vanglateenistujaga) ning tegeleda kõrvaliste tegevustega. Viienda üksuse vanemvalvur C 24.

oktoobril 2022 koostatud ettekandest nr 1-22-9568 tuleneb, et 24. oktoobril 2022 kella 17.05

paiku jumalateenistuselt tulles tuletas vanemvalvur kinnipeetavatele meelde, et saatmise ajal

juttu ei räägita. Ametniku märkust ignoreerisid kinnipeetavad G.X ja Q, kes jätkasid vestlust

ka pärast ametniku teistkordset märkust. G.X eitab sisulise vestluse toimumist ja väidab, et Q

komistas talle otsa ning vabandas, millele G.X viisakusest vastas. Videokaamera salvestiselt

nähtub, et G.X ja Q vestlesid saatmisel korduvalt omavahel. Seega on tõendatud, et isikud

vestlesid ega allunud ametniku korraldustele. G.X esitas omapoolse selgituse kaks päeva

pärast rikkumist. Vangla tutvustas G.X-ile distsiplinaarmenetluse algatamise teatist 31.

oktoobril 2022 ning G.X avaldas soovi anda selgitusi. G.X ei esitanud menetlejale

omapoolseid selgitusi kaheksa päeva jooksul. Väide, et G.X-il puudus võimalus anda

selgitusi, ei vasta tõele. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine on raske

rikkumine, sest võib kujuneda massiliseks allumatuseks. Menetluse käigus ei ilmnenud, et

kinnipeetav kõnealuse intsidendi toimumist kahetseks, vaid leiab õigustusi oma käitumisele,

mis näitab, et ta pole aru saanud, et tema käitumine ei olnud aktsepteeritav. Sellest tulenevalt

on vajalik kinnipeetava distsiplinaarne mõjutamine. Lisaks on kinnipeetava karistamisel

üldpreventiivne eesmärk.

2. Tallinna Vangla jättis 12. jaanuari 2023. a vaideotsusega nr 5-15/22/338-2 G.X vaide

rahuldamata.

3. Tallinna Vangla jättis 12. jaanuari 2023. a kirjaga nr 5-15/22/338-3 rahuldamata G.X

taotluse videosalvestise väljastamiseks. Vangla asus seisukohale, et G.X taotlus ei kaalu

üles vangla julgeoleku tagamise vajadust, sest ülevaade vangla turvasüsteemi tehnilisest

lahendusest võib seada ohtu vangla üldise turvalisuse.

4. G.X esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 21. novembri 2022. a käskkirja ja

12. jaanuari 2023. a vaideotsuse tühistamiseks.

Tallinna Vangla lahendas vaide lubatud 17 päeva asemel 29 päevaga. Seega ületati seadusega

ettenähtud menetlustähtaega ning sellest tulenevalt on vaideotsus tühine. Kõik

menetlusdokumendid koostas sama isik. Õiglase ja erapooletu menetluse põhimõttest lähtudes

oleks vaide pidanud lahendama neutraalne isik. Kaebaja taotles tutvumist videosalvestisega,

millega tõendati kaebaja süüd. Seda kaebajale ei tutvustatud. Kuna tõendeid ei ole esitatud, on

tegemist haldusorgani tõendamata väidetega.

5. Tallinna Vangla taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.

2(5)

3-23-230

Kinnipeeturegistri kande kohaselt toimus kaebajal 18. novembril 2022 vestlus

inspektor-kontaktisikuga, mille vältel ei esitanud kaebaja ühtegi küsimust

distsiplinaarmenetluse kohta ega andnud kontaktisikule ka selgitusi. Ühtegi kirjalikku taotlust

koopiate saamiseks kaebaja vanglale esitanud ei ole. Distsiplinaarmenetluse protokollis on

kõik tõendid välja toodud. Kaebajale anti aega protokolliga tutvumiseks ja vastuväidete

esitamiseks. Vangla arvestas kaebaja varasemalt antud selgitusi. Videosalvestisega tutvumise

taotlusele vastas vangla 12. jaanuari 2023. a kirjaga nr 5-15/22/338-3. Ettekandes kajastatut

toetab turvakaamera salvestiselt nähtuv. Olukord, kus inspektor-kontaktisik, kes viis läbi

distsiplinaarmenetlust, on üksuse juhi ülesannetes olles koostanud ja allkirjastanud

vaideotsuse, ei ole vastuolus õigusaktide ega kohtupraktikaga. Kohtupraktikas (vt Tartu

Halduskohtu 12. mai 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2017. a otsused

haldusasjas nr 3-15-3076) on leitud, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 2 lubab vaide

lahendada ka haldusakti andnud ametnikul endal.

6. Tallinna Halduskohus jättis 26. jaanuari 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebajat karistati selle eest, et 24. oktoobril 2022 ta ei allunud vanglaametniku korraldusele

mitte vestelda kaaskinnipeetavaga saatmise ajal. Vaidest, kaebusest ja kohtumenetluses

esitatud täiendavatest seisukohtadest ei nähtu, et kaebaja eitaks käskkirjas kirjeldatud teo

toimepanemist. Teo toimepanemist tõendavad järgmised tõendid kogumis:

1) vanemvalvur C 24. oktoobri 2022. a ettekanne Tallinna Vangla direktorile, millest nähtub,

et 24. oktoobril 2022 kella 17.05 paiku jumalateenistuselt tulles tuletas ta kinnipeetavatele

meelde, et saatmise ajal juttu ei räägita;

2) G.X ja Q jätkasid jutustamist ka pärast vanglaametniku teistkordset märkust;

3) kaebaja 26. oktoobri 2022. a selgitus Tallinna Vangla direktorile, milles kaebaja tunnistab

lühikest vestlust kaaskinnipeetavaga;

4) inspektor-kontaktisik G koostatud 8. novembri 2022. a videosalvestise vaatluse protokoll,

millest nähtub, et kontrollides 24. oktoobri 2022 kaamerate 10.72.4.137; 10.72.4.39 ja

10.72.6.16 salvestist, on näha, kuidas vahistatud Q ja G.X vestlevad saatmise ajal ÕP-

hoonest kuni N-hooneni (dtl 49).

Vanglaametnike pahauskset käitumist ei saa eeldada. Puudub alus arvata, et vanemvalvur C

on ettekandes valetanud. Asjaolu, et vastustaja ei tutvustanud kaebajale videosalvestist, ei

muuda karistamist õigusvastaseks. Käskkirjas kirjeldatud teo toimepanemine on tõendatud ka

asja juurde võetud salvestist arvestamata.

Kaebaja leiab ekslikult, et vaidemenetluses rikuti vaide lahendamise tähtaega. VangS § 11 lg 7

kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul arvates vaide edastamisest. Kaebaja esitas vaide

13. detsembril 2022 (dtl 51) ja vaideotsus tehti 12. jaanuaril 2023. Seega lahendati vaie

tähtaegselt. Asjaolu, et vaide lahendas sama ametnik, kes viis läbi distsiplinaarmenetlust ja

koostas kaevatava haldusakti, ei muuda haldusakti ega vaideotsust tühiseks. HMS § 73 lg 2

lubab vaide lahendada haldusakti andnud ametnikul. Tühisuse tunnuseid ei esine (vt HMS §

63 lg 2).

Kuna kaebaja on käskkirjas kirjeldatud teo toime pannud, on tema karistamine õiguspärane.

VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma

vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra p 4.4

kohaselt on kinnipeetaval saatmise ajal muu hulgas keelatud vestelda teiste kinnipeetavate ja

kõrvaliste isikutega (v.a teda saatva vanglateenistujaga). Kaebajat on distsipliinirikkumise

3(5)

3-23-230

eest karistatud leebeima võimaliku karistusega (VangS § 63 lg 1 p 1). Kaebajale määratud

karistus on proportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. G.X taotleb ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse

tühistamist ja kaebuse rahuldamist.

Haldusakti andis ebapädev haldusorgan, kuna G ei teosta iseenda üle teenistuslikku

järelevalvet. Seda asjaolu ei ole Tallinna Vangla vaidlustanud. Tulenevalt HMS § 63 lg-st 1 ja

lg 2 p-st 3 on haldusakt tühine, kui seda ei andnud pädev haldusorgan. Kohus asus ise looma

uut normi, astudes ise seadusandja rolli. See aga ei ole lubatav võimude lahususe printsiibist

tulenevalt.

8. Tallinna Vangla taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist.

Olukord, kus inspektor-kontaktisik, kes viis läbi distsiplinaarmenetlust, on koostanud ja

üksuse juhi ülesannetes olles ka allkirjastanud vaideotsuse, ei ole vastuolus õigusaktide ega

kehtiva kohtupraktikaga. HMS § 73 lg 2 lubab vaide lahendada ka haldusakti andnud

ametnikul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Distsiplinaarmenetluse käskkiri on õiguspärane, antud selleks pädeva ametniku poolt,

põhjendatud ja kaalumisvigadeta. Kaebajal on olnud võimalus oma seisukoht esitada, kuid ta

ei ole distsiplinaarsüüteo toimepanemist eitanud. Ta on vaid selgitanud kaaskinnipeetavaga

toimunud vestluse sisu. Käskkirjas väidetud süüteo toimepanemine on nõuetekohaselt

tõendatud ning halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja on distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirjas märgitud teo – allumatus vanglateenistuse ametniku seaduslikule

korraldusele – toime pannud. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja seda asjaolu

vaidlustanud. Samuti on halduskohus põhjendatult ja õiguspäraselt leidnud, et

distsiplinaarmenetlust viidi läbi korrektselt ning kaebaja vaie lahendati tähtaegselt.

11. Kaebaja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et vaideotsus on koostatud ebapädeva

ametniku poolt, mistõttu on vaideotsus kaebaja arvates tühine.

12. Kaebaja on seisukohal, et kuna vaideotsusele kirjutas alla sama isik, kes kirjutas alla ka

distsiplinaarkaristuse käskkirjale, siis on vaideotsus HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine. Kaebaja

hinnangul pole vaideotsust koostanud pädev organ.

13. Vaideotsuse on koostanud selleks pädev organ ehk Tallinna Vangla ja see pole HMS §

63 lg 2 p 3 alusel tühine. HMS § 63 lg 2 p 3 reguleerib neid olukordi, kus vale organ on

asunud lahendama teise organi pädevusse kuuluvat küsimust (rikutud on nn välispädevust).

See norm ei reguleeri õiguslikke tagajärgi, kui pädeva organi sees lahendab küsimuse selleks

mitte õigustatud isik (nn sisepädevust) (vt RKHKo 3-17-725, p 20). Kui vaideotsuse on

4(5)

3-23-230

koostanud selleks mitte õigustatud isik, siis on see õigusvastane. Tegemist on sellisel juhul

menetlusveaga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine

mõjutas asja otsustamist.

14. Vaideotsus pole õigusvastane selle tõttu, et selle koostas sama isik, kes koostas ka

vaidlustatud käskkirja. Inspektor-kontaktisikul oli selleks olemas sisepädevus.

Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku

ettepanekul (VangS § 64 lg 4). Vanglateenistus vaatab läbi vanglas töötava isiku (v.a vangla

direktori) haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid (VangS § 11 lg 41).

Vanglaametnik on vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja

vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse

menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti

sellealase tegevuse juhtimine (VangS § 111 lg 1). Vanglaametnikud on jagatud vastavalt

ametiastmete järgi vangla peainspektor, I klassi vanglainspektor, II klassi vanglainspektor, I

klassi valvur ja II klassi valvur (VangS § 112 lg 1). Vanglaametniku ametiastmetele vastavad

ametikohad on kehtestatud justiitsministri 20. novembri 2000. a määrusega nr 46

„Vanglaametniku ametiastmetele vastavad ametikohad“. Vanglaametnike valdkonnapõhiselt

liigitatud teenistujate täpsemad ülesanded on reguleeritud ametijuhendites (justiitsministri 6.

detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 213).

Tallinna Vangla direktori 21. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1-1/19/37 kinnitatud esimese,

teise, kolmanda ja neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku ametijuhendi kohaselt on selle

vanglaametniku ülesandeks mh otsustada distsiplinaarmenetluse tulemuse üle, samuti

menetleda vaided ja koostada vaideotsuseid.

15. Üksnes asjaolu, et inspektor-kontaktisik koostas distsiplinaarkaristuse käskkirja, ei

tähenda, et tal ei ole lubatud vaidemenetluses kontrollida käskkirja õiguspärasust. Tegemist

on enesekontrolli ühe viisiga ja see ei nõua, et tingimata teine ametnik peaks vaidemenetluse

läbi viima. Vaidemenetluse eesmärk ei ole sama mis teenistuslikul järelevalvel. Asjas puudub

sellekohane teave, et inspektor-kontaktisik oleks kuidagi isiklikult asjast huvitatud või et ta

oleks mingitel konkreetselt asjaoludel erapoolik vaiet lahendama. Sellest tulenevalt ei esine ka

muid aluseid, lugemaks vaidemenetlust õigusvastaseks.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

apellatsiooniastmes tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)