2-24-9032/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. september 2025

Tsiviilasja number

2-24-9032

Tsiviilasi

Tanel Saare hagi Revensen OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr

066/2023/2298

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. märtsi 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tanel Saare määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja) Tanel Saar (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk

Kostja Revensen OÜ (registrikood 16625699),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. märtsi 2025. a määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5

tsiviilasjas nr 2-24-9032, s.o millega maakohus jättis menetluskulud Tanel Saare

kanda ja mõistis Tanel Saarelt Revensen OÜ kasuks välja Revensen OÜ

menetluskulud 1866 eurot 60 senti ning viivise menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest, ning teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta menetluskulud

poolte endi kanda ja määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

2. Rahuldada Tanel Saare määruskaebus.

3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Revensen OÜ kanda.

4. Määrata Tanel Saare määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude

suuruseks 347 eurot 55 senti.

5. Välja mõista Revensen OÜ-lt Tanel Saare kasuks menetluskulud 347 eurot 55

senti ja viivis menetluskulude 347 eurot 55 senti tasumata osalt võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Kohtumääruse kehtiv resolutsioon on järgmine:

6.1. Jätta Tanel Saare taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.

6.2. Rahuldada Revensen OÜ taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.

6.3. Jätta Tanel Saare (Saar) hagi Revensen OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes täiteasjas nr 066/2023/2298 läbi vaatamata.

6.4. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

6.5. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Revensen OÜ kanda.

6.6. Määrata Tanel Saare määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude

suuruseks 347 eurot 55 senti.

6.7. Välja mõista Revensen OÜ-lt Tanel Saare kasuks menetluskulud 347 eurot

55 senti ja viivis menetluskulude 347 eurot 55 senti tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

6.8. Käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 11. juuni

2024. a määrus, millega peatati kohtutäitur Andrei Kreki (Krek) menetluses

olev täitemenetlus täiteasjas nr 066/2023/2298.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tanel Saar (hageja) esitas 10. juunil 2024 Viru Maakohtule hagi Revensen OÜ (kostja)

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2023/2298.

2. Kostja esitas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks, sest Viru

Maakohtu 4. novembri 2024. a määrusega kuulutati välja hageja pankrot. Seoses hageja

pankroti väljakuulutamisega lõpetas kohtutäitur Andrei Krek hageja suhtes toimuva

täitemenetluse täiteasjas nr 066/2023/2298. Kuivõrd vastav täiteasi on seoses hageja pankroti

väljakuulutamisega lõpetatud, ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik enam saavutada.

Puudub muu samadel faktilistel alustel põhinev ese, mille suhtes saaks hageja (täpsemalt

hageja pankrotihaldur) kostja suhtes nõudeid esitada. Asjaga seonduvad menetluskulud palus

kostja jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 2 alusel hageja kanda ja

määrata kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus.

3. Hageja leiab, et ta on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude ja tasaarvestusavalduse,

mille menetlemine on võimalik ka täitemenetluse väliselt. Käesoleva asja asjaolusid

arvestades ei saa välistada, et haldur astub hageja asemele. Hageja pankrot kuulutati välja 4.

novembril 2024. Hageja esitas haldurile käesoleva tsiviilasja materjalid ning halduril tuleb

nõude aluseid kontrollida. Kuivõrd käesoleval hetkel ei ole teada halduri seisukoht kostja

nõude tunnustamise osas, siis ei ole võimalik ka hagejal võtta seisukohta halduri võimalike

menetluslike avalduste kohta. Hageja märkis, et on tema suhtes pankroti väljakuulutamise

tsiviilasjas nr 2-24-12174 määruskaebekorras vaidlustanud ja Viru Maakohus on edastanud

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

Hageja taotles menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-24-12174 tehtava lahendi, millega

lahendatakse hageja pankroti väljakuulutamise kehtivus, jõustumiseni. Isegi juhul, kui kohus

hageja taotlust menetluse peatamiseks ei rahulda, tuleb kohtul anda hagejale tähtaeg hagi

eseme muutmiseks.

4. Kostja palus jätta hageja taotlused rahuldamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kostja

hinnangul ei vasta tõele hageja väide, mille kohaselt on ta esitanud käesolevas asjas ühtlasi

kahju hüvitamise nõude ja menetlusliku tasaarvestusavalduse. Hageja on hagiavalduse

punktides 3.8.9 ja 3.8.10 üksnes viidanud võimalusele esitada kostja vastu kahju hüvitamise

nõue ja kahju kostja nõudega tasaarvestada. Hageja ei ole samas mingisugust kahjunõuet

esitanud, tekkinud kahju koosseisu ega selle täpsemat ulatust kirjeldanud ega teinud ka

avaldust kohustuste tasaarveldamiseks. Tasaarvestusavalduse esitamine ilma piiritletud

kahjunõudeta ei ole ühtlasi ka võimalik. Kohus ei ole hageja poolt esitatud kahjunõuet

käesolevas asjas eelnevast tulenevalt ka menetlusse võtnud ning menetleb vastavalt 11. juuni

2024. a menetlusse võtmise määrusele käesolevas asjas üksnes sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõuet, mille ese on seoses täitemenetluse lõpetamisega lõplikult ära langenud.

Kostja hinnangul kuulub potentsiaalsete uute nõuete esitamine (sh hagi eseme muutmise teel)

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 541 täielikult pankrotihalduri pädevusse. Hageja ise ei

saa selliste nõuete esitamisega seonduvat otsustada. Käesoleva vaidluse esemeks oleva

täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäitur Andrei Kreki 6. novembri 2024. a otsus,

mida ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teadaolevalt vaidlustatud, mistõttu on see

lõplik. Vastavat otsust ei muuda kehtetuks ka see, kui kõrgema astme kohus peaks hageja

määruskaebuse 4. novembri 2024. a määruse peale rahuldama. Eelnevast tulenevalt puudub

hageja poolt viidatud määruskaebemenetlusel otsene seos vaidlusaluse täiteasja lõpetamisega,

mistõttu puudub ühtlasi alus käesolevas asjas menetluse peatamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus jättis 5. märtsi 2025. a määrusega hageja taotluse menetluse peatamiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja rahuldas kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks

(resolutsiooni p 2). Maakohus jättis hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata (resolutsiooni p 3)

ja menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni p 4). Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks

välja kostja menetluskulud 1866 eurot 60 senti ja menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest

(resolutsiooni p 5). Maakohus tühistas alates määruse jõustumisest maakohtu 11. juuni 2024.

a määruse, millega peatati kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olev täitemenetlus täiteasjas

nr 066/2023/2298 (resolutsiooni p 6).

Määruse kohaselt on täitemenetlus täiteasjas nr 066/2023/2298 lõpetatud täitemenetluse

seadustiku § 48 lg 1 p 1 alusel (kohtutäituri 6. novembri 2024. a otsus, dtl 196–197). Pooled

ei ole avaldanud, et täitemenetluse lõpetamist oleks vaidlustatud. Tuvastatult on hageja suhtes

välja kuulutatud pankrot, pankrotihalduriks nimetatud Martin Krupp ja algatatud hageja

kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimäärus ei ole jõustunud.

Maakohtu hinnangul ei ole alust menetluse peatamiseks seonduvalt asjaoluga, et

pankrotimäärus on vaidlustatud. Asjas omab tähtsust see, et täitemenetlus täiteasjas on

lõpetatud. Maakohus nõustus kostjaga, et vastavat otsust ei muuda kehtetuks ka see, kui

kõrgema astme kohus peaks hageja määruskaebuse 4. novembri 2024. a määruse suhtes

rahuldama. Seega puudub määruskaebemenetlusel otsene seos vaidlusaluse täiteasja

lõpetamisega.

Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust anda hagejale tähtaeg hagi eseme täpsustamiseks.

Maakohus leidis, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks on põhjendatud, sest täiteasi

on lõpetatud, mistõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2

p 2 viimane alternatiiv).

Olukorras, kus täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist

lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki enam

võimalik saavutada. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu ja kohtul on õigus juhul, kui

hageja tunnistab täitemenetluse lõppemist, jätta see hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi

vaatamata, kuigi asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi

esitamist (RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975, p 11).

Maakohus jättis TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas

kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulud 1866 eurot 60 senti ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

kohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 1866 eurot 60 senti ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest. Määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja märkis, et hagi läbi vaatamata jätmist ta ei vaidlusta, kuna hagi esemeks olev kostja

nõude põhjendamatus kuulub tuvastamisele pankrotimenetluses.

Hagi läbi vaatamata jätmisel menetluskulude hageja kanda jätmisega on kohus ebaõigesti

kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p 2 viimast alternatiivi ning jätnud kohaldamata TsMS § 423 lg

2 p 3 ja § 168. Käesolevas asjas jäi hagi läbi vaatamata § 423 lg 2 p 2 kui õigusliku

perspektiivituse alusel. Hageja sellega ei nõustu, sest käesolevas asjas jäi hagi läbi vaatamata

sellel põhjusel, et hageja suhtes kuulutati välja pankrot.

Hageja leiab, et asja läbi vaatamata jätmise põhjendatuse korral saanuks kohus jätta hagi läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 3 (kohtu täpsustus lg 3) alusel, see on muul seaduses nimetatud

juhul. Kohtul tulnuks kulude jaotamisel hinnata, kas hageja vastutab hagi läbi vaatamata

jätmise eest ja kas ta sai enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Olukorras, kus

kohus jätab hagi läbi vaatamata seetõttu, et välja on kuulutatud hageja pankrot, on selge, et

hagejale ei saa ette heita tema tegevust või tegevusetust. Seega ei saa tal olla vastutust ega

mõjutusvõimalust, kui hagi jääb läbi vaatamata pankrotiseaduse § 43 lg 1 alusel. Hageja leiab,

et sellises olukorras on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja

põhjendamatu. Ka ei saa käesolevas asjas asuda seisukohale, et hageja hagi ei oleks olnud

perspektiivikas või ka et hagi oleks esitatud põhjendamatult. Käesoleva tsiviilasja menetluses

on kostja soov olnud vältida kohtumenetlust ning ta on seetõttu esitanud kohtule hageja suhtes

pankroti välja kuulutamise avalduse.

7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb jätta see rahuldamata. Hageja pidi oma

maksejõuetusest olema teadlik juba hagiavaldusega kohtusse pöördumisel ja kannab vastutust

ka kostjale tekitatud kulude hüvitamisega seonduvalt.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis

kostja menetluskulud hageja kasuks välja. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega jätab menetluskulud poolte endi kanda ja määrab, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Määruskaebus rahuldatakse. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad kostja

kanda.

10. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures

määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

11. Hageja vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja

väljamõistmise osas. Hagi läbi vaatamata jätmist hageja ei vaidlusta.

Arvestades tsiviilasja ja menetluse lõpetamise asjaolusid on maakohus põhjendamatult

kohaldanud menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-t 2. Esinevad alused TsMS § 168 lg 4

kohaldamiseks.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel

arvestamata, et asjaolu, mis tingis hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi

esitamist. Füüsilisel isikul ei ole pankrotiavalduse esitamise kohustust ning kostja nõude

läbivaatamine saab jätkuda vaid hageja pankrotimenetluses. Lisaks on hageja pankroti

väljakuulutamise avalduse esitanud kostja. Ringkonnakohtu hinnangul on kõiki asjaolusid

arvestades kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane

ja ebamõistlik. Seega on põhjendatud jätta poolte menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 4

alusel poolte endi kanda.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja määruskaebus rahuldada ja muuta maakohtu poolt

määratud menetluskulude jaotust – menetluskulud maakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud seega puuduvad.

12. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

13. Hageja menetluskuludeks on 22. septembri 2025. a menetluskulude nimekirja kohaselt

lepingulise esindaja kulu 475 eurot 80 senti ja riigilõiv 70 eurot. Lepingulisel esindajal kulus

maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 3 tundi. Õigusabi tunnihind

on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, palub

õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga. Hageja palub hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Kostja märkis, et jätab osutatud õigusteenuse mahu ja tunnimäära põhjendatuse kohtu

otsustada. Samas kahtleb kostja, kas menetluskulude nimekirjas näidatud kulu on ka tegelikult

kantud. Hageja suhtes on kuulutatud välja pankrot ning ta kaotas õiguse teha pankrotivaraga

tehinguid. Kostja leidis, et hagejat tuleb TsMS § 176 lg 2 alusel kohustada esitama

menetluskulusid tõendavad dokumendid, millest nähtub, et vastavad kulud on seoses

käesoleva tsiviilasjaga tõepoolest tekkinud ja hageja poolt ka kantud nagu hageja esindaja

kohtule on kinnitanud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et vaatamata hageja pankroti väljakuulutamisele ei olnud

käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades pankrotihalduri menetlusse kaasamine põhjendatud.

Hagejal oli õigus esitada oma õiguste kaitseks määruskaebus lepingulise esindaja vahendusel.

Hageja esindaja esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute tegemises ei ole

ringkonnakohtul kahtlust. Kuna menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja

kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et

menetlusosaline on need kulud kandnud, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks nõuda hagejalt

välja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Kostjalt väljamõistetavad

menetluskulud mõistetakse välja hageja pankrotivarasse.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, hageja määruskaebuse sisu ja

mahtu on hageja määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud

osaliselt, s.o 1,75 tunni ulatuses. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot on

vajalik ja põhjendatud kulu.

Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 130 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ega

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud 347 eurot 55 senti (1,75 h x 130

eurot, millele lisandub käibemaks, + 70 eurot). Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse

menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)