4-25-1666/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-1666

Kohtunik

Kristel Jaakus

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Väärteoasi

Ralf Saage kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi 09.04.2025 otsuse peale väärteoasjas nr

2440,25,001196

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Ralf Saage, isikukood 38009255215,

Lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin,

ATTELA Advokaadibüroo, e-post: andi.tubin@attela.ee

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuur (registrikood: 70008747, asukoht: Pärnu mnt

139, Tallinn), e-post: ppa@politsei.ee

Asja läbivaatamine

03.09.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ralf Saage kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi 09.04.2025 otsuse peale

väärteoasjas nr 2440,25,001196 rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

patrullitalituse liiklusgrupi 09.04.2025 otsus väärteoasjas nr 2440,25,001196

muutmata.

3. Jätta menetlusaluse isiku taotlus väärteoasja lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

4. Ralf Saage menetluskulud, s.o valitud kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin tasu

summas 2662,89 eurot, jätta Ralf Saage enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul

advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.03.2025 vormistas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna

patrullitalituse patrullpolitseinik Tanel Tsirp Ralf Saagele väärteoprotokolli väärteoasjas nr

2440,25,00196 selle kohta, et Ralf Saage juhtis 12.03.2025 kell 10.51 Lääne-Virumaal Viru-

Nigula vallas Põdruse-Kunda-Pada tee 12. kilomeetril mootorsõidukit, millel oli kohustatud

kasutama sõidumeerikut, kuid peatamise hetkel 12.03.2025 kell 10.53 juht ei kasutanud

sõidumeerikus juhikaarti, mistõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmed

kaardile, jättes sellega tagamata digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrapärase toimimise

ning nõuetekohase kasutamise. Seega rikkus juht juhikaardi lugemise võimalusele ja andmete

salvestamisele ning säilitamisele kehtestatud nõudeid. Samuti kontrollimisel ei esitanud

juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid

käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 kogu

kontrollperioodi (alates 15.01.2025 kuni 12.03.2025 kell 10.53) kohta, rikkudes

salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise ning andmete säilitamise võimalusele

kehtestatud nõudeid.

Antud tegevusega rikkus Ralf Saage LS § 131 lg 3 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32 lg 1, 34 lg 1 ja lg 3, 36 lg 1, 2, 3 nõudeid.

2. 09.04.2025 vormistas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

patrullitalituse liiklusgrupi uurija E B otsuse väärteoasjas nr 2440,25,001196, millega karistati

Ralf Saaget LS § 2171 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 1000 eurot.

3. 28.04.2025 esitas menetlusaluse isiku Ralf Saage lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andi

Tubin Viru Maakohtule kaebuse, milles tõi välja, et kohtuväline menetleja otsuses enda

seisukohta ei muutnud, tuues välja, et juhi tegevus ei olnud seotud ühegi liiklusseaduses

sätestatud sõidumeeriku kasutamisest vabastamise erandiga (LS § 130 lg 12), kuna äriregistri

väljavõttest nähtub, et isiku poolt juhitud sõiduk kuulub ettevõttele R OÜ ning ettevõtte

põhitegevusalaks on kauba vedu maanteel.

Kaitsja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga. LS § 131 lg 4 p 2 järgi, sõidumeerik ei

ole kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr

561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud

vedudel. EÜ nr 561/2006 art 4 järgi on autovedu reisijate- või kaubaveoks kasutatava mis

tahes koormaga või koormata sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel.

Seega on autoveoks ka kaubaveoks kasutatava sõiduki (käesoleval juhul menetlusaluse isiku

poolt juhitud Scania R480, registreerimismärgiga XXX) ilma koormata teekond. Asjaolu, et

menetlusaluse isiku sadulveok Scania R480 liikus ilma koormata, käesolevas väärteoasjas

vaidlust ei ole.

LS § 130 lg 12 p 1 järgi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006

sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutavad

põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse

raames kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast.

Kohtuväline menetleja on isiku karistamisel lähtunud asjaolust, et Äriregistri andmetel kuulub

menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk R OÜ-le, R OÜ põhitegevusalaks on aga kauba vedu

maanteel, mistõttu LS § 130 lg 12 p 1 järgne erand käesoleval juhul ei kohaldu. Kaitsja

selgitab, et Äriregister on deklaratiivse iseloomuga ning Äriregistri andmed ei pruugi alati

kajastada kogu objektiivset infot. Asjaolu, et Äriregistrist ei nähtu kõiki R OÜ tegevusalasid,

ei tähenda seda, et R OÜ-l peale kauba veo maanteel teised tegevusalad puuduvad.

Kohus ei ole ab ovo printsiibist lähtudes seotud ainuüksi Äriregistri kandega, mistõttu

menetlusalune isik esitab tõendid, mille kohaselt R OÜ tegeleb mh ka puiduhakke

valmistamise ning hakke veoga:

a) N OÜ on 27.02.2024 (s.o enne väidetavat rikkumist) väljastanud R OÜ-le sertifikaadi,

mille kohaselt R OÜ on sertifitseeritud ja vastab PEFC ST 2002:2020 metsa- ja puidupõhiste

toodete tarneahela nõuetele. Kaitsja selgitab, et N OÜ on rahvusvaheliselt tunnustatud

sertifitseerimisasutus, mis pakub kvaliteetseid sertifitseerimisteenuseid tarneahela ja toodete

sertifitseerimise valdkonnas;

b) R OÜ on juba varasemalt (st enne väidetavat rikkumist) hakke tootmise ja hakke veoga

tegelenud. Kaitsja esitab arved, kust nähtuvad hakke tootmine ja hakke vedu erinevatele

tellijatele.

Vastavalt Keskkonnaministeeriumi 15.11.2006 määruse nr 64 § 1 lg-le 1 käesoleva määrusega

kehtestatakse metsamaterjaliga või hakkpuiduga (edaspidi puit) tehingute tegemisel mõõtmise

ja mahu määramise meetodid. Vastavalt Määruse nr 64 §-le 2 on hakkpuit selle määruse

tähenduses raidmete või võsa purustamise käigus saadud toode. Seega on sertifitseeritud isiku

poolt hakkepuidu tootmise ja veo näol tegemist metsandusega tegeleva isikuga

(metsandusettevõtjaga), kellele laieneb LS § 130 lg 12 p 1 järgne erand. Kaitsja märgib, et

asjaolu, et R OÜ tegeleb mh metsandusega, on menetlusalune isik selgitanud kohapeal ka

politseiametnikule (väärteotoimikus asuv tunnistaja ülekuulamise protokoll).

Täidetud on ka teine LS § 130 lg 12 p-s 1 sätestatud erandi tingimus: menetlusaluse isiku

poolt juhitud sõiduk peatati Põdruse-Kunda-Pada maantee 12. kilomeetril, mis jääb 50 km

raadiusse ettevõtja Äriregistrijärgsest asukohast XXX. Seega oli menetlusalune isik

vabastatud sõidumeeriku ja ühtlasi ka juhikaardi kasutamise kohustusest (kuna juhikaart

sisestatakse sõidumeerikusse). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus

sõidumeeriku ja juhikaardi kasutamise kohustuse rikkumises väärteokoosseisu puudumise

tõttu tühistada.

Väärteoprotokollis asuva teokirjelduse järgi menetlusalune isik ei esitanud kontrollimisel

juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid

käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 kogu

kontrollperioodi (alates 15.01.2025-12.03.2025 kell 10.53) kohta, rikkudes salvestuslehtede

või juhikaardi ja nende lugemise ning andmete säilitamise võimalikkusele kehtestatud

nõudeid.

Esmalt märgib kaitsja, et kuna menetlusalusele isikule kohaldub eelpoolviidatud erand, mille

kohaselt konkreetsel sõidul ei olnud sõidumeeriku kasutamine kohustuslik ning juhikaart on

sõidumeeriku osa, ei saanud ega pidanudki menetlusalune isik esitama kohtuvälisele

menetlejale juhikaarti. Hüpoteetilises olukorras, kus siiski leiab tuvastamist, et juhikaardi või

väljatrüki esitamine kohapeal oli kohustuslik, ei välista EL õigusaktid kohtuvälisele

menetlejale nõutud ajaperioodi osas väljatrükkide esitamist hiljem: tulenevalt Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 art 36 lg-le 2 peab juht olema igal ajal

kontrollametnikule (käesoleval juhul kohtuvälise menetleja ametnikule) võimeline esitama

oma juhikaardi või kõik jooksva päeva ja eelnenud 56 päeva jooksul koostatud käsikirjalised

kanded ja väljatrükid. Kaitsja selgitab, et EL määruse nr 165/2014 art 36 lg 3 järgi volitatud

kontrolliametnik võib määruse (EÜ) nr 561/2006 täitmist kontrollida, analüüsides

salvestuslehti, kuvades ekraanile või printides või laadides alla sõidumeerikus või juhikaardil

salvestatud andmeid, või kui see ei ole võimalik, iga teist dokumenti, mis tõendab

mittevastavust mõne sättega, näiteks käesoleva määruse artikli 29 lõikega 2 ja artikli 37

lõikega 2.

Seega ei pea kohtuväline menetleja nõudma juhilt iga hinna eest andmete esitamist kohapeal,

vaid võib andmeid välja nõuda ja kontrollida ka hiljem (vastavalt määruse sõnastusele „igal

ajahetkel“). Käesoleval juhul ei andnud kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule isegi

võimalust andmete hilisemaks esitamiseks ja kontrollimiseks, vaid vormistas koheselt

kohapeal väärteoprotokolli. Taoline PPA, kui haldusorgani, praktika on taunitav (arvestades

haldusorganil lasuvat põhiseaduslikku hea halduse printsiipi).

Kaitsja selgitab, et sõidumeeriku ja juhikaardi andmete tagasiulatuva kontrollimise

eesmärgiks on tuvastada lisaks kontrollimise päeva rikkumistele ka juhi varasemad

rikkumised (nt töö- ja puhkeaja nõuete rikkumised).Juhikaardi väljatrüki hilisem esitamine

täidab sama eesmärgi: väljatrükk on võltsimiskindel ning kajastab objektiivselt juhi varasema

perioodi tegevusi. Kaitsja on seisukohal, et lähtuda tuleb määruse eesmärgist ja selle täitumise

võimaldamisest juhi poolt, mitte formalistlikust lähenemisest, et kui kohapeal andmeid ei

esitata, siis väärib juht koheselt ka karistamist. Nagu juba märgitud, juhi tegevuse

nõuetekohasuse kontrolli eesmärgi saab täita ka hiljem esitatud väljatrükiga.

Eeltoodust tulenevalt esitab menetlusalune isik menetluse käigus esimesel võimalusel

kohtuvälisele menetlejale ja ka kohtule kontrollimiseks juhikaardi andmete väljatrüki

perioodist 15.01.2025-12.03.2025 kell 10.53. Väljatrükist nähtub, et juhil rikkumised

puuduvad. Kokkuvõtvalt palub kaitsja kohut tühistada kohtuvälise menetleja otsus ka teise

väidetava rikkumise osas väärteokoosseisu puudumise tõttu. Alternatiivselt palub kaitsja

kohut tühistada kohtuvälise menetleja otsus nii esimese, kui ka teise rikkumise osas

otstarbekuse kaalutlustele tuginedes: arvestades, et menetlusalune isik teostas temale

teadaolevalt erandi piiresse jäävat sõitu, isik on esitanud juhikaardi väljatrüki ning kohtuvälise

menetleja poolt nõutud perioodil rikkumised puuduvad, siis menetlusaluse isiku süü ei ole

suur, samuti ei tingi taolises olukorras avalik menetlushuvi menetlusaluse isiku karistamist

talle süüksarvatud teo eest. Nendel põhjustel on otstarbekas tema suhtes väärteomenetlus

lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Eeltoodust tulenevalt palub menetlusalune isik tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi 09.04.2025 otsus väärteoasjas

nr 2440,25,001196 ja lõpetada väärteomenetlus.

4. 02.06.2025 esitas kohtuväline menetleja seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse

peale, mille kohaselt menetlusalune isik nii kaebuses, kui ka kohapeal antud ütlustes tunnistab

seda, et ta ei kasutanud antud hetkel sõidumeerikut ja isikul polnud esitada ka juhikaarti.

Samuti menetlusalune isik väidab, et ta ei pidanudki kasutama sõidumeerikut, kuna isik juhtis

sõidukit mis kuulub Liiklusseaduse § 130 lg 12 p 1 alusel sõidumeeriku vabastuse alla ehk siis

isik juhib sõidukit mida kasutatakse põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või

kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte

asukohast. Vaidlus on antud väärteoasja puhul see, kas isik oli kohustatud kasutama

sõidumeerikut või mitte. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli juht kohustatud seda tegema

ning antud seisukohta menetleja hinnangul toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-11-14.

Riigikohtu on oma otsuses nr 3-1-1-11-14 selgelt öelnud, et tegemist pööratud

tõendamiskoormisega. See tähendab, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud

asjaolusid peab määruse (EMÜ) nr 3821/85 artiklis 15 ( antud juhtumi puhul Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 32 lg 1) sätestatud juhtudel ning

ulatuses tõendama sõiduki juht. Samuti antud Riigikohtu lahendis on viide ka Euroopa

komisjoni 14. detsembri 2009 otsuse nr 2009/959/EÜ preambuli punkti 1 kohaselt on teedel

korraldatavate kontrollide puhul peamiseks teabeallikaks sõidumeerikute salvestised.

Salvestiste puudumine peaks olema põhjendatav üksnes siis, kui sõidumeeriku andmed, sh

käsitsi tehtavad sissekanded, puuduvad objektiivsetel põhjustel. Menetleja on seisukohal, et

sõidumeeriku kasutamise või mittekasutamise peab tõendama teel

kontrolli käigus juht. Ning sõidumeeriku mittekasutamine peab olema tõendatud

usaldusväärsete tõenditega, mitte aga pelgalt suusõnalise ütlusega. Suusõnalisi selgitusi

peavad toetama ka teised tõendid. Menetleja ei nõustu kaitsjaga kes viitab omapoolses

kaebuses, et Äriregister on justkui deklaratiivse iseloomuga ning Äriregistri andmeid ei

pruugi kajastada objektiivset infot. Kohtuvälise menetleja esindaja sellega ei nõustu. Kui

ettevõtte soovib tulenevalt seadusest kasutada mingeid erandeid või soodustusi siis peab

Äriregistris olema kajastatud kõik ettevõtte tegevusalad millega ettevõtte tegeleb. Selleks ei

pea olema põhitegevusala vaid piisab ka lisategevusala märgendist. Menetleja ei kahtle, et

ettevõtte võib tegeleda ka hakkepuidu tootmisega, kuid see ei vabasta ettevõtet ja seal

töötavaid autojuhte sõidumeeriku kasutamisest. Kuna ettevõtte põhitegevusalaks on kauba

vedu maanteel siis on antud ettevõtte juhid kohustatud kasutama sõidumeerikut ning LS § 130

lg 12 p 1 vabastus neile ei laiene.

Menetleja on seisukohal, et kaebusega koos esitatud arved ja N OÜ poolt väljastatud

sertifikaat ei oma antud väärteoasja juures mingit tähtsust ja need on kohut eksitavad

dokumendid. Esmalt juhiks tähelepanu sellele, et hakke tootmise või hakkepuidu veo arved ei

tõenda seda, et ettevõte tegeleb metsandusega. Ettevõtte põhitegevusala on kauba vedu

maanteel ning seda teenust ettevõtte on ka pakkunud. Samuti antud arvete põhjal ei saa

üheselt väita, et tegu oli puidu hakkimise teenusega või tegu oli veo teenusega. Samuti kaitsja

oma kaebuse punktis nr 2.10 märgib, et vastavalt Keskkonnaministeeriumi 15.11.2006

määruse nr 64 § 1 lg-le 1 käesoleva määrusega kehtestatakse metsamaterialiga või

hakkepuiduga tehingute tegemisel mõõtmise ja mahu määramise meetodid. Tegemist on

mõõtmise ja mahu määramisega mitte aga ettevõtte oma äritegevuse raames veoseveoga või

tühisõiduga (mis on veoseveo üheks osaks). Seega antud juhul ei oma arved ja sertifikaat

mingit tähtsust. Samuti menetleia on seisukohal, et kuna juht oli kohustatud kasutama

sõidumeerikut siis oli juht kohustatud teel kontrolli teostavale ametnikule esitama kõik

vajalikud andmed töö- ja puhkeaja osas siinkohal ka juhikaardi, mis oli juhile väljastatud.

Määruses on punkt mis võimaldab ja kohustab esitama andmeid igal ajal on ka selle

eesmärgiga, kuna paljudes riikides on kontrolli teostavad ametnikud erinevatest

valdkondadest näiteks politsei, tööinspektsioon jne. Selle tõttu on ka see punkt antud

määruses mis ei tähenda seda et justkui politsei peaks sellistes olukordades ootama kunas isik

esitab oma töö – ja puhkeaja andmed. Selle kohta on samuti riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-

11-14 punktis 10 andnud hinnangu ja selgituse. Nagu eespool märgitud, looks seisukoht, et

sõiduki mittekasutamise objektiivsete põhjuste tõendamine on võimalik ka muul viisil kui

kõnealuse tõendi vormi abil, olukorra, kus teel tehtava kontrolli käigus ei saaks pädeva

menetleja ametnikud enam kohe juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumist tuvastada ega

rikkujat liiklusest kõrvaldada. Juht saaks siis esitada asjasse puutuvaid

tõendeid tagantjärele, kasutades vastavate asjaolude tuvastamise taotlemiseks näiteks ka

kaudseid või isikulisi tõendeid. Kirjeldatu muudaks aga juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja

kontrollimise menetluse ülemäära keeruliseks ja aeganõudvaks ega oleks seetõttu kooskõlas

määruses (EÜ) nr 561/2006 taotletavate eesmärkidega.

Kohtuvälise menetleja esindaja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja kaebusega

kogumis, on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud

täiendavaid tõendeid, mis muudaks antud väärteoasja otsust. Ülaltoodut arvesse võttes ning

juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja

kaebus rahuldamata.

5. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil seisukohale, et isikule süüks pandud väärtegu on

kinnitust leidnud ja isik on süüdi. Antud juhtumi osas ei laienenud isiku poolt juhitud

sõidukile LS 130 lg 12 p 1 erand ehk ettevõte ei tegelenud metsandusega ning tol hetkel ei

juhtinud Ralf Saage sõidukit oma äritegevuse raames 50 km raadiuses. Menetleja on jätkuvalt

seisukohal, et Äriregistri kanded on tõendiks, kui ettevõte tahab kasutada teatud erandeid,

erisusi, soodustusi, peab ta selleks tegema pingutusi ning Äriregistris peaks olema vastav

kanne, kas siis põllumajandus, kalandus, metsandus, oleneb millega ettevõte veel lisana

tegeleb. Menetleja on oma seisukohas välja toonud Riigikohtu lahendid, kus on öeldud, et juht

tee peal peab tõendama meeriku kasutamist või mitte kasutamist. Menetleja on seisukohal, et

need ei saa olla lihtsalt suusõnalised selgitused, neid sõnu peab ka kinnitama muud tõendid,

nagu Äriregister, tööleping või miskit muud sarnast. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus

muutmata ja kaebus rahuldamata.

6. Kaitsja jäi kohtuistungil kaebuses esitatud argumentide juurde ja palus tühistada Politsei- ja

Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi 09.04.2025

otsus väärteoasjas nr 2440,25,001196 ja lõpetada väärteomenetlus või alternatiivselt tühistada

otsus ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel.

7. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et Äriregistrisse on proovinud 5 aastat muudatusi

sisse viia, ei ole suutnud sellega hakkama saanud. Samuti selgitas, et ettevõtte üks teenuse osa

on auto koos juhtidega põllumeestele välja rentimine, mis samamoodi ei kohusta sel hetkel

kasutama autol digimeerikut 50 km raadiuses. Protokolli menetlusalune isik kirjutas, et võib

andmed tagantjärgi ka esitada 56 päeva, kuid seda keegi ei küsinud. Äritegevuse raames

ostavad raidmeid, omal kinnistuid ei ole, purustavad ära ja müüvad elektrijaamadele või

välismaale. Metsandus hõlmab hakke tootmist ja vedu, tänaseks maanteel kaubavedu on vaid

üks kolmandik käibest.

8. Tunnistaja M T, kes on R OÜ-s metsameister, andis ütlusi selle kohta, et R OÜ tegeleb

hakkepuidu tootmise ja veoga ning tema isiklikult koordineerib seda tegevust. Tema isiklikult

on R OÜ-s hakkepuidu tootmise ja veoga tegelenud 3 aastat, aga teadaolevalt firma

intensiivsemalt 5 aastat, kogu ettevõtte ajaloo jooksul 10 aastat kindlasti, vahelduva eduga.

Temale teadaolevalt tegeles R hakkepuidu tootmise ja veoga ka märtsis 2024. Hakkepuidu

tootmise ja veo protseduur algab metsakliendist, kes pakub oma raidmeid meile müüa, temaga

tehakse kokkuleppe, organiseeritakse veokid ja hakkuri ning hakitakse hunnik ära. See läheb

kas vahelattu või läheb otse katlamajadesse. Firmal on oma hakkurid ja veokid. See hõlmab

nii tootmist, kui ka vedu. R pakub nii hakketeenust kui ka veoteenust. Tunnistaja selgitab, et

hakkepuit, metsamaterjal, kõik on kaup.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et Ralf Saage kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi 09.04.2025 otsuse peale väärteoasjas nr

2440,25,001196 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel.

10. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo),

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu

hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS §

110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud

tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

25.01.2013 otsus 3-1-1-3-13). Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse

lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud

asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas

tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

1.1. Objektiivne koosseis

11. LS § 2171 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku

salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise

võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Kuivõrd LS § 2171

lg 1 sätestatud koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles

etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteoprotokolli kohaselt

rikutud õigusnormiks LS § 131 lg 3 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr

165/2014 artiklid 32 lg 1, 34 lg 1 ja 3 ning 36 lg 1, 2, 3.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et Ralf Saage juhtis 12.03.2025 kell 10.51

Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Põdruse-Kunda-Pada tee 12. km-l suunaga

Põdruse poole mootorsõidukit Scania R480, registreerimismärgiga XXX. Tegemist on OÜ-le

R kuuluva sõidukiga.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Ralf Saage juhtis mootorsõidukit, milles oli

kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid peatamise hetkel ei kasutanud sõidumeerikus

juhikaarti. Menetlusalune isik on aga seisukohal, et ta ei pidanudki kasutama sõidumeerikut

ega juhikaarti, kuna talle laieneb LS § 130 lg-s 12 sätestatud erand.

12. Vaidlus käesolevas väärteoasjas taandubki peamiselt küsimusele, kas Ralf Saage oli

väärteokirjelduses toodud ajal kohustatud kasutama sõidumeerikut ja sellest lähtuvalt täitma

ka sõidumeerikuga seotud nõudeid.

Sõidumeeriku kasutamist reguleerib LS § 131, mille lõike 1 kohaselt toimub

mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr

165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse

andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi. LS § 131 lg 3

kohustab juhti olukorras, kus sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, salvestama sõidu- ja

puhkeaja andmed määruse nr 165/2014 art 32-37 kohaselt.

LS § 131 lg 4 p-de 1-3 kohaselt ei ole sõidumeerik kohustuslik sõidukil: 1) mis on

valmistatud enne 1985. aasta 1. jaanuari, kui sõidukit ei kasutata veose- või sõitjateveo

tasulise teenuse osutamisel; 2) mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja LS § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel; 3)

linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses.

Käesoleval juhul tuleb kontrollida, kas esineb sõidumeeriku kasutamise kohustuse välistus LS

§ 131 lg 4 p 2 mõttes. LS § 130 reguleerib mootorsõiduki juhi töö- ja puhkeaja reegleid

viitega Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatule.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 artikkel 13 p 1 b) sätestab -

tingimusel et artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamist ei seata ohtu, võib iga liikmesriik

lubada erandeid artiklite 5–9 osas, sätestades oma territooriumil või kokkuleppel asjaomaste

liikmesriikidega mõne teise liikmesriigi territooriumil eranditele individuaalsed tingimused,

mida kohaldatakse vedudele ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse kuuluvate

sõidukitega: b) sõidukid, mida põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad

kasutavad või võtavad ilma juhita rendile kaubaveoks oma äritegevuse raames ettevõtte

asukohast kuni 100 km raadiuses. Eesti Vabariik on selle erandi üle võtnud ja see on

sätestatud LS § 130 lg 12 p 1 järgmiselt - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr

561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit

kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma

äritegevuse raames kuni 50 km raadiuses ettevõtte asukohast. Käesolevalt puudub vaidlus

selles, et menetlusalune isik peeti kinni Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Põdruse-

Kunda-Pada tee 12. km-l, olles seega 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast (XXX).

EÜ määruse nr 561/2006 artikkel 1 kohaselt määrusega kehtestatakse eeskirjad kauba- ja

reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et

ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning

parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Lisaks sellele on määruse eesmärgiks aidata kaasa

järelevalve ja haldussunni praktika parandamisele liikmesriikides, samuti töökorralduse

parandamisele autoveosektoris. Määruse artikkel 2 p 1 a kohaselt määrust kohaldatakse

autoveo korral, mille puhul on tegemist kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud

täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Väärteomenetluse protokolli

kohaselt juhtis Ralf Saage mootorsõidukit Scania R480 kategooria märgisega N3. Nimetatud

kategooria märgis antakse veoautole, mille täismass on üle 12 tonni (Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuded ning nõuded varustusele” Lisa 5 „Sõidukite jaotus kategooriatesse ja klassidesse,

sõidukite jaotus tüübiks, variandiks ja versiooniks ning sõiduki keretüübi tähistus“).

Kuigi menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk pelgalt täismassi arvestades (üle 12 tonni)

vastaks EÜ määruses nr 561/2006 sätestatud sõidu- ja puhkeaja normide reeglistikule ning ei

esine ka nimetatud määruse artikkel 3 sätestatu erisusi, ei võimalda ainult nendele asjaoludele

toetudes hinnata, kas kasutatud sõiduk oli mõeldud kaubaveoks EÜ määruse nr 561/2006 art 2

p 1a mõttes. Riigikohus on lahendis 3-1-1-93-16 märkinud, et sõidumeeriku kasutamise

kohustust välistavad erandid laienevad transpordile peamiselt neil juhtudel, kui sõiduki

liikluses osalemisel on põhitööülesande täitmisel abistav roll. Lisaks on nõutav, et tehtav vedu

peab olema seotud konkreetse seaduses nimetatud tööga. Riigikohtu praktika kohaselt (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-93-16 p 8) tuleb vastavaid norme

tõlgendada kooskõlas Euroopa õiguse kohaldamise reeglitega. Kohus peab iga kord eraldi

hindama, kas konkreetne juhtum nimetatud erandi alla kuulub või mitte (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14.06.2010.a otsus asjas nr 3-1-1-34-10 p 6-7).

Käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades on oluline seega kindlaks teha, kas Ralf Saage

konkreetse mootorsõidukiga liikluses osalemine toimus täielikult ja eranditult

metsamajanduslikuks tegevuseks kvalifitseeruva äritegevuse raames ja/või oli selle töö

tegemiseks kõrvalise, s.o abistava tähendusega. Vastasel juhul muudetaks LS § 130 lg 12 p-s

1 toodud erandi kohaldamisala ülemäära laiaks, mis aga ei saa kuidagi olla kooskõlas nende

eesmärkidega, s.o eesmärkidega ühtlustada konkurentsitingimusi autoveosektoris ning

parandada töötingimusi ja liiklusohutust, miks nõuded sõidukijuhtide sõidu- ja

puhkeperioodide arvestusele sisse seati.

Seega, eeltoodust tulenevalt, tuleb kohtu hinnangul tuvastada, kas Ralf Saage tegevus vastab

LS § 130 lg 12 p-s 1 sätestatud erandile ning tõlgendades seda Euroopa Kohtu praktika

kontekstis, tuleb tuvastada, kas Ralf Saage teostas vedu seoses metsandusega.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles osas, et OÜ R (kellele kuulus mootorsõiduk Scania

R480, registreerimismärgiga XXX) põhitegevusalaks (äritegevuseks) on kauba vedu

maanteel.

Autovedusid käsitleva EÜ määruse nr 561/2006 art 2 p 1 järgi kohaldatakse määrust mh

autoveo korral, mille puhul on tegemist kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud

täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Sama Määruse art 4 punkt a

kohaselt on autovedu mh kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata sõiduki

teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel; sama artikli punkt c kohaselt on juht

isik, kes juhib sõidukit, isegi lühiajaliselt, või kes oma kohustuste osana sõidab kaasa selleks,

et olla vajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks. Seega ei välista isiku vastutust

ainuüksi see, et kõnealusel N3-kategooria sõidukil ei olnud koormat, sest Ralf Saage juhtis

kaubaveo võimalusega sõidukit.

Sõidumeeriku kasutamise kohustuse hindamisel on määrav tähtsus sellel, milleks reaalselt

sõidukit kasutatakse. Näiteks kui veoautot kasutatakse valdavas osas lume koristamiseks, kuid

mõnikord tehakse ka näiteks mõni üksik kaubavedu, siis enamus aega on sõiduk tõesti

meeriku kasutamise kohustusest vabastatud, kuid vaatamata sellele, tuleb kaubavedude ajal

meerikut kasutada.

Menetlusalune isik on koos kaebusega esitanud kohtule ka N OÜ 27.2.2024 R OÜ-le

väljastatud sertifikaadi, mille kohaselt R OÜ on sertifitseeritud ja vastab PEFC ST 2002:2020

metsa- ja puidupõhiste toodete tarneahela nõuetele. Kaitsja on selgitanud, et N OÜ on

rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimisasutus, mis pakub kvaliteetseid

sertifitseerimisteenuseid tarneahela ja toodete sertifitseerimise valdkonnas. Lisaks on

menetlusalune isik esitanud erinevaid arveid (25.05.2023 arve nr 23387 OÜ-le S, 31.07.2024

arve nr 24669 AS-ile U, 18.08.2024 arve nr 24724 AS-ile U, 30.11.2024 arve nr 25088 OÜ-le

S ja 17.03.2025 arve nr 25396 AS-ile L), millelt nähtuvad hakke tootmine ja hakke vedu

erinevatele tellijatele. Eeltoodud tõendite pinnalt leiab kohus, et puudub põhjus kahelda

menetlusaluse isiku väidetes selle kohta, et OÜ R tegeleb ka puiduhakke tootmise ja veoga.

Samas on kohus seisukohal, et kui hakke tootmist saab pidada metsanduseks või metsandust

abistavaks tegevuseks, siis hakke vedu klientidele on käsitletav kauba veoga. Seda on

kinnitanud ka tunnistaja kohtuistungil, kelle sõnul R pakub nii hakketeenust kui ka veoteenust

ning et hakkepuit ja metsamaterjal on kaup.

Menetlusalune isik ei ole esitanud andmeid ega tõendeid, mille alusel saaks seostada

kõnealusel kuupäeval tehtud vedu eranditult metsamajandusliku äritegevuse raames tehtud

veoks. Kuivõrd ei ole tõendatud, et Ralf Saage kasutas konkreetsel autoveol

metsandusettevõtte sõidukit äritegevuse raames, ei saa öelda, et nimetatud vedu kuuluks LS §

130 lg 12 p-s 1 toodud erandi hulka. Seega on kohus seisukohal, et Ralf Saage poolt otsuses

kirjeldatud ajas ja kohas juhitud N3 kategooria sõiduki Scania R480 puhul oli tegemist

kaubaveoks kasutatava sõidukiga EÜ määruse nr 561/2006 art 2 punkti 1a mõttes ning Ralf

Saage oli juhina kohustatud tagama nõuetele vastava sõidumeeriku olemasolu ning veo

teostamisel seda ka kasutama.

Täiendavalt märgib kohus, et kui tegemist metsandusettevõttega või muu erandiga LS § 130

lg 12 ja määruse nr 561/2006 mõttes, peab seda tõendama kaebuse esitaja. Riigikohus on

lahendis 3-1-1-11-14 märkinud, et sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumisel kehtib

pööratud tõendamiskoormus. Kuivõrd menetlusalune isik juhtis sõidukit, millele ei olnud

paigaldatud sõidumeerikut, lasub temal tõendamiskoormis, selgitamaks, et sõidumeeriku

kasutamine ei olnud kohustuslik.

13. Lisaks sellele nähtub väärteoprotokollist ja -otsusest, et menetlusalune isik kontrollimisel

ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid

asendavaid käsikirjalisi kandeid kohu kontrollperioodi (alates 15.01.2025 kuni 12.03.2025

kell 10.53) kohta, milliste esitamise ja säilitamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrusega nr 561/2006 ja nr 165/2014 kehtestatud nõuetest.

Määruse artikkel 36 lg-d 1-3 sätestavad, et kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud

sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal

esitama jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud

salvestuslehed, juhikaardi, kui tal on see olemas, ja kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva

jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva

määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006. Kui juht juhib digitaalse sõidumeerikuga

varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel

igal ajal esitama oma juhikaardi; kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud

käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega

(EÜ) nr 561/2006; salvestuslehed punktis ii osutatud ajavahemiku kohta, kui ta on selle

ajavahemiku jooksul juhtinud sõidukit, mis on varustatud analoogsõidumeerikuga. Volitatud

kontrolliametnik võib määruse (EÜ) nr 561/2006 täitmist kontrollida, analüüsides

salvestuslehti, kuvades ekraanile või printides või laadides alla sõidumeerikus või juhikaardil

salvestatud andmeid, või kui see ei ole võimalik, iga teist dokumenti, mis tõendab

mittevastavust mõne sättega, näiteks käesoleva määruse artikli 29 lõikega 2 ja artikli 37

lõikega 2.

Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukoht, et kohtuväline menetleja ei pea nõudma juhilt

iga hinna eest andmete esitamist kohapeal, vaid võib andmeid välja nõuda ja kontrollida ka

hiljem, viidates määruse sõnastusele „igal ajahetkel“. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu.

Määruse nr 165/2014 artikli 36 lg 2 sõnastus „peab ta olema suuteline volitatud

kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama“ tähendab eelkõige seda, et juht on

kohustatud esitama vajalikud andmed nõudmisel igal ajal, s.t olenemata, millisel ajahetkel

temalt seda nõutakse, ta peab igal ajal olema valmis neid esitama.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetlusalune isik rikkus digitaalses

sõidumeerikus salvestatud andmete lugemise võimalusele ja andmete säilitamisele kehtestatud

nõudeid ning realiseeris LS § 2171 lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused.

1.2. Subjektiivne koosseis

14. KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega

on LS § 2171 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult

või ettevaatamatusest.

Kohtu hinnangul pani Ralf Saage väärteo toime hooletusest. Isik paneb teo toime hooletusest,

kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 17 lg 3 sätestab veel eraldi, et

seaduse mittetundmine ei välista ei tahtlust ega ettevaatamatust. Seega oli Ralf Saagel

võimalus tähelepaneliku ja kohtusetundliku suhtumise korral ette näha, et sõidumeeriku

kasutamine on kohustuslik.

2. Õigusvastasus ja süü

15. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on

selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja

puudub süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus

leiab, et Ralf Saage Liiklusseaduse § 2171 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi.

KARISTUS

16. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest

ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 2171 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni

300 trahviühikut või arestiga.

Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul

hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike

väärtegude kontekstis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo

toimepanemise subjektiivset külge. Arvestades, et isik pani teo toime hooletusest, on tegemist

asjaoluga, mis viitab keskmisele süü suurusele. Menetlusaluse isiku Ralf Saage tegevuses

karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS §

57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse määramisel arvesse võtta

asjaolu, et menetlusalusel isikul on kolm kehtivat väärteokaristust, mis on mõistetud viimase

kolme kuu jooksul liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest, sh kiiruse ületamised ja liiklemine

tee püsivust ja liiklusohutust ohustava sõidukiga.

Kohtuväline menetleja on karistanud Ralf Saaget LS § 2171 lg 1 järgi rahatrahviga

125 trahviühikut, s.o 1000 eurot. Seega jääb kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse

suurus alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra. Kohtu hinnangul on karistusena

kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et menetlusalune isik

teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude

toimepanemist. Kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas nõuab selle juhtimine

juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel.

Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem

või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on

ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate raskeveokeid juhtivate

juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult

konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Seega loeb kohus määratud

karistuse proportsionaalseks süü suurusega.

17. Kohtu hinnangul ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka otstarbekuse kaalutlusel, nagu

seda taotles menetlusaluse isiku kaitsja kohtuistungil. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel võib

menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja

väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kohus on karistuse mõistmise osas jõudnud järeldusele, et Ralf Saage süü käesoleva väärteo

toimepanemisel oli keskmine, leides, et kuigi isik pani teo toime hooletusest, puuduvad

väärteoasjas karistust kergendavad asjaolud. Lisaks ei saa kohtu hinnangul käesolevas

väärteoasjas rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest. Sõidumeerikute kasutamise

eesmärgiks on liiklusohutuse tagamine, mistõttu on oluline, et isiku, kes juhib mootorsõidukit,

milles sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, töö- ja puhkeaja nõuete järgimine oleks

jälgitav ja kontrollitav, kuna see on otseses seoses kõigi inimeste tervise ja ohutusega.

Seega jätab kohus menetlusaluse isiku kaitsja taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks

otstarbekuse kaalutlusel rahuldamata.

18. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist,

millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul

puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus.

19. Menetlusaluse isiku Ralf Saage kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas kohtuistungil

oma menetluskulud. Kuna kohus kaebust ei rahuldanud, siis tuleb menetluskulud, s.o valitud

kaitsja tasu summas 2662,89 eurot, jätta Ralf Saage enda kanda.

Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135 ja § 155.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Jaakus

Kohtunik