3-22-2371/76 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2371

Haldusasi

B.K kaebus Keskkonnaameti 27. oktoobri 2022. a

korralduse nr DM-112836-41 tühisuse tuvastamiseks,

alternatiivselt tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja B.K

Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad Merle Liivrand-

Sieger ja Evelyn Jallai

Kolmas isik OÜ NURME TEEDEEHITUS, esindaja

vandeadvokaat Sandor Elias

Kaasatud haldusorgan Tori vald, esindaja Siiri Jõerand

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

B.K apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B.K taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. Jätta asja materjalide

hulka võtmata uute tõenditena apellatsioonkaebuse ning 17. veebruari 2025. a ja 1.

septembri 2025. a menetlusdokumendi lisad.

2. Rahuldada B.K apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.

detsembri 2023. a otsuse resolutsiooni punkt 5. Mõista B.K-lt OÜ NURME

TEEDEEHITUSE kasuks välja esimese ja teise kohtuastme menetluskulu 500 eurot.

Ülejäänud osas jätte menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.

detsembri 2023. a otsus muutmata.

4. Avaldada kohtuotsus arvutivõrgus tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-22-2371

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.K elab alates 2000. aastast Pärnu maakonnas Tori vallas (endine Sauga vald) Nurme

külas asuval Toominga kinnistul.

2. Sauga Vallavolikogu kehtestas 27. veebruari 2002. a otsusega nr 6 Kruusa maaüksuse

detailplaneeringu, mille eesmärgiks oli ehitada välja täite- ja puistematerjalide sorteerimise ja

ladustamise platsid. Kruusa kinnistu asub Toominga kinnistu vahetus läheduses (kinnistuid

eraldab Nurme-Papsaare kõrvalmaantee, teeregistri nr 19123).

3. Kruusa kinnistul asub Nurme jäätmekäitluskoht, mida opereerib kinnistu omanik OÜ

NURME TEEDEEHITUS. Enne keskkonnaloa KL-516629 andmist oli Keskkonnaamet 2.

septembri 2016. a korraldusega nr 1-3/16/2252 väljastanud OÜ-le NURME TEEDEEHITUS

jäätmeloa L.JÄ/3279661, mis andis õiguse Nurme jäätmekäitluskohas jäätmete

taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.

4. OÜ NURME TEEDEEHITUS esitas 29. detsembril 2020 Keskkonnaametile

keskkonnaloa taotluse, mille eesmärgiks oli jätkata Nurme jäätmekäitluskoha tegevust.

5. Keskkonnaamet väljastas 27. oktoobri 2022. a korraldusega nr DM-112836-41 OÜ-le

NURME TEEDEEHITUS keskkonnaloa KL-516629. Keskkonnaluba annab õiguse jäätmete

taaskasutamiseks (sorteerimiseks, sõelumiseks ja purustamiseks – R12s, ringlussevõtuks –

R5m, ladustamiseks – R13) ning jäätmekäitluskoha aastane käitlusmaht on 100 000 tonni

aastas.

6. B.K esitas halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetega tuvastada

Keskkonnaameti 27. oktoobri 2022. a korralduse tühisus, alternatiivselt tühistada vaidlustatud

korraldus. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) keskkonnaluba on tühine, kuna sellest ei selgu õigused ja kohustused, õigused ja

kohustused on vastukäivad. Keskkonnaloa andmise menetluses jätsid vastustaja ja kaasatud

haldusorgan täitmata kohustuse hinnata erinevate tegevuste mõju kumulatiivselt. Jäätmeloaga

on antud õigus kogu Nurme jäätmekäitluskohas tekitada keskkonnahäiringutena müra ja

tolmu, mis rikub kaebaja põhiõigusi;

2) keskkonnaluba rikub õigust eraelu puutumatusele ning õigusele tegelda oma planeeritud

tegevusega Toominga kinnistu igas punktis jäätmetolmu ja tootmismüra vabalt;

3) keskkonnaluba on vastuolus Sauga valla 2016. a üldplaneeringuga. Tegemata on

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelmenetlus;

4) keskkonnaloaga pole reguleeritud kõiki mõju omavaid tegevusi, nt jäätmete vedu;

5) Kruusa detailplaneeringu (Kruusa DP) seletuskiri kohustas kolmandat isikut rajama

kõrghaljastuse, kuid selle asemel on jäätmevall, mis ei asenda detailplaneeringust tulenevat

rohevööndit;

6) senikaua, kuni kolmanda isiku tegevus ei vasta Kruusa DP-le, ei saa keskkonnaluba

väljastada;

2(10)

3-22-2371

7) vastustaja ei või otsustamisel piirduda vaid taotluses või teiste isikute poolt esitatud

andmetega. Ta peab omal initsiatiivil uurima välja kõik faktilised asjaolud.

7. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) keskkonnaloa alusel lubatud kolmanda isiku tegevused on piiratud tegevuskoha,

konkreetsete jäätmeliikide, koguste ja toimingukoodidega (vt Vabariigi Valitsuse 8. detsembri

2011. a määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute

nimistud“).Vaidlustatud korraldus kohustab järgima keskkonnaloa taotluses kirjeldatud

kavandatavat tegevust ja tehnoloogiat. Korraldusele on lisatud tingimus, et tööde tegemisel

tuleb arvestada korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg-s 2 sätestatut. Keelatud on tekitada kestvalt

või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ajavahemikul kell 22.00–

06.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kell 00.00–07.00);

2) keskkonnaloa andmisel võeti arvesse kavandatavaid mahte, jäätmete iseloomu ja nende

võimalikke mõjusid keskkonnale. Arvestades käideldavate jäätmete koguseid ja vahekaugust

Toominga kinnistuga ei teki negatiivseid mõjusid keskkonnale või elanikkonnale. Kaebaja ei

ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kolmanda isiku tegevusest tulenev müra ja tolm on

kahjustanud kaebaja tervist või mis tõendaks väidetavate terviserikete seost müra ja tolmuga.

Sellest omakorda järeldub, et ei ole ka esitatud tõendeid, mis tõendaks keskkonnaloa alusel

lubatud tegevuse kahjulikku mõju kaebaja tervisele. Väljastatud keskkonnaluba on sisult

sarnane varem kehtinud jäätmeloaga, ehkki kogused on vähenenud ning toimingukoodina on

lisatud ringlussevõtt;

3) Terviseamet hindas 2019. a-l Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvat müra. Peamine

müraallikas oli maanteeliiklus. Keskkonnaamet viis 2017. ja 2020. a-l läbi menetluse ja

rikkumisi ei tuvastanud;

4) kolmanda isiku tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise (KMH) kohustusega, kuna

tavajäätmete taaskasutamine ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ja § 11 lg 3 mõttes. Kuna

kolmas isik oma tegevust ei muuda ning puudus alus väitele, et tegevus tooks kaasa olulise

keskkonnamõju, siis otsustas vastustaja KMH-d mitte teha. Tegemist on toimiva

käitluskohaga, kus ei ole tuvastatud rikkumisi, mida kaebaja siinses haldusasjas vastustajale

ette heidab;

5) üld- ja detailplaneeringuid pole rikutud;

6) Keskkonnaamet kaasas menetlusse vajalikud isikud, sh kaebaja, ning küsis keskkonnaloale

seaduses sätestatud arvamused. Kaebaja esitas keskkonnaloataotluse menetluses arvamuse

kolmel korral.

8. Kolmas isik oli kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal:

1) keskkonnaloa andmisest keeldumiseks puudus alus. Selleks aluseks pole

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1. Tõendatud pole, et normtasemeid

oleks ületatud;

2) müra ja tolmu eest kaitseb vall ja haljastus;

3) tegevuse jätkamiseks ei olnud tarvis läbida detailplaneeringu menetlust

(planeerimisseaduse § 125 lg-d 1 ja 2). Üldplaneering ei keela jäätmekäitluskohal tegevuse

jätkamist;

4) KMH-d ei tulnud teha, sest see tegevus pole hõlmatud KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud

tegevustega. Konkreetsed käitlustoimingud ei kuulu Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a

määruse nr 224 §-s 10 sätestatud tegevuste hulka. Seetõttu kohaldub KeHJS §-s 23 sätestatud

vabastus;

5) vastustaja ei rikkunud menetlusreegleid.

3(10)

3-22-2371

9. Kaasatud haldusorgan oli kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal:

1) vaidlusalust tegevust saab jätkata, kui seda ajaliselt piirata;

2) planeeringute, müravalli ja roheala osas on kolmas isik nõuded täitnud;

3) koostatud mürakaart ei kinnita normide rikkumist Toominga kinnistul.

10. Tallinna Halduskohus jättis 21. detsembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ja

mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esindajakulu 2901,60 eurot. Halduskohus esitas

kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kuigi kaebaja kinnitas 22. mai 2022. a avalduses, et alates 2021. a-st on ta pere juurest

lahkunud, siis ei ole põhjendatud jätta kaebust kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.

Kohus ei hinda kaebuse väiteid, mis on seotud kaebajale kuuluvate äriühingute õiguste

rikkumisega. Halduskohtusse pöördus üksnes kaebaja isiklikult;

2) haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-s 5 sätestatud tühisuse alust ei esine.

Keskkonnaloas on reguleeritud lubatavad tegevused jäätmeseadus (JäätS) § 81 kohaselt ning

seatud vajalikud tingimused tegevuste elluviimiseks. Asjaolu, et kaebajale ei meeldi

väljastatud keskkonnaluba, ei tähenda, et see oleks vastuoluline;

3) keskkonnaloa tühistamise aluseks pole see, et kaebaja ei saanud soovitud dokumendiga

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohe tutvuda. Kaebaja ei väida, et pärast

dokumentide saamise soovimist oleks vastustaja keeldunud neid talle avaldamast;

4) keskkonnaluba pole vastuolus Kruusa DP-ga. Kruusa DP hõlmab Killustiku kinnistut.

Kruusa DP seletuskirjast nähtub, et planeeritaval maaüksusel on kavas välja ehitada täite- ja

puistematerjalide sorteerimise ja ladustamise platsid (punkt 3). Lisaks nähtub DP-st, et

tootmisala eraldamiseks teest oli ette nähtud rajada sinna kõrghaljastus (punktid 3 ja 5).

Kaebaja toob kaebuses välja, et kolmanda isiku tegevus ei vasta DP-le, kuna rikub

planeeringus märgitud rohevööndit. Kohtuistungil vaadati koos kaebajaga Kruusa DP

koosseisus olevaid kaarte „teed ja platsid“ ning „põhijoonis“, kus on peale märgitud

„Roheline vöönd“. Mida täpselt rohelise vööndi all silmas on peetud, seda Kruusa DP

seletuskiri ei ava. Kaebaja hinnangul tähendab see, et kolmas isik on kohustatud kogu

elektriliini ja maantee vahelise ala (mille pindala on hinnanguliselt ca 32 000 m2) ulatuses

rajama kõrghaljastuse. Kohus sellega ei nõustu ning jääb Tallinna Ringkonnakohtu 18.

oktoobri 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-20-597 punktis 19 toodud seisukoha juurde:

„Iseenesest võib kaitstav õigus võrsuda mh planeeringu sellisest sättest, mille eesmärk on

kaitsta mh kaebaja huve (nt Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15), ning roheline

vöönd ja kõrghaljastus on Kruusa DP-s nähtud vähemasti mh ette tootmisala läheduses (st

kahjulike mõjutuste leviku alal) elavate inimeste kaitseks ja neil on õigus nõuda sellest

kinnipidamist. Küll tuleb silmas pidada, et planeeringulahenduse moodustavad kogumis

planeeringu seletuskiri, joonised ja planeeringu kehtestamise otsus. Planeeringust tulenevate

nõuete selgitamiseks peab seetõttu tõlgendama planeeringu joonist ja tekstilist osa koos (nt

Riigikohtu 05.03.2019 otsus nr 3-13-385, p 11; 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 26).

Kruusa DP-st ilmneb kohustus, et tootmisala tuleb planeerida maanteest eemale ja eraldada

maanteest kõrghaljastusega, kuid seda nõuet ei ole alust sisustada viisil, et joonistel näidatud

rohelise vööndi saab moodustada ainult kõrghaljastus. Samuti puuduvad DP materjalides

konkreetsed nõuded rohelise vööndi suurusele.“ Kruusa DP-st ei tule kohustust rajada

kõrghaljastust Kruusa kinnisasja koosseisus olevale Juure katastriüksusele. Kuigi praegu on

Juure maaüksus Kruusa kinnisasja osa, siis kuna Kruusa DP seda osa ei hõlma, siis ei saa

Kruusa DP-st Juure katastriüksusele ka kohustusi tulla. Nüüdseks on kolmas isik Kruusa

kinnistu DP-s märgitud alale maantee äärde ehitanud nii müravalli kui ka istutanud

puudeheki. Seega ei ole kolmanda isiku tegevus detailplaneeringuga vastuolus;

5) keskkonnaluba pole vastuolus üldplaneeringuga. Kuna Kruusa DP ei hõlma nüüdseks

Kruusa kinnistu koosseisus olevaid Juure ja Tüve katastriüksuseid, siis nende osas peab

kolmanda isiku tegevus vastama keskkonnaloa andmise ajal kehtinud Sauga valla

4(10)

3-22-2371

üldplaneeringule. Sauga valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on kolmanda isiku maa-

alale Nurme-Vana-Pärnu tee ääres ette nähtud 50% äri- ja teenindusettevõtte ning 50%

tootmismaa juhtotstarve, et võimaldada mitmekülgsemat äritegevust (punkt 2.11.2). Seega ei

nähtu Sauga valla üldplaneeringust, et Nurme jäätmekäitluskoht asuks nt rohealal. Ka Juure ja

Tüve maaüksused, mis maareformi käigus Kruusa kinnistu koosseisu erastati, omasid

sihtotstarvet tootmismaa (100%). Üldplaneeringu järgne juhtotstarve tähendab üksnes maa-ala

valdavat kasutust. Sauga valla üldplaneering ei keela tootmise maa-ala jäätmekäitluskohana

kasutada. Kuna tõendatud on, et kolmanda isiku tegevusega on kehtiva Sauga valla

üldplaneeringu koostamisel arvestatud, siis tähendab see muu hulgas seda, et eksisteerib

ühiskondlik kokkulepe, mis aktsepteerib kolmanda isiku tegevust konkreetses asukohas;

6) kaebaja ei ole tõendanud, et Tori Vallavalitsuse ja selle eelkäija Sauga Vallavalitsuse

seisukohad, mille kohaselt Nurme jäätmekäitluskohast lähtuvad võimalikud

keskkonnahäiringud on üksnes lokaalsed ja kumuleeruvad mõnevõrra vaid teiste tavapäraste

häiringutega (nt liiklusest tingitud müra ja tolm), oleksid valed. Kohus jääb Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse nr 3-20-597 punktis 20 väljendatud seisukoha juurde, et

üldplaneeringu koostamisel ja selle raames KSH korraldamisel ei pidanud vald pöörama

erilist tähelepanu kolmanda isiku tegevusele ja kaebaja olukorrale ning üldplaneering ei ole

sellest tulenevalt õigusvastane. Sauga valla üldplaneeringut ei muuda õigusvastaseks ka selle

raames koostatud KSH-s tehtud märkus, et mõjude prognoosimisel võib esineda palju

määramatust. Vaidlust ei saa olla, et KSH valmimise ajal oli Nurme jäätmekäitluskoht juba

olemas ning kohtu hinnangul võib pidada eluliselt usutavaks, et kui selles oleks nähtud

reaalset probleemi, siis oleks seda KSH-s ka kajastatud;

7) kuna jäätmekäitluskoha rajamine otsustati juba detailplaneeringuga ning seda suunda ei ole

hilisemate planeeringutega, sh valla üldplaneeringuga, muudetud, siis saab sellest järeldada, et

Nurme jäätmekäitluskoha rajamine ja selle jätkuv tegutsemine vastab kogukondlikule

kokkuleppele;

8) kaebajale ei tule KeÜS § 23 lg-st 1 õigust nõuda keskkonnaloa tühistamist. Kaebaja ei ole

esitanud tõendeid selle kohta, et kolmanda isiku kinnisasjalt leviks kaebaja kinnistule tolm

sellises ulatuses, et see kahjustaks tema kinnisasja kasutamist. Samuti ei ole kaebaja

põhistanud usutavalt seda, et mürahäiring ületaks õigusaktidega kehtestatud piirmäärasid.

Asjaolu, et kaebajale kolmanda isiku tegevusest tingitud müra ei meeldi, ei ole aluseks

keskkonda kasutava tegevuse keelamiseks või lõpetamiseks. Tootmisterritooriumil võivad

paralleelselt toimuda nii sellised tegevused, mis keskkonnaluba vajavad, kui sellised, mis seda

ei vaja. Nii on see ka praegusel juhul, kusjuures kaebajale tolmu ja müra tekitava tegevusega

ei tegele piirkonnas mitte ainult kolmas isik, vaid ka Valev Udras OÜ;

9) JäätS § 81 lg-st 2 ei tulene, et keskkonnaloas tuleks reguleerida kogu tootmisprotsessi

(kuidas jäätmed saabuvad ja territooriumilt lahkuvad). Keskkonnaloas on kasutatavatele

tehnoloogiatele seatud tehnilised ja keskkonnakaitselised nõuded. Vastustaja sidus kolmanda

isiku tegevuse taotlusega ning seal märgitud tehnoloogiate kasutamisega. Kaebaja ei väida, et

kolmanda isiku keskkonnaloa taotluses märgitud kasutatav tehnoloogia oleks kuidagi

puudulik või ei vastaks parimale võimalikule tehnikale;

10) keskkonnaloa õigusvastasust ei too kaasa see, et selles on viidatud KorS § 56 lg-le 2;

11) kontrollkäikude raames pole tuvastatud tolmu levikut Toominga kinnistule. YouTubeʼi

videotest pole aru saada asukoht ja kas tegemist on tolmuga ning kelle tegevusest on see

tingitud. 3. novembri 2023. a kontrollkäigul rikkumisi ei tuvastatud;

12) kõrvalmaanteel nr 19123, mille ääres Nurme jäätmekäitluskoht asub, liikus

Transpordiameti 2021. a liiklussageduse andmete kohaselt keskmiselt ööpäevas 1236 autot, sh

188 autorongi ja 54 veoautot/bussi. Terviseameti kesklabor ja Tori valla üldplaneeringu

koostamisel hinnati Nurme jäätmekäitluskoha tegevusest tingitud müra. Terviseameti 23.

oktoobri 2019 kella 11.30-st kuni 24. oktoobri 2019 kella 10.30-ni teostatud mõõtmiste

5(10)

3-22-2371

tulemused näitavad, et müra oli normi piires. Mõõtekoht asus Toominga kinnistu elamu

välisterritooriumil. Mõõtemikrofon paiknes elamu 2. korruse terrassil magamistoa akende ees.

Uuringust nähtub, et Toominga kinnistu elamu juures võib esineda päevasel ajal

kogumüratase vahemikus 49–55 dBA ning maksimaalsed müratasemed võivad küündida kuni

65 dBA-ni. Samas möönis ekspert, et peamine müraallikaks on autoliiklus ja OÜ Nurme

Teedeehitus tööst põhjustatud müra päevased hinnatud tasemed Toominga kinnistul on

vahemikus 43–49 dBA ning need tegevused toimuvad tööpäeviti ajavahemikul 8.00–17.00.

Terviseameti müramõõtmise aruande adekvaatsust kinnitab ka Tori valla üldplaneeringu

raames tehtud müramõõtmise aruanne, millest nähtub, et kolmanda isiku tootmisega seotud

tegevustest levib Toominga kinnistu õuealani müratase umbes 41 dBA. Kuivõrd müratasemed

Toominga kinnistul ei ületanud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 „Müra

normtasemed“ ettenähtud II kategooria alade (sh elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad,

rohealad) müra piirväärtust liiklusmüra puhul päeval 60 (65) dBA ja öösel 55 (60) dBA ning

tööstusmüra puhul päeval 60 dBA ja öösel 45 dBA, siis ei saa KeÜS § 23 lg 4 järgi eeldada, et

kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale on rikutud. Mürauuringute

ajal polnud kolmanda isiku kinnistul müravalli ja haljastust. Kuna nüüdseks on need olemas,

siis on alust arvata, et kaebaja olukord on vähemalt paranenud ega pole halvemaks muutunud;

13) kuigi jäätmekäitluskoht asub maalihkeohu piirkonnas, siis see ei mõjuta kolmanda isiku

tegevust. Keskkonnaamet küsis kaasatud haldusorganilt haldusmenetluses maalihkeohu kohta

ning kaasatud haldusorgan vastas oma 21. oktoobri 2022. a vastuskirjas järgmist: „[müravalli]

paiknemine maalihkeohtlikul lõigul ei tähenda, et igal pool tingimata maalihked toimuvad ja

kõik ehitised oleksid ohus. Lihkeohtlikkuse hindamisel lähtutakse alati halvima juhu

stsenaariumist, mis eeldab paljude ebasoodsate tegurite samaaegset esinemist. Uuringutele

tuginedes on Sauga valla kehtiv üldplaneering lihkeohtlikel lõikudel ehituskeeluvööndiks

määratlenud 80 m. Viimase 2022. aastal teostatud IPT Projektijuhtimine OÜ töö „Tori valla

Sauga ja Pärnu jõgede lihkeohtlike jõelõikude kaardistamine, lihkeohtlikel jõelõikudel

ehituskeeluvööndi piiri määramine ning lihkeohu vältimise põhimõtete väljatöötamine“ on

soovitatav ehituskeeluvööndi ulatus maalihkeohust lähtuvalt Sauga jõel 100 m. Müravall on

rajatud enne eelnimetatud töö valmimist ning pinnasevalli hari asub Sauga jõe veepiirist

ligikaudu 100 m kaugusel. Pinnasevalli rajamisel ei ole teostatud puurimis- vms töid, mis

oleks rajamisel hetkel põhjustada suurt koormust või tugevat vibratsiooni. Arvestama peame

siinkohal, et müratõkke ja jõe vahel asub veel ka kõrvalmaantee nr 19123, millel liigub

Transpordiameti 2021. aasta liiklussageduse andmete kohaselt keskmiselt ööpäevas 1236

autot, sh 188 autorongi ja 54 veoautot/bussi. Kõrvalmaanteel oleva liiklusega kaasneb samuti

liiklusmüra ja teatav vibratsioon, mis antud piirkonda igapäevaselt mõjutab. Eelnimetatud

strateegilistest dokumentidest tulenevalt on OÜ-l Nurme Teedeehitus õigus Nurme

jäätmekäitluskohas ehitus- ja lammutusjäätmeid ning maavara kaevandamisel tekkinud

jäätmeid sortida ja vaheladustada eesmärgiga neid taaskasutada. Leiame, et ettevõte on omalt

poolt keskkonnahäiringute vähendamiseks rakendanud leevendavaid meetmeid ja tegutseb

õigus- ning sihipäraselt Nurme jäätmekäitluskohas.“ Pärast sellise seisukoha saamist ei

pidanud vastustaja täiendavaid uuringuid teostama;

14) vastustaja ei pidanud tegema KMH-d ega koostama eelhinnangut. Olulise

keskkonnamõjuga tegevused on toodud KeHJS § 6 lg-s 1 ning jäätmete käitlemiseks

keskkonnaloa andmist selles nimetatud ei ole. Küll aga on jäätmekäitlus toodud eelhinnangu

kohustusega tegevuste loetelus (KeHJS § 6 lg 2 punkt 11). KeHJS § 6 lg 2 punktis 11 ei

mõisteta jäätmekäitlust JäätS-i tähenduses, vaid KeHJS § 6 lg 2 punkti 11 tähenduses.

Eelhinnangu koostamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr

224 §-s 10. Eelhinnang tuleb anda jäätmekäitluskoha rajamisel, laiendamisel või

rekonstrueerimisel (§ 10 punkt 1) ning ööpäevas kuni 100 tonni tavajäätmete põletamisel või

keemilisel töötlemisel (§ 10 punkt 2). Kuna kolmanda isiku tegevus ei vasta nendele

tunnustele, siis ei pidanud vastustaja eelhinnangut koostama. Nurme jäätmekäitluskoht on

6(10)

3-22-2371

olemasolev, s.t tegemist on jätkuva tegevusega, mille mahud varem väljastatud jäätmeloaga

võrreldes on vähenenud. Kolmanda isiku kavandav tegevus ei too kaasa olulisi muutusi;

15) kaebaja oli menetlusse kaasatud ja ta sai korduvalt seisukohti esitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist. Apellatsioonkaebusest on võimalik lugeda välja järgmised kokkuvõtlikud

põhjendused:

1) rikutud on kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kolmas isik

põhjustab õigusvastaseid müra- ja tolmuhäiringuid;

2) rikutud on üld- ja detailplaneeringu nõudeid;

3) esineb maalihkeoht;

4) tehtud pole KMH-d ega selle eelhinnangut;

5) rikutud on menetlusnõudeid;

6) kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

12. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja jääb

varem toodud seisukohtade juurde ja on nõus halduskohtu põhjendustega.

13. Kolmas isik taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ja on nõus

halduskohtu põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Kaebaja taotlus kuulata tunnistajatena üle eriteadmistega isikud, kes koostasid

mürauuringud, jääb rahuldamata. Kaebaja pole ära märkinud, milliseid asjaolusid ta soovib

eriteadmistega isikute ütlustega tõendada. Asjaolu, et kaebaja pole nõus uuringutulemustega,

ei loo vajadust eriteadmistega isikuid üle kuulata, seda iseäranis olukorras, kus puudub

kahtlus mõõtmiste tulemustes ja mõõtemetoodika asjakohasuses (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg

3).

HKMS § 62 lg 2 ning § 198 lg 2 ja lg 3 alusel tuleb jätta toimikusse võtmata

apellatsioonkaebuse lisad (Keskkonnaameti 8. novembri 2022. a dokumendid ning Tori

Vallavalitsuse dokumendid, samuti rahvastikuregistri väljavõte kaebaja elukoha kohta seisuga

20. jaanuar 2024). Kaebaja pole põhjendanud, miks ta ei esitanud nimetatud dokumente

halduskohtule, samuti pole ta selgitanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks

need vajalikud on. Elukoha küsimusele pole vaidluse lahendamisel tähendust omistatud.

Samuti tuleb jätta toimikusse võtmata 17. veebruari 2025. a ja 1. septembri 2025. a

menetlusdokumendi lisad, sest need ei oma asja lahendamisel tähendust.

15. Ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning nõustub

halduskohtu otsusega ja ei korda kõiki põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

16. Ringkonnakohus jagab halduskohtu järeldust, et keskkonnaloaga pole rikutud kaebaja

õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Tõendamist pole leidnud, et

kaebaja kinnistule leviks vaidlusaluse tegevuse tulemusena selline müra ja tolm, mis rikuks

kaebaja õigusi. Keskkonnaloa (tabel J6) kohaselt on kolmas isik kohustatud oma tegevuses

järgima müra normtaset ja vältima tolmuhäiringut ning KorS § 56 lg-s 2 sätestatud kellaajalisi

7(10)

3-22-2371

piiranguid. Kolmas isik toob põhjendatult esile, et keskkonnaloaga ei ole kolmandale isikule

antud õigust põhjustada õigusakte rikkuvaid häiringuid.

17. Vaidlustatud korralduse p-des 3.2.1 ja 3.5 on analüüsitud müra küsimust, mis võib

lühiajaliselt esineda materjali sõelumise ja purustamise, sh laadimise ajal. Terviseameti läbi

viidud müramõõtmise tulemus lubas järeldada, et vaidlusalune tegevus ei toonud kaasa norme

ületavaid määrasid ja vaidlusalune tegevus pole peamine müraallikas, vaid selleks on

maanteeliiklus (selle kohta vt ka halduskohtu otsus, p 10 alap 12). Kaebaja esitatud ükski

väide ei luba seada kahtluse alla Terviseameti füüsikalabori mõõtmiste tulemusi ja valitud

mõõtemetoodika asjakohasust. Aruanne põhines helirõhu taseme mõõtmistel ja arvutustel.

Mõõtmine toimus Toominga kinnistu elamu välisterritooriumil (mikrofon asus teise korruse

terrassil magamistoa akna ees). Mõõtmised toimusid kolmapäeva ennelõunast kuni neljapäeva

ennelõunani. Ilm oli pilves, sademeteta ja tugeva tuuleta (selle kohta vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 3-20-597, p-d 23–24). Ka Tori valla müra

vähendamise tegevuskava p 5.2 kinnitab, et naaberkinnistult leviv müra (41dBA) jääb alla I

kategooria tööstusmüra piiri (sihtväärtused 55 dBA ja 45 dBA). Viimati märgitut kinnitab ka

Tori valla välisõhu mürakaardi p 6.2.

18. Vaidlustatud korralduse p-s 3.2.1 on analüüsitud väidetava tolmuhäiringu küsimust.

Tolm võib tekkida transpordi käigus liikumisteedel, selle vähendamiseks on piiratud

liikumiskiirust käitluskohtade ladude juures, osad teed on ehitatud kõvakattelisteks teedeks,

mida saab pesta ja harjata. Keskkonnainspektsiooni 16. juuni 2017. a ja 2. juuli 2020. a

protokollide kohaselt ülemäärase Tolmu kandumist kaebaja kinnistule ei täheldatud (selle

kohta vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 3-20-597, p 22).

19. Täiendava meetmena, mis peab aitama müra- ja tolmuhäringut leevendada, rajati

Kruusa kinnistule müravall koos haljastusega paralleelselt Nurme-Papsaare maanteega.

Sellega on eraldatud tootmisfunktsiooniga kinnistu teisel pool maanteed asuvast

maatulundusmaast (vt vaidlustatud korraldus, p-d 3.2.1 ja 3.5; Tallinna Ringkonnakohtu 18.

oktoobri 2022. a otsus asjas nr 3-20-597, p 24).

20. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlusalune keskkonnaluba pole

vastuolus Kruusa DP ja üldplaneeringuga.

21. Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas 18. oktoobri 2022. a otsuse asja nr 3-20-597

p-s 19 võetud seisukohtade juurde, et nõustuda ei saa kaebaja järeldusega, et Kruusa DP nägi

ette kohustuse rajada kogu elektriliini ja maantee vahelise ala ulatuses kõrghaljastus. Kruusa

DP-s on märgitud kohustus, et tootmisala tuleb planeerida maanteest eemale ja eraldada

maanteest kõrghaljastusega. Seda nõuet ei tule sisustada viisil, et joonistel näidatud rohelise

vööndi saab moodustada ainult kõrghaljastus. DP-s puuduvad nõuded rohelise vööndi

suurusele. Kuna kolmas isik on rajanud Kruusa katastriüksusele maantee äärde lisaks

müravallile puudeheki, siis pole ta tegutsenud vastuolus DP-ga.

22. Kolmanda isiku kinnistud paiknevad Sauga valla üldplaneeringu kohaselt tootmis- ning

äri- ja teenindusettevõtte juhtotstarbega maa-alal. Kuid ainuüksi nimetatud asjaolust ei saa

järeldada, et keskkonnaloa andmine oleks õigusvastane. Sauga valla üldplaneeringu

seletuskirja p 3.4.6 ei võimalda järeldada, et kolmanda isiku tegevust tuleks pidada

üldplaneeringuga vastuolus olevaks. Üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve

kujutab endast maa-ala kasutamise valdavat otstarvet, mis annab piirkonnale edaspidise

maakasutuse põhisuunad (vt planeerimisseaduse § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18 ja lg 4), kuid

juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus

8(10)

3-22-2371

on valdav (nt Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-31-16, p 16). Seejuures DP-ga, mis

kehtestati 27. veebruaril 2002 ehk enne üldplaneeringut, kavandati vaidlusaluste täite- ja

puistematerjalide sorteerimise ja ladustamise platside väljaehitamine. Üldplaneeringuga pole

asutud Kruusa DP-ga ette nähtud tegevust keelama.

23. Halduskohus on õigesti järeldanud, et vastustaja ei pidanud talle teada antud teabe

alusel hakkama täiendavalt analüüsima maalihkeohu küsimust. Keskkonnaamet uuris Tori

vallalt maalihkeohu kohta, millele vald vastas 21. oktoobri 2022. a kirjaga kokkuvõtlikult, et

soovitav ehituskeeluvöönd on maalihkeohu tõttu 100 m ning pinnasevalli hari asub ligikaudu

100 m kaugusel Sauga jõe veepiirist. Samuti toodi kirjas esile, et pinnasevalli rajamisel ei

puuritud ega tehtud töid, mis oleks põhjustanud suurt koormust või vibratsiooni. Lisaks on

vaidlustatud korralduse p-s 3.4 põhjendatult välja toodud, et jäätmete käitlus- ja ladustusala

jääb jõest enam kui 130 m kaugusele.

24. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlusaluses jäätmekäitluskohas

tavajäätmete taaskasutustoimingud ei kuulunud KehJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuste hulka.

Samuti ei esinenud KMH eelhinnangu koostamise kohustust tulenevalt Vabariigi Valitsuse

29. augusti 2005. a määruse nr 224 §-st 10 ja KeHJS §-st 23.

25. Vastustaja pole rikkunud kaebaja ärakuulamiskohustust. Asja materjalidest nähtuvalt on

kaebaja saanud avaldada oma arvamuse. Asja materjalid ei luba järeldada uurimiskohustuse

rikkumist.

26. Vaidlustatud korraldus pole halduskohtu toodud põhjendustel tühine HMS § 63 lg 2 p 5

mõttes.

27. Halduskohus on õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse protokolli parandamiseks

rahuldamata. Kuna kohtuistung helisalvestati (HKMS § 84 lg 2, tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 52 lg 1), on menetlusosaliste sisulisi seisukohti protokollis kajastatud

minimaalselt. Helisalvestis on protokolli osa ja vajadusel saab kaebaja tugineda helisalvestises

kajastatule.

28. Kaebaja on seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulude temalt välja mõistmine on

ebaõiglane.

Kolmas isik nõudis halduskohtus kaebajalt õigusabikulu 5803,20 euro (ilma käibemaksuta)

välja mõistmist. Halduskohus pidas seda kulu põhjendatuks ja õiglaseks pooles ulatuses (s.o

2901,60 eurot) põhjusel, et kaebaja oli haldusasjas 3-20-597 samu õigusküsimusi vaielnud.

Samuti olid kaebajale erinevad ametiasutused vastanud nt detail- ja üldplaneeringuga

seonduvalt, mistõttu oli tal võimalik hinnata kaebuse rahuldamise perspektiivi. Lisaks

arvestas kohus sellega, et kaebaja esitatud tekstid olid väga keeruliselt mõistetavad.

Apellatsiooniastmes taotleb kolmas isik kaebajalt 2340 euro (ilma käibemaksuta) hüvitamist.

Ringkonnakohtu hinnangul saab kulu suurust pidada põhjendatud ja vajalikuks.

Samas nõustub ringkonnakohus siiski kaebajaga, et kolmanda isiku õigusabikulu kaebajalt

välja mõistmine 5241,60 euro ulatuses oleks praeguses asjas ebaõiglane. Haldusasjas nr 3-20-

597 nõudis kaebaja, et Tori vald ja Keskkonnaamet heastaks kahjulikud tagajärjed (s.o

jäätmekäitluskohast põhjustatud negatiivsed häiringud) ning hüvitaks tekitatud kahju.

Praeguse vaidluse esemeks oli kolmandale isikule väljastatud keskkonnaluba.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik järeldada, et kaebaja mured oleksid ilmselgelt

9(10)

3-22-2371

põhjendamatud ja tema käitumine pahatahtlik. Vaidlusalune tegevus omab mõju kaebaja

õigustele ja see toimub tema vahetus läheduses. Seejuures on kaebaja kolmandale isikule kui

äriühingule väljastatud keskkonnaloa vaidlustanud ilma välist õigusabi kasutamata.

Ringkonnakohtu hinnangul oleks siinsel juhtumil 5241,60 euro väljamõistmine kaebajalt

ebaõiglane ja piiraks kohtusse pöördumise õigust ebaproportsionaalselt. Kohtumenetluses

osalemine ei tohi olla takistavalt kallis (vt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-67-14, p-d 32.2, 33

ja 35). Kolmas isik pidi vaidlusalust tegevust kaebaja naabruses kavandades teatud ulatuses

taluma vaidlusaluse keskkonnaloa kohtuliku kontrolliga seotud kulusid (vrd RKHKo 3-3-1-

67-14, p 35). Ka kolmandale isikule pidi teada olema, et tema naabruses elab kaebaja, kelle

elu hakkab vaidlusalune tegevus negatiivselt mõjutama. Arendaja peab arvestama, et

keskkonnaloa saav tegevus võib häirida vahetus läheduses viibivaid isikuid ning tal tekitavad

äriprojektiga seoses mõistlikus ulatuses kulud oma tegevuse seaduslikkuse avalikkusele ja

puudutatud isikutele põhjendamiseks. Esindajakulu väljamõistmist ei saa seada sõltuvusse

kaebaja võimest ennast arusaadavalt väljendada. Ringkonnakohtu hinnangul on siinsel

juhtumil õiglane, tagamaks ühelt poolt kaebeõiguse realiseerimine ja teiselt poolt kolmanda

isiku teatud ulatuses menetluskulude väljamõistmine, kui kaebajalt välja mõista kolmanda

isiku kasuks 500 eurot (HKMS § 108 lg 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)