2-25-13423/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. september 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-13423 Tsiviilasi T. K. hagi H. K. vastu abielu lahutamiseks. H. K. vastuhagi T. K. vastu ühisvara jagamiseks. Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Hageja T. K. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja Krista Paal

Kostja H. K. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja Carmen Tars 29.09.2025 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada T. K. hagi H. K. vastu abielu lahutamise nõudes osaotsusega. 2. Lahutada T. K. (isikukood XXX) ja H. K. (isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti XXX ning mille kohta tehti kanne nr 1875. 3. Menetluskulud seoses abielu lahutamise hagiga jätta poolte endi kanda. 4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte ja edastada pärast jõustumist perekonnaseisukandeid tegevale asutusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud 1. Hageja esitas 18.08.2025 hagi H. K. vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud poeg L. K., kes on täisealine. Poolte suhted halvenesid juba 1992. Omavahel ei suhelda. Hageja on seisukohal, et poolte abielusuhted on lõppenud ja neid ei ole võimalik taastada. Hageja taotleb abielu lahutamist. 2. Kohus võttis hagi menetlusse 25.08.2025 määrusega. 3. Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamiseks 19.09.2025. Koos vastuhagiga esitas kostja vastuse hagile. Vastuses hagile teatas kostja, et ta on abielu lahutamisega nõus, kuid ta peab vajalikuks jagada koos lahutusega ka poolte ühisvara. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna hageja valis kohtuvälise lahenduse asemel kohtumenetluse, esitades seejuures valeandmeid poolte elukoha ja ühisvara kohta. H. K.le tuli T. K. hagiavaldus tervikuna üllatusena. Eriti arvestades poolte pikka abielu (peaaegu XXX aastat) ja asjaolu, et pooled elavad samas asukohas. Pooled elavad tänaseni samas majas ja samas majapidamises. Kostjal ei ole võimalik tervisliku seisundi tõttu kohtuistungile ilmuda, kuid ta on nõus, et asja arutatakse ilma tema osavõtuta või ta kuulatakse ära telefoni teel. 4. Kohus võttis ühisvara jagamiseks esitatud vastuhagi menetlusse 25.09.2025 määrusega. 5. 29.09.2025 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et soovib lahutada. Pooltel ei ole juba aastaid abielulist kooselu, kuigi faktiliselt elavad pooled samal kinnistul. Hageja kinnitas, et abielu lahutamise põhjuseks on mh asjaolu, et hageja ei soovi, et kostja oleks tema seadusjärgne pärija. Kuna kohus on kostja vastuhagi menetlusse võtnud, siis taotles hageja abielu lahutamise suhtes osaotsuse tegemist. Kostja isiklikult kohtuistungile ei ilmunud. Kohus kuulas kostja ära telefoni teel. Kostja teatas, et ta on abielu lahutamisega nõus. Samuti avaldas kostja, et ta on nõus, et kohus teeb abielulahutuse osas otsuse ja menetlus jätkub ühisvara jagamise nõudes. Kostja lepinguline esindaja oli seisukohal, et lahutuse suhtes osaotsust teha ei saa ilma ühisvara jagamata. Poolte abielulised suhted ei ole lõppenud kuni ühisvara jagamiseni. Kohtuotsuse põhjendused 6. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 7. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja kuulanud ära pooled 29.09.2025 toimunud kohtuistungil, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja soovib abielu lahutamist ja kostja on lahutusega nõus. Kuivõrd pooled on väljendanud 2 (3)

tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, leiab kohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. 8. Asjaolu, et pooltel on jagamata ühisvara, ei takista abielu lahutamist. PKS § 37 lg 1 sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS § 35 p 3 sätestab, et varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. Seega on vastuhagina esitatud ühisvara jagamise hagi eelduseks see, et abielu lõppeb (vaatamata sellele, et lahutuse ja ühisvara jagamise nõuded võib kohtule esitada koos). 9. Kohus lahendab abielu lahutamise nõude osaotsusega TsMS § 450 lg 1 tähenduses kostja taotlusel. TsMS § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kuna kohtul on võimalik lahutuse osas otsus teha – hageja on nõude esitanud, millega kostja on nõus, siis lahendab kohus lahutuse nõude osaotsusena. Vastuhagi osas menetlus jätkub. 10. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas alust kõrvale kalduda TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud üldreeglist. Asjaoludest ei tulene, et selline kulude jaotus ei oleks TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane või kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Seejuures on õiguskirjanduses leitud, et menetluskulude poolte endi kanda jätmise ebaõigluse hindamisel lg 2 alusel tuleks lähtuda samadest kriteeriumidest nagu TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel, näitena nimetab seadus ühe abikaasa oluliste vajaduste ülemäärast kahjustamist. Selle näite sõnastustest järeldub, et mitte igasuguse vajaduse ja mis tahes määral kahjustamine ei anna alust kalduda kõrvale lg-st 1, vaid vajadus peab olema oluline ning selle kahjustamine ülemäärane (TsMS I komm (2017), § 164, p 3.2. c). Kohus on seisukohal, et pelgalt asjaolu, et hageja pöördus kohtusse abielu lahutamiseks, ei ole veel teise poole suhtes ebaõiglane TsMS § 164 lg 2 mõttes. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et kohtusse pöördumine abielu lahutamiseks oleks kostjat ülemääraselt kahjustanud ja milles see seisnes. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 3 (3)