2-25-7815/24 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-7815

Tsiviilasi

XX hagi XX vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XX (isikukood XXX), seaduslik esindaja BB

Kostja: CC (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

30.09.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista XX XX kasuks välja alates 01.10.2025 kuni XX-i täisealiseks saamiseni (s.o kuni

xx.xx.xxxx) elatis 301,74 eurot kuus (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – (50% lapsetoetusest, mis

tagaseljaotsuse seisuga on 40 eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista XX XX-i kasuks perioodi 24.05.2024 – 30.09.2025 eest elatis 4799 eurot.

4. Elatis makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb CC-l kanda 10.

kuupäevaks BB arvelduskontole nr x. Makse selgitusse märkida „elatis“. Punktis 3 välja

mõistetud elatis tuleb tasuda hiljemalt 10.10.2025 BB arvelduskontole nr x.

5. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

1(4)

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. XX esitas 25.05.2025 Pärnu Maakohtule hagi CC vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja

palub mõista kostjalt enda kasuks välja alates 20.05.2024 elatise seadusjärgses

miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja

hageja ülalpidamises. Kohus võttis hagi menetlusse 06.06.2025 määrusega.

2. Kohus määras asjas kohtu eelistungi 30.09.2025. Kohus saatis pooltele 05.09.2025

kohtukutsed. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud 24.09.2025 isiklikult allkirja vastu.

Kostja istungile ei ilmunud. Kostja teatas 24.09.2025 kohtule, et ta ei ole võimalik istungile

ilmuda ja palus asja lahendada tagaseljaotsusega. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Hagiavaldus koos lisadega ja vastamiskohustusega toimetati kostjale kätte 28.07.2025.

Kohus määras asjas istungi. Kohus kohustas kostjat isiklikult 30.09.2025 istungile ilmuma.

Kostja kohtu istungile kohale ei ilmunud. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjuseks

mitteilmumisest.

4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, nr 3-2-1-

129-14, p 11 kolmas lõik).

5. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud ja kohus on määranud asjas kohtu eelistungi ning kohustanud kostjat isiklikult

30.09.2025 istungile ilmuma, ei ole kohtu eelistungile ilmunud. Kohtukutses on selgitatud, et

2(4)

kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja

taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus

kohustas kostjat isiklikult 30.09.2025 istungile ilmuma. Kostja ei ilmunud 30.09.2025. Kostja

ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjuseks mitteilmumisest. Kostja palus lahendada asja

tagaseljatotsusega. Hageja taotles kohtu eelistungil asjas tagaseljaotsuse tegemist.

6. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb

kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab

asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 2 sätestab, et kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas

juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult

tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata

jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb

kostja esindaja. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata

jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse

tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole

ilmunud kohtuistungile, ei ole teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks

ega pole seda põhistanud. Kohtukutse on kostja kätte saanud. Kohus on kostjat kohustanud

isiklikult 30.09.2025 istungile ilmuda. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumise ajast piisava

etteteavitusega ning talle selgitati kohtuistungilt puudumise tagajärgi. Kostja kohtu

eelistungile kohale ei ilmunud. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

7. Hageja on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei

pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse

arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi

laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on

suurem kui kolm aastat.

8. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

9. Alates 2025 aprillist on elatise baassumma 282,31 eurot. 2024 keskmine brutokuupalk oli

1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot ja seega on alates 01.04.2025 elatise miinimummäär

301,74 eurot.

3(4)

10. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101

lg 5 järgi maha arvata lastele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt saab hageja

eestkostja toetusi hageja eest 80 eurot.

11. Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise

suurus.

12. Hageja palub elatise välja mõista alates 20.05.2024. PKS § 108 Õigustatud isik võib

nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab,

et nõue on põhjendatud ja perioodi 20.05.2024-30.09.2025 kuulub kostjalt hageja kasuks välja

mõistmisele 4799 eurot.

13. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid.

14. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või

haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

15. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

16. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool

oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

17. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik

4(4)