3-25-3183/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3183

Haldusasi

M.C kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.07.2025 otsuse ja

29.08.2025 vaideotsuse nr 6-1/5965-4 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – M.C

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada M.C kaebus.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) väljastas 19.06.2025 M.C -le (kaebaja) korralduse nr 12.2-

3/065419-15, millega kohustas kaebajat andma kolmanda isikuna suulisi seletusi ProCatering

OÜ maksumenetluse raames. Suuliste seletuste andmiseks kohustas maksuhaldur kaebajat

ilmuma 03.07.2025 kell 09:00 maksuaudiitori juurde aadressil Lõõtsa 8a Tallinn.

2. MTA 07.07.2025 otsusega nr 12.2-3/065419-15-1 pikendati kaebaja taotlusel korralduse

täitmise tähtaega kuni 29.07.2025 kell 12:00.

3. Kaebaja esitas MTA-le 22.07.2025 uue taotluse, millega palus muuta 19.06.2025 taotlust

selliselt, et suuliste seletuste asemel oleks võimalik anda kirjalikke seletusi ning määrata uus

tähtpäev kirjalikele küsimustele vastamiseks. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et

töökohustuste kuhjumise tõttu ei ole tal kokku lepitud ajal, s.o 29.07.2025 kell 12:00 võimalik

maksuhalduri juurde suulisi seletusi andma tulla. Lisaks märkis kaebaja taotluses, et

kirjalikult küsimustele vastamine on efektiivsem.

4. Maksuhaldur edastas kaebajale 24.07.2025 e- kirja milles selgitas, miks on maksuhalduri

hinnangul suuliste seletuste andmine efektiivsem. Muu hulgas selgitas maksuhaldur, et oma

kogemusest lähtuvalt võib öelda, et kirjalikele küsimustele vastamine ei võta kaebajalt

kindlasti vähem aega, kui suuliste seletuste andmine (vastused tekitavad lisaküsimusi ja

3-25-3183

kaebajal tuleb vastata ka täpsustavatele küsimustele). Maksuhaldur märkis, et vastutulekuna

kaebajale saab muuta seletuste andmise aega selliselt, et see toimiks peale tööpäeva lõppu

näiteks kell 16:00 või kell 17:00 või varahommikul kell 7:30. Maksuhaldur selgitas ka, et kui

kaebaja ei soovi küsimustele vastata suuliselt, on kaebajal õigus esitada vaie.

5. Kaebaja maksuhalduri 24.07.2025 e- kirjas toodud seisukohtadega ei nõustunud ning esitas

28.07.2025 vaide.

6. MTA jättis oma 29.08.2025 vaideotsusega nr 6-1/5965-4 kaebaja poolt esitatud vaide

rahuldamata.

7. 29.09.2025 saabus Tallinna Halduskohtule kaebaja poolt esitatud kaebus nõudes MTA

24.07.2025 otsuse ja 29.08.2025 vaideotsuse nr 6-1/5965-4 tühistamiseks ja uue otsuse

tegemiseks. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine:

7.1 Otsust, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata ei ole nõuetekohaselt allkirjastatud ja

sellel puudub vaidlustamisviide. Kaebaja pidi vastavad asjaolud selgitama välja ChatGPT

abil. 24.07.2025 otsus on kaebaja jaoks koormav ning peaks olema allkirjastatud ja sellelt

peaks nähtuma vaidlustamisviide. Seega on otsus vormiliselt ebakorrektne.

7.2 Maksuhaldur peab menetluse läbi viima võimalikult vähe koormaval viisil, st võimaldama

kaebajal vastata kirjalikult. Kaebaja ei pidanud vaidlustama 19.06.2025 korraldust ja kaebajal

on õigus taotleda teabe andmise vormi muutmist. Kaebajal on õigus vaidlustada just see otsus,

mis tema õigusi rikub.

7.3 Maksuhalduri juurde tulek eeldab, et kaebaja peab leidma tööpäevast teadmata hulk tunde

tööväliseks tegevuseks, mis just suvisel ajal on keeruline. Tuleb loobuda osast töötasust ja

teha kulutusi. Kirjalikult küsimustele vastamine oleks kaebaja jaoks kõige vähem ebamugav

ja maksuhaldur peaks eelistama viise, mis on kaebaja jaoks vähem ebamugavad. Kirjalikele

küsimustele vastates saaks kaebaja keskenduda küsimustele vastamisele, ta ei pea arvestama

ajasurvega. Kaebaja saaks küsimustele vastamiseks võtta endale sobiva töövälise aja.

7.4 Kaebaja ei nõustu vaideotsuses tooduga, et ütluste andmine töövälisel ajal väldiks

ebameeldivusi. Kaebaja ei tea, kui palju küsimusi maksuhalduril on. Kirjalikul vastamisel on

kaebajal võimalik jagada aega selliselt, et saab soovi korral vastata mitmes osas. Kaebaja

tööpäev ei lõpe tihti kell 17.00.

8. Tallinna Halduskohtusse saabus 29.09.2025 M.C kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.07.2025

e- kirjas sisalduva otsuse ja 29.08.2025 vaideotsuse tühistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus määrusega

kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p-le 21

kohaselt võib kohus kaebuse tagastada selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Viimati

nimetatu puhul on tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, mille kohaselt

võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks kumulatiivset

tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (Riigikohtu

01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9; 14.12.2021 määrus nr 3-21-980, p 11; 26.05.2022

määrus nr 3-21-1411, p 12). Leian, et praegusel juhil on täidetud nii HKMS § 121 lg 2 p-s 1

kui ka lg-s 21 sätestatud kaebuse tagastamise alused.

3-25-3183

Kaebeõiguse puudumine.

10. Kaebaja ei ole käesolevas asjas keeldunud maksuhaldurile teabe andmiseks, vaid leiab, et

teabe andmine suulises vormis on tema jaoks liigselt koormav. Kaebaja soovib anda teavet

kirjalikus vormis.

11. Kaebajat kohustati andma maksuhaldurile teavet suulises vormis 19.06.2025

korraldusega, mitte MTA 24.07.2025 e- kirjaga. Seega saab kaebaja õigusi rikkuda

19.06.2025 korraldus, mitte MTA 24.07.2025 selgitav e- kiri. Kaebaja 19.06.2025 korraldust

ei vaidlustanud ning seega on korraldusest tulenev nõue ütluste andmiseks suuliselt kehtiv ja

kaebajale täitmiseks kohustuslik. Ka kaebaja on korraldust selliselt mõistnud, avaldades

valmisolekut ilmuda suuliste ütluse andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse.

12. Seega juhul, kui kaebaja leidis, et ta soovib anda ütlusi üksnes kirjalikus vormis, oleks ta

pidanud 19.06.2025 korralduse vaidlustama. MTA 24.07.2025 e-kirja puhul ei ole tegemist

haldusaktiga, millega pandi kaebajale kohustus anda ütlusi suulises vormis. Nimetatud kirjas

on maksuhaldur üksnes selgitanud asjaolusid, miks on ütluste andmine suulises vormis

oluline, ning miks on kaebaja ütlused seonduvalt maksumenetlusega vajalikud. Samuti on

pakutud kaebajale välja võimalus anda ütlusi peale tööpäeva lõppu või enne tööpäeva algust.

Seega ei ole MTA 24.07.2025 e- kirja puhul tegemist haldusaktiga, millega pandi kaebajale

õigusi või kohustusi ning kiri ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja kohustuse aluseks

on MTA 19.06.2025 korraldus, mida kaebaja ei vaidlustanud. Kuna kaebajal puudub

kaebeõigus MTA 24.07.2025 e- kirja vaidlustamiseks ning kaebaja ei väida, et

vaidemenetluses rikuti tema õigusi vaide esemest sõltumata, kuulub kaebus tagastamisele ka

osas, milles kaebaja vaidlustab 29.08.2025 vaideotsust. Seega kuulub kaebus tervikuna

kaebajale tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu

13. Ehkki kaebus tuleb kaebajale tagastada juba HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, esineks

tagastamise alus ka juhul, kui kaebaja saaks menetluses vaidlustada MTA 19.06.2025

korraldust, millega pandi kaebajale kohustus anda ütlusi suuliselt.

14. Maksumenetluses kolmandalt isikult teabe nõudmisega seonduv regulatsioon on toodud

peamiselt maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 61. MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril

on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil

on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib

maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt

määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks

maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht (MKS § 61 lg

3).

15. Seadusandja on maksuhaldurile andnud laia kaalutlusruumi otsustamaks maksude

tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja

ulatuse ning asja otsustamiseks vajalike tõendite kogumise üle (MKS § 11 lg 2). Kui

maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate

abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (MKS § 12),

vältides seejuures üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi (MKS § 10 lg 3). Kohtumenetluse

raames saab kohus seega kontrollida üksnes seda, kas maksuhaldur on kaalutlusõiguse

3-25-3183

teostamisel arvestanud kohaseid asjaolusid ning kas sellest tulenevalt on korraldusega

kaebajale pandud kohustus proportsionaalne. Kohus ei teosta kaalutlusõigust maksuhalduri

asemel.

16. Minu hinnangul on 19.06.2025 korralduses sisalduv nõue anda teavet suulises vormis

kooskõlas maksukorralduse seaduse sätetega ja on nõuetekohaselt põhistatud ning

proportsionaalne. Selline kohustus on õiguspärane MKS § 61 lg 1 alusel ning korralduses on

välja toodud ka kaalutlused, miks peab maksuhaldur käesoleval juhul kõige efektiivsemaks

teabe kogumise viisiks suuliste ütluste andmist maksuhalduri ametiruumides. Vahetu suhtlus

võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust ja vältida väärtimõistmist,

samuti küsida jooksvalt täpsustavaid lisaküsimusi. MTA ametiruumidesse ilmumise kohustus

ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et seda nõuet saaks abstraktselt pidada

ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt kaalukat põhjendust (nt Riigikohtu 14.04.2014

otsus nr 3-3-1-90-13, p 11).

17. Kaebusest ei nähtu, et ilmumine MTA ametiruumidesse oleks kaebajal objektiivsetest

asjaoludest tulenevalt võimatu või liigselt koormav. Pigem nähtub kaebaja väidetest, et ta

lihtsalt ei soovi erinevaid ettekäändeid esile tuues suuliselt teavet anda. Korralduses on MTA

välja toonud maksuhalduri ametiruumidesse ütluste andmiseks ilmumise aja, ning on

selgitanud, et vajadusel saab seda muuta. Maksuhaldur on hilisemas menetluses tulnud

kaebajale igati vastu, muutes oma 07.07.2025 otsusega ütluste andmise aega ning pakkunud

24.07.2025 e- kirjas välja võimaluse anda ütlusi töövälisel ajal või koguni kaebaja töökohas.

Maksuhaldur on 24.07.2025 e- kirjas kaebajale põhjalikult selgitanud, miks on just suuliste

seletuste andmine oluline. Seega on maksuhaldur menetluses asjakohaselt arvestanud kaebaja

õiguste ja huvidega. Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid kulutusi kaasneks talle ütluste

andmisega tema enda töökohas või kuidas mõjutab tema tööaega ütluste andmine töövälisel

ajal. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et kaebaja töögraafik on niivõrd pingeline, et tal ei ole

mingil juhul võimalust anda teavet mistahes maksuhalduri poolt välja pakutud ajal, sh kaebaja

töökohas enne tööpäeva algust. Kohus nõustub ka maksuhalduriga, et olenevalt kaebaja rollist

suhetes maksukohustuslasega on suuliste ütluste andmine igati kohane viis teabe saamiseks,

kuivõrd maksuhalduril on kaebajale ilmselt palju küsimusi ning tulenevalt kaebaja vastustest

ilmselt ka lisaküsimusi. Kaebaja põhjendused, miks ta ei soovi ütlusi suuliselt anda on pigem

otsitud ega ole tingitud objektiivsetest asjaoludest.

Korraldusega kaasnev riive on väheintensiivne.

18. Eelpool olen juba selgitanud, miks ma leian, et viidatud korraldusega kaebajale pandud

kohustused ei ole ebaproportsionaalsed ning seda, et kaebusest ei nähtu, et korraldusega

pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi..

19. Lisaks saab riive intensiivsust hinnata ka korralduses viidatud võimaluse läbi rakendada

sunniraha 640 euro ulatuses. Võimaliku rahalise kohustuse korral saab riive intensiivsust mh

hinnata HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära kaudu, mille kohaselt loetakse,

et riive on väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve/kohustuse väärtus ei üle 1000 eurot.

20. Eeltoodust tulenevalt kuuluks kaebus HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel tagastamisele,

sest kaebusega seotud võimalik riive (kohustus anda teavet suuliselt) on väheintensiivne ja

kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

21. HKMS § 104 lg 5 punkti 2 kohaselt ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele kui

kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alustel.

3-25-3183

22. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiia Nurm