2-25-106084/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-106084

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi N. G. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1454,73 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

(Julianuse Õigusbüroo OÜ; registrikood: 11930038;

XXX; tel: 681 44 81; e-post: XXX);

Kostja: N. G. (isikukood: XXX; XXX; tegelik elukoht

teadmata).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt N. G.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevuse 587,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 104,67 eurot.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud N. G. kanda.

6. Mõista kostjalt N. G.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja

menetluskulu summas 455 eurot.

7. Mõista kostjalt N. G.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

2-25-106084

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi N. G. vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja T AS järelmaksuleping seadme Apple iPhone 13

Pro Max ostmiseks, mille maksumus on 1399 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi

kulukuse määr 25,06% aastas ning intressimäär on 21,90% aastas. Lepingutasu on 19,90

eurot.

3. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne

võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh

avalikest andmebaasidest.

4. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja

jättis arved tasumata. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks viivituses 20.08.2022,

20.09.2022, 20.10.2022 ja 20.11.2022 osamaksetega.

T AS saatis kostjale 07.09.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt anti kostjale

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.09.2022. Kuna kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles T AS kostjaga sõlmitud lepingu üles

25.11.2022. Kostjale oli saadetud lepingu ülesütlemise hoiatus lepingus märgitud e-posti

2-25-106084

aadressile ning selle kättesaamist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt

eeldatakse.

Kokku on kostja tasunud 811,84 eurot, mis on arvestatud vastavalt lepingu

maksegraafikule (põhiosa ja intressi katteks).

5. T AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

6. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus

summas 768,61 eurot. Lisaks on kostjal järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus

51,11 eurot.

7. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist summas 25 eurot 27.11.2024 ja

07.02.2025 saadetud kirja eest.

8. Hageja arvestas sissenõutavaks muutunud viivist kolmekordne seaduses sätestatud

viivisemäära alusel, mis kehtis arvete tasumise tähtajal, s.o 24% põhisummalt 768,61

eurot alates arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 21.12.2022 kuni 11.04.2025.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue

summas 425,54 eurot.

9. Lisaks sellele hageja taotleb edasiulatuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt VÕS §

113 lg 1 ls 2 sätestatud kolmekordses määras, s.o 24% alates 12.04.2025 kuni põhinõude

summas 768,61 eurot täitmiseni.

10. Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

Kostja sai lepingu alusel kauba kokku summas 1399,00 eurot ning on teinud

tagasimakseid

lepingule kogusummas 811,84 eurot. Kui arvestada kõik tagasimaksed põhiosa katteks,

siis ei saaks sellisel juhul lugeda leping 25.11.2022 üles öelduks.

Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma

587,16 eurot (1399-811,84) ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o.

alates 21.10.2023 lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas.

Kohtu seisukoht

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded 04.09.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

2-25-106084

2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused

3. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja T AS järelmaksulepingu seadme Apple

iPhone 13 Pro Max ostmiseks. Kostja pidi tasuma krediidiandjale lepingutasu ja intressi.

Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma

majandus- ja kutsetegevusega.

4. Kohtu hinnangul vastab viidatud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1

mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

5. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele

laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja

poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste

sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust.

2-25-106084

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja

ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust

tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse

tuvastamata.

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.

7. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

8. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et

algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja ümberarvestust ei teinud ning palus mõista kostjalt välja, kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, lepingu alusel saadud

krediidisumma 587,16 eurot (1399 – 811,84) ning viivise alates lepingu lõppemisele

järgnevast päevast, s.o 21.10.2023, lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas.

2-25-106084

Hageja märkis, et kui arvestada kõik tagasimaksed põhiosa katteks, siis ei saaks sellisel

juhul lugeda lepingu 25.11.2022 üles öelduks.

9. Kohus loeb hageja seisukoha põhjal, et järelmaksumüügilepingut ei ole kehtivalt üles

öeldud. Samas oli kostja kohustatud tasuma järelmaksu lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel kuni 20.10.2023. Seega lõppes leping osamaksete tasumise tähtaja

saabumisel, s.o 20.10.2023.

10. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Järelmaksumüügilepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1399 eurot ja

lepingutasuga 19,90 euro. Hageja väidete kohaselt on kostjalt toimunud tagasimakseid

esialgsele võlausaldajale järelmaksumüügilepingule kokku summas 811,84 eurot. Seega

tasumata põhivõlgnevus on 587,16 eurot (1399 - 811,84).

11. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Antud juhul tuleb kohaldada

VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi, kuivõrd esialgne võlausaldaja ei täitnud

järelmaksumüügilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega tuleb

arvestada viivist viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades koostoimes VÕS § 113 lg 1

ls 2.

Leping lõppes tähtaja saabumisega – 20.10.2023. Hageja nõuab viivise väljamõistmist

alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.10.2023 lepingus

kokkulepitud viivisemääras 24% aastas.

VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär on ajas muutunud järgmiselt:

-

01.07.2023 - 31.12.2023: 12%;

-

01.01.2024 - 30.06.2024: 12.5%;

-

01.07.2024 - 31.12.2024: 12.25%;

-

01.01.2025 -30.06.2025: 11.15%;

-

alates 01.07.2025: 10,15%

Viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt on 104,67 eurot (viivis

VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 21.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni

(11.04.2025, k.a) kogu võlgnevuse summalt, st 587,16 eurot).

12. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ning rahuldab hageja alternatiivse

nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja:

-

põhivõlgnevuse 587,16 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivise 104,67 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

2-25-106084

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

14. Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskulu summas 673 eurot (riigilõiv 315 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot) ja menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud

menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele

osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning

esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk

ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset

ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 120 eurot

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 455 eurot ning

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

15. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3

kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik