2-25-106084/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedpõhivõlgnevuse 587,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 104,67 eurot. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Legislator headnote
AI generated2-25-106084/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andrea Lega
Kohtujurist
Andrei Polovnjov
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2025, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-106084
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi N. G. vastu
võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1454,73 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:
10746479; XXX);
Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema
(Julianuse Õigusbüroo OÜ; registrikood: 11930038;
XXX; tel: 681 44 81; e-post: XXX);
Kostja: N. G. (isikukood: XXX; XXX; tegelik elukoht
teadmata).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt N. G.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja
põhivõlgnevuse 587,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 104,67 eurot.
3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Jätta kõik menetluskulud N. G. kanda.
6. Mõista kostjalt N. G.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja
menetluskulu summas 455 eurot.
7. Mõista kostjalt N. G.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis VÕS §
113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates
otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
2-25-106084
Kaja esitamine
Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul
oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse
toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse
riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §
633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
Asjaolud
1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi N. G. vastu võlgnevuse
nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja T AS järelmaksuleping seadme Apple iPhone 13
Pro Max ostmiseks, mille maksumus on 1399 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi
kulukuse määr 25,06% aastas ning intressimäär on 21,90% aastas. Lepingutasu on 19,90
eurot.
3. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne
võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste
varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh
avalikest andmebaasidest.
4. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja
jättis arved tasumata. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajaks viivituses 20.08.2022,
20.09.2022, 20.10.2022 ja 20.11.2022 osamaksetega.
T AS saatis kostjale 07.09.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, mille kohaselt anti kostjale
täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.09.2022. Kuna kostja ei tasunud
võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles T AS kostjaga sõlmitud lepingu üles
25.11.2022. Kostjale oli saadetud lepingu ülesütlemise hoiatus lepingus märgitud e-posti
2-25-106084
aadressile ning selle kättesaamist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt
eeldatakse.
Kokku on kostja tasunud 811,84 eurot, mis on arvestatud vastavalt lepingu
maksegraafikule (põhiosa ja intressi katteks).
5. T AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda
kõrvalnõudeid.
6. Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus
summas 768,61 eurot. Lisaks on kostjal järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus
51,11 eurot.
7. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitamist summas 25 eurot 27.11.2024 ja
07.02.2025 saadetud kirja eest.
8. Hageja arvestas sissenõutavaks muutunud viivist kolmekordne seaduses sätestatud
viivisemäära alusel, mis kehtis arvete tasumise tähtajal, s.o 24% põhisummalt 768,61
eurot alates arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 21.12.2022 kuni 11.04.2025.
Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue
summas 425,54 eurot.
9. Lisaks sellele hageja taotleb edasiulatuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt VÕS §
113 lg 1 ls 2 sätestatud kolmekordses määras, s.o 24% alates 12.04.2025 kuni põhinõude
summas 768,61 eurot täitmiseni.
10. Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku
laenamise põhimõtet.
Kostja sai lepingu alusel kauba kokku summas 1399,00 eurot ning on teinud
tagasimakseid
lepingule kogusummas 811,84 eurot. Kui arvestada kõik tagasimaksed põhiosa katteks,
siis ei saaks sellisel juhul lugeda leping 25.11.2022 üles öelduks.
Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku
laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma
587,16 eurot (1399-811,84) ning viivis alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o.
alates 21.10.2023 lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas.
Kohtu seisukoht
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile
vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud
Teadaanded 04.09.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei
ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus
hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
2-25-106084
2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud
kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi
alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
Kohtu põhjendused
3. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma
majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale
krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on
füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse
läbiviimisega.
Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja T AS järelmaksulepingu seadme Apple
iPhone 13 Pro Max ostmiseks. Kostja pidi tasuma krediidiandjale lepingutasu ja intressi.
Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma
majandus- ja kutsetegevusega.
4. Kohtu hinnangul vastab viidatud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1
mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu
erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad
kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja
vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja
408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole
vastuväidetest.
5. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu
sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete
kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034
lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet
ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise
kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab
krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §
50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema
mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses
ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes
võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et
krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja
kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto
väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste
täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele
laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.
Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud
kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja
poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste
sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust.
2-25-106084
Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks
tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate
seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet
kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).
Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole
piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.
Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt
tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt
hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.
Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja
ei tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma
krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust
tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse
tuvastamata.
6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse
tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see
ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale
sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,
arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks
tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe
vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale
esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust
valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata
krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
7. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS
§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning
muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,
arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks
tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära
muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse
tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
8. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,
milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja
mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed
sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et
algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Hageja ümberarvestust ei teinud ning palus mõista kostjalt välja, kui kohus leiab, et
laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, lepingu alusel saadud
krediidisumma 587,16 eurot (1399 – 811,84) ning viivise alates lepingu lõppemisele
järgnevast päevast, s.o 21.10.2023, lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas.
2-25-106084
Hageja märkis, et kui arvestada kõik tagasimaksed põhiosa katteks, siis ei saaks sellisel
juhul lugeda lepingu 25.11.2022 üles öelduks.
9. Kohus loeb hageja seisukoha põhjal, et järelmaksumüügilepingut ei ole kehtivalt üles
öeldud. Samas oli kostja kohustatud tasuma järelmaksu lepingus kokku lepitud
maksegraafiku alusel kuni 20.10.2023. Seega lõppes leping osamaksete tasumise tähtaja
saabumisel, s.o 20.10.2023.
10. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata
jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1
kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
Järelmaksumüügilepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1399 eurot ja
lepingutasuga 19,90 euro. Hageja väidete kohaselt on kostjalt toimunud tagasimakseid
esialgsele võlausaldajale järelmaksumüügilepingule kokku summas 811,84 eurot. Seega
tasumata põhivõlgnevus on 587,16 eurot (1399 - 811,84).
11. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise
korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Antud juhul tuleb kohaldada
VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi, kuivõrd esialgne võlausaldaja ei täitnud
järelmaksumüügilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega tuleb
arvestada viivist viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades koostoimes VÕS § 113 lg 1
ls 2.
Leping lõppes tähtaja saabumisega – 20.10.2023. Hageja nõuab viivise väljamõistmist
alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.10.2023 lepingus
kokkulepitud viivisemääras 24% aastas.
VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär on ajas muutunud järgmiselt:
-
01.07.2023 - 31.12.2023: 12%;
-
01.01.2024 - 30.06.2024: 12.5%;
-
01.07.2024 - 31.12.2024: 12.25%;
-
01.01.2025 -30.06.2025: 11.15%;
-
alates 01.07.2025: 10,15%
Viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt on 104,67 eurot (viivis
VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 21.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni
(11.04.2025, k.a) kogu võlgnevuse summalt, st 587,16 eurot).
12. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ning rahuldab hageja alternatiivse
nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja:
-
põhivõlgnevuse 587,16 eurot;
-
sissenõutavaks muutunud viivise 104,67 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude
2-25-106084
rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses
kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus
määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita
menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või
tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.
14. Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskulu summas 673 eurot (riigilõiv 315 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot) ja menetluskuludelt
viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud
menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele
osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning
esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk
ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset
ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud
õigusabikuludeks 120 eurot
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 455 eurot ning
menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse
jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
15. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata
kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata
menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3
kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise
kohta menetlusosalistele kätte.
/allkirjastatud digitaalselt/
Andrea Lega
kohtunik