2-25-111318/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

U.H Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-111318

Tsiviilasi

Bondora AS hagi U.H vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2991,07 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929;

asukoht

XXX,

11316;

e-post: XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Keijo Lindeberg (e-post:

menetlus.bondora@lindeberg.legal);

Kostja: U.H (isikukood XXX; elukoht: teadmata).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt U.H-lt hageja Bondora AS-i kasuks välja lepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 2103,77 eurot, intress 165,47 eurot, haldustasu 28,36 eurot, lisateenus

126,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 51,87 eurot ja edasiulatuv viivis

tasumata põhivõlgnevuse jäägilt 23,99% aastas alates 23.05.2025 kuni

põhivõlgnevuse 2103,77 euro täieliku tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 10 euro osas.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

5. Toimetada käesolev otsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 0,33% ulatuses hageja ja 99,67% ulatuses kostja kanda.

7. Mõista kostjalt U.H-lt hageja Bondora AS-i kasuks menetluskuluna välja 583,07

eurot.

8. Mõista kostjalt U.H-lt hageja Bondora AS-i kasuks välja viivis võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

2-25-111318

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

-

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral.

-

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

-

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

-

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

1. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3),

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab

kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja

lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11

kolmas lõik). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõue on väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.09.2025 kätte toimetatud, ei vastanud

hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja

märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

3. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus

2103,77 euro, intressi 165,47 euro, haldustasu 28,36 euro, sissenõudmiskulu 10 euro,

2-25-111318

lisateenuse 126,91 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 51,87 euro tasumist ning

edasiulatuvat viivist tasumata põhivõlgnevuse jäägilt 23,99% aastas alates 23.05.2025

kuni põhivõlgnevuse 2103,77 euro täieliku tasumiseni.

4. Kohtu hinnangul vastab leping nr XXX tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1

mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

5. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest. Kohus on seisukohal, et hageja kontrollis piisavalt kostja

maksevõimelisust ega ole rikkunud vastutustundetu laenamise põhimõtet. Eeltoodust

tulenevalt kontrollib kohus primaarnõude õigusliku põhjendatust.

6. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud,

v.a sissenõudmiskulu 10 euro osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

7. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1

alusel summas 10 eurot. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi lepingu kehtivuse ajal on

laenuandja saatnud kostjale kaks tasulist meeldetuletuskirja kogumaksumusega 10 eurot:

15.01.2025 ja 14.02.2025.

VÕS § 1132 lg 1 näeb ette, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud

hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne

vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

VÕS § 1132 lg 1 nõuab tasulise meeldetuletuskirja eest hüvitise saamiseks vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuskirja saatmist.

Hagist ei nähtu, et hageja oleks kostjale saatnud vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja

vastavalt VÕS §-s 1132 lg 1 ettenähtud tingimustele, mistõttu jääb võla sissenõudmiskulu

10 eurot rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei

taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

2-25-111318

9. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o ligikaudu 99,67% ulatuses (2981,07/2991,07),

jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab

menetluskulud 99,67% ulatuses kostja kanda ja 0,33% ulatuses hageja kanda.

10. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

11. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 585 eurot (riigilõiv 385 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 180 eurot) ja menetluskuludelt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud

menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks

585 eurot.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja

kasuks menetluskulud, milleks on 583,07 eurot (585*99,67%) ning menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

12. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik