1-24-6782/77 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

30. september 2025

Kohtuasja number

1-24-6782

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Marina Ninaste ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Ingvar Valge süüdistuses KarS § 209 lg 2 p

1, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning § 263 lg 1 p 1 järgi; Sven

Bergi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi

ning Konstantin Mihhailovi süüdistuses KarS § 199 lg 2

p-de 7, 8 ja 9 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 07.05.2025. a otsus

Apellandid

prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

vanemprokurör Ken Kiudorf;

süüdistatav Ingvar Valge, isikukood: 37811272714;

elukoht: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.

Kahtlustatavana kinni peetud 03.08.2024 ja vahistatud.

süüdistatav Ingvar Valge määratud kaitsja

vandeadvokaat Anu Pärtel;

süüdistatav Konstantin Mihhailovi määratud kaitsja

vandeadvokaat Marko Paabumets;

süüdistatav Sven Bergi määratud kaitsja vandeadvokaat

Aro Siinmaa.

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

süüdistatav Sven Berg, isikukood: 38310152764;

kehtivaid kriminaalkaristusi 4, viimati karistatud Tartu

Maakohtu 21.01.2021. a otsusega nr 1-20-9244 KarS §

184 lg 2 p-de 1, ja 2 ning § 213 lg 2 p 1 järgi

vangistusega 4 aastat, millest jäi KarS § 68 alusel kanda

3 aastat 10 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 6 päeva

vangistust, mida kandis alates 21.02.2021. Karistuse

kandmiselt vabastati 12.12.2023. a määrusega tingimisi

enne tähtaega 28.12.2023. Kahtlustatavana kinni peetud

05.08.2024 ja vahistatud.

süüdistatav Konstantin Mihhailov, isikukood:

39006032763; elukoht: XXX, kriminaalkorras karistatud

korduvalt, kehtivaid karistusi 2, viimati Tartu Maakohtu

01.07.2021. a otsusega nr 1-21-2300 KarS § 199 lg 2 p-

de 4, 7 ja 8 järgi rahalise karistusega 500 päevamäära,

millest KarS § 68 alusel jäi kanda 164 päevamäära, s.o

1640 eurot. See on tasumata. Tõkend elukohast

lahkumise keeld 15.08.2024–15.08.2025.

kannatanu OÜ Vallesburg, seaduslik esindaja E.A. ,

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Artur

Maljukov;

kannatanu K.L.V. ;

kannatanu E.V. ;

kannatanu K.L.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 07.05.2025. a otsus osas, millega jäeti Konstantin

Mihhailovile mõistetud karistus KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi

kohaldamata.

2. Täiendada Tartu Maakohtu 07.05.2025. a otsuse põhjendusi Ingvar Valgele ja

Sven Bergile karistuse mõistmise osas.

3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 07.05.2025. a otsus muutmata.

4. Prokuratuuri, Ingvar Valge, tema kaitsja Anu Pärteli ja Sven Bergi kaitsja Aro

Siinmaa apellatsioonid rahuldada osaliselt.

5. Jätta Konstantin Mihhailovi kaitsja Marko Paabumetsa apellatsioon

rahuldamata.

6. Määrata Advokaadibüroo In Jure OÜ-le vandeadvokaadi Anu Pärteli poolt

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

292,80 eurot (sh käibemaks 52,80 eurot).

7. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta Ingvar Valge apellatsioonimenetluse kulud summas

292,80 eurot (sh käibemaks) riigi kanda.

8. Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le vandeadvokaadi Aro

Siinmaa poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 607,56 eurot (sh käibemaks 109,56 eurot).

9. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta Sven Bergi apellatsioonimenetluse kulud summas

607,56 eurot (sh käibemaks) riigi kanda.

10. Määrata Advokaadibüroo In Jure OÜ-le vandeadvokaadi Marko Paabumetsa

poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 219,60 eurot (sh käibemaks 39,60 eurot).

11. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista menetluskulude katteks Konstantin Mihhailovilt

Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 219,60 eurot

(sh käibemaks).

12. Konstantin Mihhailovil tuleb menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul makseinfo

lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui

rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Ingvar Valget süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p-de

4, 7 ja 8, § 263 lg 1 p 1 järgi.

1.1.

I. Valgele heidetakse ette, et ta 11.11.2023 ööl vastu 12.11.2023 tungis peidikus oleva

varuvõtme abil sisse Tartus XXX asuvasse E.V. i majja ja võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised asjad: kullast pärlikomplekti, käevõru ja

kõrvarõngad, koguväärtusega 1000 eurot; kullast käevõru väärtusega 800 eurot; kullast

käevõru väärtusega 250 eurot; kullast kõrvarõngad väärtusega 150 eurot; Ti Sento

kõrvarõngad ja ripatsid koguväärtusega 220 eurot; Ti Sento käevõru väärtusega 200 eurot;

kolm kuldketti koguväärtusega 550 eurot; jäära kujuga kullast ripatsi väärtusega 100 eurot;

hambakulla väärtusega 200 eurot; kullast abielusõrmuse väärtusega 500 eurot; kullast

kõrvarõngad väärtusega 350 eurot; kullast kõrvarõngad väärtusega 250 eurot; kullast

kõrvarõngad väärtusega 200 eurot; kuldketi väärtusega 250 eurot; kuldsõrmuse roosa kiviga

väärtusega 1000 eurot; kullast ripatsi väärtusega 350 eurot; kaks Oriflame kreemi

koguväärtusega 100 eurot; karbitäis erinevaid ehteid (pärlid) koguväärtusega 300 eurot.

Vargusega tekitas ta E.V. ile varalist kahju 6770 eurot.

Teiseks tungis ta 03.08.2024 kella 04.55 paiku grupis koos Sven Bergi ja Konstantin

Mihhailoviga ukselukustuse lõhkumise teel Tartus, XXX asuvasse OÜ-le Vallesburg

kuuluvasse kauplusse (pandimajja) Emilia Collection ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära erinevaid kuldehteid ja vääriskividega ehteid (103 sõrmust, 118

kõrvarõngast, 19 kaelaketti, 10 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 6 käeketti ja 2

teemantidega kaunistatud risti) kokku väärtuses 32 529,28 eurot. Lõhkumisega tekitas ta OÜ-

le Vallesburg varalist kahju 2221,62 eurot.

Eelnevate tegudega pani I. Valge toime KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava

kuriteo ehk grupis ja sissetungimisega varguse, mis on toime pandud isiku poolt, kes on

varem toime pannud varguse.

1.2.

Veel süüdistatakse I. Valget KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kelmuse toimepanemises. I.

Valge, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse K.L. ele. Ta pakkus ajavahemikul

19.12.2022 kuni jaanuar 2023 K.L. ele võimalust osta Soome automüügi oksjonilt sõiduauto

Škoda Superb (registreerimisnumber XXX ) väärtusega 3300 eurot, eesmärgiga petta K.L. elt

raha välja ning omamata kavatsust sõidukit tegelikult osta. Vastavalt kokkuleppele kandis

K.L. 17.01.2023 K.K. i arvelduskontole 3300 eurot, mille K.K. edastas I. Valgele.

Tegelikkuses I. Valge oksjonil ei osalenud ning autot oksjonil ära ei müüdudki. I. Valge

kavatsus oli saada varalist kasu pettuse teel. Sellega tekitas I. Valge K.L. ele varalise kahju

3300 eurot ning sai ise varalist kasu.

1.3.

Kolmandaks süüdistatakse I. Valget KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

ehk avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga.

24.02.2024 kella 22.48 paiku Tartus Raatuse 68 maja juures tänaval, s.o. avalikus kohas

tõukas I. Valge abikaasat K.L.V. t kahe käega rindkere piirkonda nii, et K.L.V. kukkus istuli.

Kannatanu tundis selle tagajärjel füüsilist valu ja tuhara piirkonda tekkis hematoom. Oma

käitumisega häiris I. Valge tänaval liikunud kõrvalist isikut E.V. t.

2. S. Bergi ja K. Mihhailovit süüdistatakse mõlemat selles, et nad grupis koos I. Valgega

tungisid ukselukustuse lõhkumise teel Tartus, XXX asuvasse OÜ-le Vallesburg kuuluvasse

kauplusse (pandimajja) Emilia Collection ja võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ära erinevaid kuldehteid ja vääriskividega ehteid (103 sõrmust, 118 kõrvarõngast,

19 kaelaketti, 10 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 6 käeketti ja 2 teemantidega

kaunistatud risti) kokku väärtuses 32 529,28 eurot. Lõhkumisega tekitasid nad OÜ-le

Vallesburg varalist kahju 2221,62 eurot. S. Bergi süüdistus kvalifitseeriti KarS § 199 lg 2 p-

de 4, 7 ja 8 ja K. Mihhailovi tegevus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi.

Maakohtu otsus

3. Tartu Maakohtu 07.05.2025. a otsusega tunnistati I. Valge süüdi KarS § 199 lg 2 p-de

4, 7 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta

süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest karistati teda 1 aasta pikkuse vangistusega ning

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti I.

Valge kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.08.2024.

4. S. Berg tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning talle mõisteti

karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu

Maakohtu 21.01.2021. a otsusega nr 1-20-9244 mõistetud karistuse kandmata osa võrra. S.

Bergile mõisteti kohtuotsuste kogumis karistuseks 3 aastat, 9 kuud ja 29 päeva vangistust,

mille kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.08.2024.

5. K. Mihhailov tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti

karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see karistus kohaldamata

tingimusel, et K. Mihhailov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja

täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi.

6. Maakohus rahuldas tsiviilhagid ning mõistis I. Valgelt välja E.V. i kasuks 2770 eurot

ja K.L. e kasuks 3300 eurot. OÜ-le Vallesburg tekitatud kahju 20120,50 eurot peavad

I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov hüvitama solidaarvõlgnikena. Igalt süüdistatavalt mõisteti

kannatanu esindaja kulude katteks välja 686,25 eurot.

7. Menetluskuludena mõisteti riigi kasuks välja I. Valgelt 7259,80 eurot, S. Bergilt

4197,08 eurot K. Mihhailovilt 4599,68 eurot. Need tuleb tasuda 30 päeva jooksul.

8. Kohtu põhjendused olid lühidalt järgnevad:

8.1.

I. Valge tunnistas end XXX toime pandud varguses süüdi. Ta teadis, et kedagi pole

kodus, kuna aknad olid pimedad, maja ees autot ei olnud ning uksekellale keegi ei vastanud.

Majja sisenemiseks kasutas ta kõrvalhoonest puuriida pealt leitud võtit. I. Valge leidis majast

süüdistuses nimetatud ehted ja müüs need kokkuostjale, saades paar tuhat eurot ja peale.

Lisaks I. Valge ütlustele tõendavad kuriteo toimepanemist kannatanu E.V. i ja tunnistaja H.T.

i ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ning sündmuskohalt leitud I. Valge DNA.

8.2.

XXX asuva kaupluse varguses tunnistasid kõik kolm süüdistatavat end süüdi. Nii I.

Valge kui ka S. Bergi ütlustest tulenevalt oli OÜ Vallesburg pandimajja minemine I. Valge

idee. K. Mihhailovi kaasamine oli S. Bergi idee, kuna tema jaoks oli julgem vargust toime

panna kellagagi koos. K. Mihhailov oli nõus kaasa tulema, kuna talle lubati selle eest ainet. I.

Valge ütluste kohaselt toimus kuritegu kella 5 ajal. S. Bergi kirjelduste kohaselt mindi koos

K. Mihhailoviga pandimajja, kuhu sisse saadi lõpuks sisse kangidega. Sõidukit juhtis I.

Valge, kes auto juurest ei lahkunud. Pandimajas võttis S. Berg esimesest vitriinist

kuldkõrvarõngaid ja sõrmuseid ning pani need kotti. Ta käskis Konstantinil aidata. Viimane

pani maast midagi oma kotti ja paar karpi ehteid ka. Autos andis Konstantin oma koti S.

Bergile, kes pani selle sisse ka enda koti. Mõlemad kotid olid saadud Ingvarilt. Seejuures

tuleneb nii S. Bergi kui ka I. Valge ütlustest, et info, kust ja mida võtta, tuli I. Valgelt.

8.3.

Patrullpolitseiniku vormikaamera salvestistelt on näha, kuidas 03.08.2024 on

Viljandis, Keskuse tn 4 juures peatatud sõiduk Audi (reg.nr. XXX ), mille kõrvalistuja kohal

istub I. Valge. Seejärel on näha, kuidas sõiduk vaadati läbi ja leiti erinevaid esemeid,

sh peidetuna ehteid. Sõiduki läbivaatusel leitud asjadest koostati nimekiri ja neid

fotografeeriti. Sõiduautost võeti hoiule 79 kollasest metallist sõrmust, 73 kollasest metallist

kõrvarõngast ja 3 kollasest metallist ketti. Seejuures olid osadel hoiule võetud ehetel küljes

hinnasildid ja osadel need puudusid. Kõik vaadeldud ehted tagastati vastavalt

vaatlusprotokollides märgitule nende omanikule OÜ-le Vallesburg. Sündmuskoha vaatlusega

tuvastati lukul ja uksepiidal murdmisjäljed ja maast leiti raudkang. Ekspertiisiga tuvastati

raudkangilt ja valvekaameralt S. Bergi DNA-d.

8.4.

Kannatanu seadusjärgse esindaja E.A. i ütlustest selgub, et ta ei ole senini kõiki OÜ

Vallesburg pandimajast ära võetud ehteid tagasi saanud. Kannatanu sõnul tegid nad

abikaasaga varastatud asjad kindlaks, kontrollides kõik asjad ühekaupa arvutist koodiga üle.

Seejärel nimetas kannatanu ütlustes kõik varastatud esemed ja vargusega tekitatud kahju

suuruseks 32529,28 eurot. Lõhkumisega seonduvalt pidid nad maksma kindlustuslepingu

järgse omavastutuse 300 eurot. Kannatanu sõnul ei saanud ta tagasi enamikke briljantehteid,

sai vaid ühe briljantidest sõrmuse. Kuna osa asju saadi tagasi, jäi haginõude suuruseks

21017,02 eurot. Kannatanu E.A. saatis enda ütluste kohaselt menetlejale ka ehetest, mida ta

tagasi ei saanud, mõned pildid – piltidel on erinevate karaatidega ehted, s.o üks briljantidega

ristidest, teemantidega kõrvarõngad, ripats pisikese briljandiga, briljantidega sõrmused,

kõrvarõngad ja väike briljantripats ketiga, briljantkõrvarõngad ja sõrmus 0,60 karaati.

8.5.

Kannatanu avaldas 04.03.2025, et 6 ehte, mis on hagiavalduses märgitud numbritega

21, 23, 34, 35, 46 ja 58 (1 kõrvarõngad, 2 kaelaketti, 1 kaelakett ripatsiga ja 2 käeketti) puhul

tuvastas ta hiljem, et need on enne vargust müüdud. Seepärast vähendas ta nende osas

haginõuet – kahjuks jäi kokku 20120,50 eurot.

8.6.

Kohtu hinnangul pole alust kahelda kannatanu ütlustes, et osad ehted on senini

tagastamata. S. Berg ja K. Mihhailov viibisid pandimaja ruumides vaid lühiajaliselt ning nad

ei valinud võetavaid ehteid. Vitriinidest võeti neid valimatult. Kuigi nii I. Valge kui ka S.

Berg kinnitasid ütlustes, et kõik saadi tagasi, andis I. Valge ütlusi ka selle kohta, et osa ehteid

jäi S. Bergi kätte. S. Berg omakorda selgitas, et kuivõrd tema arvates eemaldasid nad I.

Valge korteris kõikidelt ehetelt hinnasildid, aga politsei poolt tehtud fotodel on osadel sildid

olemas, tahtis I. Valge ilmselt midagi kõrvale panna. Kannatanu mitte lihtsalt ei väida, et osa

ehteid on talle tagastamata, vaid ta on puuduolevad ehted teinud kindlaks, kontrollides kõik

asjad ükshaaval koode kasutades oma arvutisüsteemist üle. Ühtlasi puudub igasugune

mõistlik põhjendus, miks peaks kannatanu esitama kunstliku haginõude, kui ta ei loodagi enda

sõnul süüdistatavatelt midagi tagasi saada.

8.7.

Kohus tuvastas, et I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov tungisid grupis ukselukustuse

lõhkumise teel 03.08.2024 kella 04.55 paiku XXX , Tartu asuvasse OÜ-le Vallesburg

kuuluvasse kauplus-pandimajja ja võtsid sealt ära 103 sõrmust, 117 kõrvarõngast, 17

kaelaketti, 9 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 4 käeketti ja 2 teemantidega

kaunistatud risti, millest osa jäi kannatanule tagastamata. Nad tegutsesid kaastäideviijatena

ehk panid varguse toime grupis. I. Valgega ei saa nõustuda selles, et tema oli vaid kaasaaitaja.

Ta sõidutas S. Bergi ja K. Mihhailovi varguse toimepanemise kohta ja sealt ära. S. Bergi

ütluste kohaselt andis I. Valge talle ka pandimajja sisenemiseks kasutatud kangi ja koti, kuhu

ta pandimajas asju sisse pani. Eelnevalt käsitletu alusel oli I. Valge ka isikuks, kes lõikas koos

S. Bergiga pandimajast võetud ehetelt sildid ära ja käis ka vabanemas ehtekarpidest. Ühtlasi

pidi just I. Valge tegelema tõenditest nähtuvalt varastatud ehete turustamisega.

8.8.

I. Valge oli enne seda vargust juba käinud E.V. i elamus vargil ja pannud toime

kelmuse. S. Bergi on varem varguse toimepanemise eest karistatud. K. Mihhailovit on varem

karistatud varguste toimepanemise eest 24.07.2023 ja 12.02.2024. Kõik süüdistatavad

tegutsesid kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Seega tuleb I. Valge ja S. Bergi tegevus

kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning K. Mihhailovi tegevus KarS § 199 lg 2

p-de 7, 8 ja 9 järgi.

8.9.

I. Valge tunnistas end K.L. ega seonduvas kelmuse episoodis süüdi. Kohus tuvastas

kannatanu K.L. e, süüdistatava ütluste ja kirjalikele tõenditele tuginedes, et kannatanu tegi

17.01.2023 I. Valge palvel K.K. i arvelduskontole 3300-eurose ülekande, kuna I. Valge oli

jätnud talle mulje, et võitis oksjoni kannatanu poolt välja valitud Skoda Superbi ostmiseks.

Tegelikult I. Valge oksjonit ei võitnud. Kuigi I. Valge selgitustest võib saada aru, et ta soovis

K.L. ele viimase valitud Skoda Superbi osta, kuid see lihtsalt ei õnnestunud, kinnitab tõendite

kogum I. Valgele kelmuses esitatud süüdistust. Kui kannatanu hakkas kahtlustama ja tegi

oksjonikeskkonna meeskonnale päringu, mille vastusest selgus, et autot ei müüdudki ära,

avaldas I. Valge, et oksjoni keskkond on jama korraldanud. Ehk siis ei teavitanud I. Valge ka

siis kannatanut auto mittesaamisest, vaid jättis mulje, et Soome oksjoni keskkonnaga on mingi

segadus. Soome oksjonikeskkonna 25.04.2023. a vastusest nähtub, et oksjon toimus

12.–15.01.2023 ja 15.01.2023 lükkas müüja kõrgeima pakkumise tagasi. Seega jäi sõiduk

müümata. Pakkumise tagasilükkamisest teavitati ostjat 16.01.2023. I. Valge ja K.L. sõiduki

oksjonil ei osalenud, neil ei ole kummagi nimega ühtegi kasutajat. Kohus tuvastas, et I. Valge

pettis kavatsetult kannatanut, mille tulemusena sai kannatanu saamata jäänud sõiduki eest

tasudes kahju. Kelmuse toimepanemisel oli I. Valgel kehtiv karistus Tartu Maakohtu

29.06.2018. a otsuse järgi, millega teda karistati KarS § 199 lg 2 p-de 1, 8 ja 9 ning § 346

järgi. I. Valge tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.

8.10.

I. Valge tunnistas end süüdi ka süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Kohus tuvastas

süüdistatava I. Valge, kannatanu K.L.V. , tunnistaja E.V. ütlustele ja teistele kogutud

tõenditele tuginedes, et I. Valge tõukas 24.02.2024 kella 22.48 ajal Raatuse tn 68, Tartu asuva

maja juures tänaval, s.o avalikus kohas, enda abikaasat K.L.V. t kahe käega rindkere

piirkonda. Selle tagajärjel kukkus K.L.V. istuli, tundis valu ja sai tuhara piirkonda

hematoomi. Seega rakendas I. Valge oma abikaasa suhtes füüsilist vägivalda. I. Valge

agressiivne käitumine tänaval oli häiriv kõrvaliste isikute E.V. ja tema tüdruksõbra jaoks,

mistõttu helistas E.V. häirekeskusesse. Maakohtu hinnangul tegutses I. Valge vähemalt

kaudse tahtlusega.

9. I. Valgele mõistetud karistust põhjendas kohus nii. Süü on keskmisest suurem. Ta pani

teod toime küllaltki lühikese aja jooksul, vargused pandi toime sissetungimisega ja ühel korral

veel eluhoonesse tungimisega. Lisaks oli just tema see, kellel tuli mõte OÜ Vallesburgi

kauplus-pandimajast esemeid varastada. Varavastaste kuritegudega tekitas ta kannatanutele

küllatki suured kahjud. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine.

10. S. Bergi süü suuruse hindas kohus keskmiseks. Idee kuriteo sooritamiseks tuli I.

Valgelt. Teoga tekitati küllaltki suur varaline kahju ning puudusid karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud. S. Berg pani etteheidetava kuriteo toime katseajal – seega ei ole

eelnevad karistused tema seadusekuulekusele suunavat mõju avaldanud.

11. K. Mihhailovi süü suurus oli kohtu hinnangul keskmisest mõnevõrra väiksem.

Vargusega tekitati küllaltki suur varaline kahju. K. Mihhailov osa selles teos oli kõige

väiksem – ta ei osalenud kuriteoplaani väljatöötamises, vaid kaasati teo toimepanemisse

hiljem. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. K. Mihhailovil on kehtiv

kriminaalkaristus ja kaks kehtivat väärteokaristust. Kuna K. Mihhailovi viimane karistus jäi

aastasse 2021, pidas kohus võimalikuks ta karistusest tingimuslikult vabastada. Arvestades

varasemat karistatust ning seda, et kuriteo pani ta toime sõltuvusaine saamiseks, tuleb teda

kohustada järgima kontrollnõudeid ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

12. Kohus rahuldas E.V. i ja kannatanu K.L. e tsiviilhagid, kuna I. Valge võttis need

õigeks ning mõistis I. Valgelt E.V. i kasuks varalise kahju hüvitisena välja 2770 eurot ja

K.L. e kasuks 3300 eurot.

13. OÜ Vallesburg haginõude osas luges kohus tõendatuks, et I. Valge, S. Berg ja K.

Mihhailov varastasid selle ettevõtte kauplusest ehteid. Kõiki ehteid üles ei leitud. Kannatanu

poolt esitatud dokumentide põhjal luges kohus tagastamata ehete väärtuseks 19820,50 eurot.

Lisaks tekkis kahju kaupluse ukse lõhkumise näol ning kannatanu pidi kandma kindlustuse

omavastuse 300 eurot. Need summad mõisteti süüdistatavatelt kui ühiselt varguse toime

pannud isikutelt välja solidaarselt.

Apellatsioonid

14. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokuratuuri esindaja Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ken Kiudorf, süüdistatav I. Valge, tema kaitsja

vandeadvokaat Anu Pärtel, süüdistatav S. Bergi kaitsja vandeadvokaat Aro Siinmaa ja

süüdistatav K. Mihhailovi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets.

15. Prokuratuuri hinnangul tuvastas maakohus veatult isikute süüküsimuse. Otsus tuleks

aga tühistada K. Mihhailovi ja I. Valge karistuse osas, sest mõistetud karistused ei vasta

kuritegude raskusele ega süüdimõistetute isikutele. Prokuratuur taotleb I. Valgele KarS § 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi 3 aasta ja 10 kuu, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu ning KarS

§ 263 lg 1 p 1 järgi 5 kuu pikkuse vangistuse mõistmist. Liitkaristuseks taotleb prokuratuur I.

Valgele KarS § 64 lg 1 järgi 4 aasta ja 3 kuu pikkust vangistust. K. Mihhailovile taotleb

prokuratuur KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkust reaalset vangistust.

15.1.

Prokuratuur nõustub kohtu hinnanguga I. Valge süü suurusest, kuid siiski ei ole

kohtuotsusest nähtavad argumendid, millistest asjaoludest tulenevalt tuleks I. Valget karistada

prokuratuuri taotletust oluliselt leebemalt. Prokuratuuri hinnangul olnuks igati põhjendatud

I. Valge karistamine ainuüksi kahe vargusepisoodi eest 3 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistega,

sest õiglane karistus ainuüksi keskmise süü korral, oleks karistusraami keskmise järgne kahe

ja poole aasta pikkune vangistus. Prokuratuur märgib, et oluline on ka tekitatud kahju suurus

– üksnes pandimaja vargusega tekitatud kahju ületas kuriteo alampiiri 160-kordselt. Süüd

suurendab seegi, et tegemist ei olnud juhukuriteo, vaid etteplaneeritud professionaalse

kuriteoga ning I. Valge süü kogu kaastäideviimises oli kandev. Eelnevast tulenevalt oli I.

Valge süü suurus pandimaja varguse episoodis väga suur. Ka Kesk kaare tänava eramu

varguse puhul oli kahju suurus ligemale 7000 eurot, mis on võrreldes keskmise vargusega

suur summa. Süüd suurendab seegi, et lisaks varalisele kahjule tungis I. Valge ühe perekonna

privaatsfääri ning kahjustas sellega oluliselt nende turvatunnet ja kodu puutumatust. Eelnevast

tulenevalt leiab prokuratuur, et KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 teo eest tuleks I. Valgele mõista

3 aasta ja 10 kuu pikkune vangistus.

15.2.

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi toime pandud kelmuse eest mõistis maakohus I. Valgele

miinimumi ehk 1 aasta vangistust. Miinimumkaristus tulnuks kõne alla siis, kui kahju oleks

tekitatud koosseisu täitmiseks vajalikus summas – 200 euro ulatuses ehk 10 korda väiksemas

summas, kui I. Valge seda tegi. I. Valge süüd võib hinnata keskmiseks või veidi alla selle –

skeem polnud väga keeruline ning kannatanu õnge võtmiseks piisas paari pildi ja sõnumi

saatmisest. Prokuratuur leiab, et kelmuse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem

toime pannud varguse, väärib I. Valge karistuseks minimaalselt 1 aasta ja 6 kuu pikkust

vangistust.

15.3.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi mõistis maakohus I. Valgele karistuseks miinimumilähedase

ehk 3 kuu pikkuse vangistuse. Ka selles karistuse puhul ei nähtu otsusest, miks oli kohtu

hinnangul õiglane just 3 kuu pikkune vangistus. Avaliku korra rikkumisel kasutatud vägivald

oli kergemat sorti, mille tagajärjel tekkinud kehavigastused ja valu ei olnud väga suured ning

mida ei näinud pealt paljud inimesed. Siiski tulnuks raskendava asjaoluna arvesse võtta, et

vägivald pandi toime abikaasa ehk pereliikme suhtes. Esines ka kergendav asjaolu ehk I.

Valge osutas uurimisele ülestunnistusega kaasabi. Prokuratuuri hinnangul väärib I. Valge

avaliku korra raske rikkumise eest karistuseks 5 kuu pikkust vangistust.

15.4.

Prokuratuur nõustub maakohtuga, et kohane on I. Valgele liitkaristuse mõistmine KarS

§ 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeimat suurendades. Liites kõik eelnevalt välja toodud

prokuratuuri hinnangul õiglased üksikkaristused kokku, tuleks karistusmääraks 5 aasta ja 9

kuu pikkune vangistus. Prokuratuur peab põhjendatuks mõista I. Valgele liitkaristuseks 4

aastat ja 3 kuud vangistust.

15.5.

K. Mihhailovi karistuse osas märgib prokurör, et kohus on õigesti hinnanud

K. Mihhailovi süü keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Siiski ei nõustu prokuratuur mõistetud

karistusega. KarS § 199 lg 2 karistusraami arvesse võttes on keskmiseks karistuseks 2,5 aasta

pikkune vangistus. K. Mihhailov täitis oma teoga kolm kvalifitseerivat tunnust. Ehkki

K. Mihhailov ei osalenud kuriteo planeerimises, nõustus ta juveelipoodi sisse murdma ja sealt

esemeid varastama kohe pärast talle tehtud ettepanekut. Prokuratuuri leiab, et K. Mihhailovi

karistus peab ulatuma vähemalt karistusraami 1/3 piirile ja taotleb seega 1 aasta ja 6 kuu

pikkust vangistust. Prokuratuur ei nõustu maakohtu seisukohaga, et K. Mihhailovile tuleb

anda võimalus karistuse vabaduses kandmiseks. Riigikohtu praktika kohaselt on mõistetud

vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramine kehtiva seaduse ja pikaajalise

kohtupraktika kohaselt reegel, millest saab irduda vaid teatud asjaolude ilmnemisel (RKKKo

1-23-52/69, p 22). Lisaks saab süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist kergemate

kuritegude korral lugeda seaduslikuks siis, kui kohtuotsuses on veenvalt põhjendatud kas

kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste

märkimisväärset eripära (RKKKo 3-1-1-99-06, p 17). Praegusel juhul ei saa juveelipoodi

sissemurdmist pidada kergeks kuriteoks ning K. Mihhailovit iseloomustavates tunnustes ei

esine ka märkimisväärset eripära. Tema puhul saab varavastaste süütegude toimepanemist

pidada harjumuseks ning talle varem kohaldatud leebemad vahendid ei ole teda enda

käitumist muutma suunanud. Seega puuduvad erilised asjaolud, mille põhjal jätta K.

Mihhailovile mõistetud vangistus täitmisele pööramata.

16. Süüdistatav I. Valge palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega

mõista reaalselt kantavaks karistuseks 1 aasta vangistust. Ülejäänud vangistuse osas palub

I. Valge kohaldada KarS § 73 ja § 74 sätteid. I. Valge on seisukohal, et esineb karistust

kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ehk puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus.

Arusaamatu on kohtu järeldus, et I. Valge süü oli keskmisest suurem. Maakohus ei kaalunud

KarS § 56 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt võib vangistuse määrata vaid siis, kui karistuse

eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. I. Valge toonitab, et on eelnevad

kaks kriminaalhooldust korrektselt läbinud ning tingimisi karistuse mõistmine on tema jaoks

kohane meede.

17. Süüdistatav I. Valge kaitsja Anu Pärtel palus apellatsioonikaebuses maakohtu otsuse

tühistada osaliselt ehk I. Valgele mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb I. Valgele mõistetud

karistuse kergendamist ning mõista I. Valgele liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Sellest

koheselt ärakandmisele palub kaitsja määrata 1 aasta ja ülejäänud osas jätta karistus KarS §

74 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja taotles ka I. Valgele mõistetavate

menetluskulude vähendamist, jättes pool riigi kanda.

17.1.

Kaitsja nõustub kohtu poolt karistuse mõistmisel välja toodud faktiliste asjaoludega,

kuid märgib, et kohus on jätnud käsitlemata selle, miks ei ole I. Valget võimalik süütegude

toimepanemisest hoiduma panna tingimisi vangistuse mõistmisega. Kohus jättis karistuse

määramisel arvesse võtmata puhtsüdamliku kahetsuse kui karistust kergendava asjaolu (KarS

§ 57 lg 1 p 3). I. Valge väljendas kahetsust nii kohtueelses menetluses kui kohtus. Kaitsja ei

nõustu kohtu seisukohaga, et KarS § 73 ja 74 on vajalik erandlike asjaolude esinemine.

Nimetatud sätete puhul räägib seadusandja otstarbekusest. Lisaks on kaitsja seisukohal, et

sobiv on I. Valge käitumiskontrollile allutamine. Tal on toetav perekond ning elu- ja töökoht.

I. Valgele määratud karistus on liiga range ning kohus võinuks lugeda kergemad karistused

raskemaga kaetuks. Sobiv karistus on 3 aasta pikkune vangistus, mis jätta tingimisi täitmisele

pööramata allutatuna käitumiskontrollile 4 aasta pikkuse katseajaga.

17.2.

Kaitsja A. Pärtel vaidlustas ka I. Valgelt menetluskulude täies mahus väljamõistmist.

I. Valgel ei ole olnud selle aasta jooksul kinnipidamiskohas võimalusi raha teenida, tal

puuduvad säästud ning vabanemisel tööle asudes ei oleks ta paari lähima aasta jooksul täies

mahus menetluskulusid võimeline tasuma. Eelnevat arvesse võttes, palub kaitsja vähendada

menetluskulusid poole võrra, jättes pool neist riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulud

võimaldada tasuda 1 aasta jooksul ositi.

18. Süüdistatav K. Mihhailovi kaitsja Marko Paabumets palub maakohtu otsuse tühistada

osaliselt ehk K. Mihhailovilt, I. Valgelt ja S. Bergilt OÜ Vallesburgi kasuks solidaarselt välja

mõistetud tsiviilhagi osas. Kaitsja on seisukohal, maakohus on rikkunud oluliselt

menetlusõiguse norme, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja hinnanud valesti tõendeid,

mis kõik on viinud ebaseadusliku otsuseni. Lisaks on rikutud menetlusõigust

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p 7 mõttes. Maakohus rahuldas ebaõigesti

tsiviilhagi. Kannatanu pole tõendanud, et ehete vargus oleks talle tekitanud varalise kahju

summas 20 717,02 eurot. Laoseisu väljavõtetel toodete märgistamine hagiavalduses märgitud

loetelu numeratsiooniga ei tõenda seda, et need tooted oleksid läinud 03.08.2024 varguse

käigus kaduma, kuna need seisavad endiselt kannatanu 03.03.2025. a laoseisudes. Kaitsja

arvates ei ole piisav tugineda tsiviilhagi rahuldamisel kannatanu esindaja ütlustele. Maakohus

on valesti rahuldanud tsiviilhagi summas 19 820,50 eurot laoseisu tõendavate dokumentide,

saatelehtede ning maksekorralduste alusel, sest ükski neist ei tõenda seda, et kannatanu on

varguse läbi sellist varalist kahju kandnud. Kuivõrd tsiviilhagi on maakohtu poolt ebaõigesti

rahuldatud, ei kuulu rahuldamisele ka kannatanu OÜ Vallesburg lepingulise esindaja

menetluskulude taotlus summas 2058,75 eurot.

19. Süüdistatav S. Bergi kaitsja Aro Siinmaa palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt

ehk S. Bergi poolt KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritud süüdistuse mahus,

tekitatud kahju suuruse, tsiviilhagi väljamõistmise ja mõistetava karistuse osas. Kaitsja palub

mõista S. Berg KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi süüdi senisest väiksemas mahus, jätta

temalt tsiviilhagi valdavalt välja mõistmata ning vähendada karistust. Viimaks palub kaitsja

vähendada kohtu poolt võimalikuks peetavas ulatuses S. Bergilt väljamõistatavaid

menetluskulusid ja võimaldada nende tasumist osade kaupa aasta jooksul.

19.1.

Kohtu poolt mõistetud karistus ei ole toimepandud teoga võrreldes õiglane ega

proportsionaalne. Kaitsja hinnangul oleks 1 aasta vangistust ühe varguse episoodi eest enam

kui küllaldane karistus. S. Berg eelistaks ise osaliselt reaalset, osaliselt tingimisi kohaldatavat

vangistust, mis hõlmaks katseajal narkootiliste ainete tarvitamisest võõrutavat ravi, kuid

selliseks konstruktsiooniks kaitsjale hoomatav õiguslik mehhanism puudub.

19.2.

Hagiavalduses tugines kannatanu üksnes kriminaaltoimikus kogutud tõenditele ega ei

esitanud ühtegi objektiivselt kontrollitavat tõendit, kuid kohus leidis siiski (otsuse p-s 31), et

puudub igasugune alus kahelda kannatanu ütlustes, sh selles, et ta ei ole osasid ehteid tagasi

saanud. Kohus oli seisukohal, et puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks kannatanu

esitama kunstliku haginõude, kui ta ei loodagi enda sõnul süüdistatavatelt midagi tagasi saada.

Kaitsja hinnangul ei ole selline kahju kindlakstegemine objektiivne ega jälgitav, tegemist pole

adekvaatse tõendianalüüsiga. Vara kogust ja väärtust ei saa lugeda tõendatuks üksnes selle

pinnalt, et kannatanu ise väidetvalt midagi „arvutisüsteemist üle kontrollis“. Asja juurde

tulnuks tõendina võtta algandmed (arvepidamine, tšekid, kviitungid). Asjaolu, et kohus

hindab kannatanu poolt esitatud loetelus ilmnenud ebatäpsuse tema arvepidamise

usaldusväärsuseks, on ebaloogiline. Vastupidiselt näitab see, et varastatud asjade loetellu olid

lisatud ka juba turustatud esemed ning, et kannatanul puudus korralik ülevaade oma kaubast

ja tehingutest. Eelnevate kõrvaldamata kahtluste tõttu on süüdistatavatele võimalik omistada

üksnes nende esemete vargus, mis I. Valge valdusest kätte saadi ja mille võtmist

süüdistatavad ise tunnistavad. Kahtlus on eluliselt usutav, sest sedalaadi varastatud esemeid ei

turustata ükshaaval või osade kaupa, vaid kogu varastatud kaup müüakse korraga edasi.

Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja arvata S. Bergi süüdistusest välja kõik esemed, mida ei ole

I. Valge sõidukist leitud ja kannatanule tagastatud.

19.3.

Kuivõrd tsiviilhagis on viidatud kriminaalasjas kogutud tõenditele, aga nende alusel

saab varastatuna tuvastatuks lugeda üksnes I. Valge valdusest reaalselt tagasi saadu, siis on ka

tsiviilhagi valdavas osas põhjendamatu. Kahjuhüvitiseks, mis kuulub I. Valgelt, S. Bergilt ja

K. Mihhailovilt solidaarselt väljamõistmisele, jääks seega lõhkumiskahju omavastutuse määr

summas 300 eurot.

19.4.

Karistuse pikkuse määramisel ei ole kohane võtta alguspunktiks sanktsiooni keskmist

määra. Kaitsja on seisukohal, et eelnevat toetav Riigikohtu praktika tuleb käesoleval juhul

jätta tähelepanuta. Riigikohus on suuniseid andnud laialivalguva karistuspraktika ühtlustamise

sooviga, kuid selle tulemusena on süü suuruse ja isiku ohtlikkuse sisulise hindamise

asendunud formalistlike arvutustega, mis omakorda viib prokuröride poolt

ebaproproportsionaalsete karistuste taotlemise ja ka selliste karistuste mõistmiseni. Karistuse

mõistmisel tuleks aluseks võtta sanktsiooni alammäär ning hinnata, kas kergendavad asjaolud

õigustavad sellega piirdumist või esineb raskendavaid asjaolusid, millest tingituna võib

ilmneda vajadus pikema vangistuse kohaldamiseks.

19.5.

Ka S. Bergi karistuse määramist ei ole kohus sisuliselt analüüsinud. Sellisel viisil

vangistuse määraminine on õiguslikult ja inimlikult lubamatu. Kohus on jätnud arvestamata

karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. S. Bergi süü suuruse kindlaks

tegemisel on oluline, et ta pani toime ühe ainsa varguse, mis ei olnud tema algatanud ja mille

toimepanemiseks oleks I. Valge leidnud ka kellegi teise. Lisaks oli tekitatud kahju väike, sest

varastatud kaup saadi kätte ning kahju tekkis üksnes sissetungimisega tekitatud kahjustuste

näol. Kuriteoga saadud vara väärtus ei oma praegusel juhul karistuse mõistmisel tähtsust.

19.6.

Kaitsja arvates on karistuse määramisel oluline arvestada, et S. Berg ei olnud

kõnealuse varguse organisaator, vaid varguse toimepanemist juhtis I. Valge. Seejuures

tegutsesid nii S. Berg kui ka K. Mihhailov konkreetse tasu eest ning I. Valgel õnnestus osa

ehetest ka kõrvale panna. Eelnev ei vabasta S. Bergi vastutusest, küll aga näitab tema rolli

ilmselgelt teisejärgulisena. Seetõttu on ka vaieldav see, kas varaline vastutus peaks olema

solidaarne või peaks S. Berg vastutama üksnes talle lubatud tasu ulatuses.

19.7.

Kaitsja palub olulisel määral vähendada S. Bergilt välja mõistetavaid menetluskulusid

ning määrata, et lõplik menetluskulude summa kuuluks tasumisele osade kaupa aasta jooksul.

Eluliselt on ilmne, et sellises ulatuses menetluskulude tasumine käib S. Bergil üle jõu, sest tal

ei olnud enne kinnipidamist tööd ning ka praegu on ta kinnipidamiskohas. Menetluskulude

tasumise kohustus maakohtu otsusega välja mõistetud ulatuses ja tingimustel ei ole S. Bergile

jõukohane. Kaitsja palub kohtul mitte kahandada S. Bergi elulisi väljavaateid

seaduskuulekaks eluks.

Menetlus ringkonnakohtus

20. Tartu Ringkonnakohtu 04.07.2025. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning

anti pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti kuni 15.08.2025.

21.

14.08.2025 esitas kannatanu OÜ Vallesburg esindaja Artur Maljukov kannatanu

seisukohad. OÜ Vallesburg jäi kõigi seni esitatud seisukohtade juurde. Maakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebustes ei ole toodud ühtegi asjaolu ega põhjendust,

mis annaksid alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

Ringkonnakohtu seisukohad

22. I. Valge poolt üksinda toime pandud kuritegude, s.o 11.11.2023. a varguse,

19.12.2022. a kelmuse ja 24.02.2024. a avaliku korra raske rikkumise koosseisupärasuses,

õigusvastasuses ja süülisuses vaidlust ei ole ning nende kuritegude osas maakohtu otsust ei

vaidlustatud. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud

apellatsiooni piires ning seega nende tegude tõendatuse küsimus apellatsioonimenetluses

käsitlemist ei leia.

23. Ringkonnakohus vastab esmalt apellatsioonide väidetele 03.08.2024 pandimaja

vargusega tekitatud kahju tõendatuse ja tsiviilhagi osas (I). Seejärel annab kolleegium oma

hinnangu mõistetud karistustele (II) ja võtab seisukoha menetluskulude osas (III). Viimasena

võetakse kokku apellatsioonimenetluse tulem (IV).

(I)

24. Maakohus on kokkukõlavate tõendite põhjal tuvastanud selle, et 03.08.2024 kella 4.55

paiku käisid I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov OÜ Vallesburg pandimajas vargil. I. Valge oli

autojuht ja ootas väljas, kuni S. Berg ja K. Mihhailov tungisid kange kasutades pandimajja. S.

Berg hakkas esimesest vitriinist võtma ja kotti panema kuldkõrvarõngaid ja sõrmuseid. Ta

käskis K. Mihhailovil aidata ja viimane pani maast midagi oma kotti, lisaks veel ka paar

karpi. Vaidlust ei ole otseselt ka selles, et I. Valge oli kuriteo koordinaatoriks – pandimajja

minek oli tema idee, ta andis kaassüüdistatavatele kotid, kuhu ehted sisse panna ja jagas neile

infot, kust ja mida pandimajas täpsemalt võtta. Ka ehete mahamüümisega pidi tegelema I.

Valge. Pärast varguse toimepanemist istuti autosse ja sõideti koos minema. K. Mihhailov läks

sõidukist välja Ujula Konsumi juures. Sealt edasi liikusid S. Berg ja I. Valge viimase

elukohta, kus nad eemaldasid hinnasildid ja kaalusid ehted ära. Kaalu järgi pidi nende eest

saama 10 000 eurot. Ehete karpidest vabanes I. Valge.

25. Süüdistuse kohaselt varastasid I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov pandimajast 103

sõrmust, 118 kõrvarõngast, 19 kaelaketti, 10 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 6

käeketti ja 2 teemantidega kaunistatud risti, kokku väärtusega 32 529,28 eurot.

26.

03.08.2024 kell 10.14 peeti Viljandis kinni sõiduk Audi A8, mida juhtis K.L.V. ja

kõrval istus I. Valge. Selle läbivaatusel leiti erinevaid esemeid, sh peidetud ehteid. Leitud

asjadest koostati nimekiri ja neid fotografeeriti. 09.09.2024. a asitõendi vaatlusprotokollidest

nähtub, et sõiduautost võeti hoiule 79 kollasest metallist sõrmust, 73 kollasest metallist

kõrvarõngast ja 3 kollasest metallist ketti (II kd tl 56–68). Seejuures oli 37-l sõrmusel küljes

hinnasilt. 10.09.2024. a vaatlusprotokollist (II kd tl 71–75) nähtub, et sõiduautost võeti hoiule

ja vaadeldi ka valgest metallist sõrmust (hinnasildiga) ja 8 kollasest metallist kõrvarõngast

(hinnasiltideta). Kõik need ehted tagastati vastavalt vaatlusprotokollides märgitule OÜ-le

Vallesburg.

27.

17.03.2025 hagiavalduses (V kd tl 91–92) on loetletud varastatud esemed, mida

kannatanu tagasi ei saanud, ning milles kannatanu kahju osaliselt seisneb (lisaks lõhkumisega

tekitatud kahjule). Kokku on varastatud esemete loetelus 79 ehet koguväärtusega 19 820,50

eurot (V kd tl 157–159, viimane hagi täiendatud versioon).

28. Seega leiti I. Valge valdusest vähem ehteid kui on kirjas süüdistuses. Vahe tuleneb

sellest, et kannatanu kinnitusel ei ole ta kõiki varastatud esemeid tagasi saanud. Kannatanu

esindaja sõnul (dtl 152–167) tegelevad nad abikaasaga nii pandimaja teenusega kui ka

müüvad kuld- ja briljantidega ehteid, mis on tellitud suurkauplejatelt Ameerikast, Türgist ja

Itaaliast – tegu on uute ja kontrollitud väärisehetega. Kõik ehted olid klaasist vitriinis, s.o

nähtaval ja ligipääsetaval kohal. Seifis olid ainult panditud asjad ja seifist midagi ei

varastatud. Kannatanu sõnul tegid nad kohe pärast vargust politsei palvel inventuuri ja panid

kirja ehted, mis on varastatud. Sellest tulenevalt varastati pandimajast veel mitmeid erinevaid

briljantidega ehteid, mida temale politsei poolt tagastatud ehete hulgas ei ole. Kannatanu sai

tagasi vaid ühe briljantidega sõrmuse, kuid neid varastati rohkem.

29. I. Valge sõnul (dtl 236–250) tema pandimajja sisse ei tunginud, vaid ootas auto juures.

Kui S. Berg ja K. Mihhailov autosse tagasi tulid, oli neil kaasas väike spordikott, milles olid

ehted. Kott oli S. Bergi käes, kes istus autos ette, I. Valge kõrvale ja näitas talle koti sisu.

Seda, kas K. Mihhailovil ka midagi käes oli, I. Valge ei näinud. Hakati sõitma ning K.

Mihhailov väljus sõidukist Ujula Konsumi juures. Edasi sõitsid I. Valge ja S. Berg kahekesi

ning ühel hetkel hakati ehteid üle vaatama ja neilt hinnasilte eemaldama. Enda sõnul lõikas I.

Valge kõigilt tema käest läbi käinud ehetelt hinnasildid, kuid S. Bergi kohta ta ei oska täpselt

öelda. Kui sildid olid eemaldatud, pani I. Valge ehted kommikarpi. Selle kohta, et

videosalvestiselt nähtub, et mõlematel isikutel olid kotid, ehk kokku oli 2 kotti kuhu ehteid

pandi, ei osanud I. Valge midagi öelda. Kokkulepe oli, et I. Valge autosse jäänud ehted müüb

ta maha ning siis saavad oma osa ka S. Berg ja K. Mihhailov. I. Valge teada olid kõik ehted

tema käes ja midagi ei jäänud S. Bergile.

30. I. Valge ütlustes esinenud vastuolude kontrollimiseks avaldati kohtus tema politseis

antud ütlused, kus I. Valge selgitas järgmist Ma läksin kohe neid aluseid ära viskama, Berg

jäi seniks minu korterisse. Peale seda sõitsin kohe tagasi, Berg istus seal minu juures ja oli

endale nagu kulla ära jaganud ja mingi ports oli laual. Kaalusin selle portsu ära, mis laua

peal oli ja seda oli 320 g. Umbes arvutasin, et kui hinnasildid ära võtta, siis jääb 300 g järgi.

Mina pidin siis need ehted turustama. Sven Bergi kätte jäi veel neid kaelakette ja ehteid, need

pani ta kindlasti oma spordikotti. Küsimuse peale, kas S. Bergi kätte jäänud ehete eest saadu

pidid nad samuti omavahel ära jagama, ütles I. Valge kohtueelsel uurimisel, et Berg lubas

mulle ikkagi rohkem anda ja ma ütlesin siis, et viskad mulle nii palju, kui viskad, eks siis

näeb. I. Valge tunnistas kohtus, et eeluurimisel räägitud jutt on õige ning praegu ta enam

lihtsalt toimunut nii täpselt ei mäleta (dtl 248–249).

31. S. Berg rääkis kohtus (dtl 259), et nad tungisid pandimajja sisse koos K. Mihhailoviga.

Mõlemad olid eelnevalt tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid. I. Valge oli neile öelnud, kus

mis asub ja mida varastada. S. Berg hakkas ehteid koos karpidega panema enda seljakotti, K.

Mihhailovil oli spordikott. Mõlemad kotid olid S. Bergi sõnul saadud I. Valgelt. K. Mihhailov

oli narkojoobes ja seisis esialgu niisama, kui S. Berg ütles talle, et aidaku ja pangu tema ka

ehteid kotti. S. Berg võttis vitriinist asju ja K. Mihhailov pigem korjas maast ehteid oma kotti.

K. Mihhailov andis spordikoti S. Bergile, kes pani oma seljakoti sinna sisse ja tõmbas luku

kinni. Autosse naasid nad seega välispildi järgi 1 spordikotiga. S. Bergi sõnul said kõik

varastatud ehted I. Valge kätte, kes pidi tegelema nende müügiga – tema enda või K.

Mihhailovi taskusse ei jäänud midagi. S. Berg lõikas koos I. Valgega ehtelt hinnasilte küljest

ja tema sõnul ei jäänud mitte ühtegi hinnasilti ehtele külge. S. Berg ütles, et kui nägi politsei

tehtud fotot, kus on ka hinnasildiga ehted (II kd tl 36-40), järeldas ta, et sõber oli need ilmselt

pannud kõrvale. Ehete kaalumine toimus I. Valge kodus, S. Berg ei mäleta ehete kogukaalu,

kuid I. Valge oli öelnud et sealt peaks saama 10 000 eurot (35 eurot gramm). S. Berg ütles, et

jagame ära selle kolme peale, siis tema ütles, et temale on vaja juurde lisada, kuna

kütterahad ja asjad.

32. K. Mihhailov kohtus ütlusi ei andnud (dtl 276), mistõttu avaldati tema kohtueelses

menetluses antud ütlused. K. Mihhailov ütles, et tunneb, et teda kasutati varguse

toimepanemisel tööriistana. Rohkem K. Mihhailov ütlusi anda ei soovinud.

33. Seega on olukord, kus I. Valge sõnul jäi üks osa varastatud ehteid S. Bergi kätte ning

S. Bergi sõnul tema kätte midagi ei jäänud ning I. Valge pidi ilmselt ise salaja midagi kõrvale

panema (eelkõige need ehted, mis leiti hinnasilt küljes). Süüdistatavate ütlustes on vastuolud

ning nende põhjal ei ole varastatud esemete kogust võimalik tuvastada.

34. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kannatanu esindaja ütlused seevastu on

usaldusväärsed. E.A. on üles loetlenud kõik pandimajast varastatud esemed – nende

kirjelduse, kaalu, hinna, kullaproovi (dtl 159–161). Selleks, et kõik varastatud esemed

tuvastada, on ta teinud põhjalikku eeltööd ja kontrollinud andmeid pandimaja

arvutisüsteemist: See oli laupäevane päev, millal see juhtus ja politseinik helistas ja palus, et

me teeksime inventuuri. Samal päeval pidime asju nimetama, mis on puudu. Me vaatasime

kõik asjad läbi, mina ja minu abikaasa. Ühekaupa vaadatakse kõiki asju arvutist koodiga (dtl

156). E.A. esitas pandimaja laoseisu dokumendid, kus on varastatud ehted eraldi ära

märgitud. Samuti esitas ta saatelehed ja maksekorralduse koopiad, mis kinnitavad, et OÜ

Vallesburg on hagis nimetatud ehted eelnevalt ostnud (kõik dokumendid leitavad V köites).

Lisaks on kannatanu esitanud internetist leitud fotod osade ehete välimuse kirjeldamiseks, mis

pandimajast varastati, kuid mida ta tagasi ei ole saanud – nt ristikujuline ripats. Ühtegi põhjust

kannatanu ütluse usaldusväärsuses kahelda ei ole. Ütluste usaldusväärsust on võimalik

kontrollida ristküsitluse käigus läbi isiku poolt varasemalt antud ütluste avaldamise kaudu.

Käesolevas asjas kaitsjad ega süüdistatavad kannatanu esindaja varasemate ütluste avaldamist

kohtulikul uurimisel usaldusväärsuse kontrolliks vajalikuks ei pidanud.

35. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu järeldustega selle kohta, et [l]isaks

sellele, et pandimaja turvakaamera salvestistelt (II kd, tl 76-82) on näha, et vitriinidest

võetakse ehteid valimatult, tuleneb see ka tegelikult S. Bergi enda ütlustest. Nii selgitas ta

istungil, et hakkas pandimajja sisenemise järel lihtsalt vitriinist kuldkõrvarõngaid ja

sõrmuseid võtma, pannes need kotti. K. Mihhailov võttis samuti maast midagi, pannes need

kotti, ning mõne karbi ka. Seda, et kõiki ära võetud ehteid tegelikult kätte ei saadud ja

kannatanule ei tagastatud, näitab kohtu hinnangul seegi, et kuigi nii I. Valge kui ka S. Berg

kinnitasid ütlustes, et kõik saadi tagasi, andis I. Valge ütlusi ka selle kohta, et osa ehteid jäi S.

Bergi kätte ning S. Berg omakorda selgitas, et kuivõrd tema arvates eemaldasid nad I. Valge

korteris kõikidelt ehetelt hinnasildid, aga politsei poolt tehtud fotodel on osadel sildid olemas,

tahtis I. Valge ilmselt midagi kõrvale panna./…/ Seda, et kannatanu soovib süüdistatavatelt

tõepoolest hüvitist vaid talle tagastamata ehete eest, näitab kohtu hinnangul seegi, et kui

kannatanu tegi kohtumenetluse kestel kindlaks, et osa ehteid müüdi enne varguse

toimepanemist ära, korrigeeris ta selles osas süüdistatavate vastu esitatud nõuet (otsuse p

31). Ringkonnakohus on seisukohal, et kannatanu on teinud menetluse vältel kõik temalt

mõistlikult oodatava, et varastatud esemeid ja nende väärtust tõendada. On selge, et olukorras,

kus süüdistatavaid kogu varguse saagiga ei tabata ehk osa varastatud esemetest on jõutud ära

peita või maha müüa, on nende n-ö nüüdseks teadmata kadunud esemete varguse tõendamine

kannatanule keerulisem.

36. Apellatsioonide väiteid varastatud esemete koosseisu ebaõigesti tõendatuks lugemise

kohta edu ei saada. Kannatanu esindaja suhtub oma menetluslikku kohustusse rääkida tõtt täie

tõsidusega, mida näitab hilisemal vea avastamisel kahjunõude korrigeerimine. Kannatanu

ütlustele on vastu panna süüdistatavate ütlused. Kaks neist olid enda sõnul narkojoobes ja

ajasid valimatult asju kotti. Kolmas ootas väljas ja tal ei saanudki olla ära võetud esemetest

täpselt ülevaadet. Kahe peale vargust ehetega tegelenud süüdistatava ütlustes on omavahelised

vastuolud. Sellises olukorras ei piisa kannatanu ütluste kahtluse alla seadmiseks

paljasõnalisest väitest, et varastatud ehteid oli vähem.

37. Kokkuvõtvalt leiab ka ringkonnakohus, et I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov on

süüdistuses kirjeldatud kuriteo ühiselt ja kooskõlastatult grupis toime pannud.

Kaastäideviimise korral vastutab üks isik ka teiste poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks

seda ise teinud (vt nt RKKK 1-15-11032/308 p 45). Seega olukorras, kus kohus tuvastab, et

varguse on toime pannud kaastäideviijatena mitu süüdistatavat, vastutab igaüks ka teiste poolt

faktiliselt toimepandu, mitte ainult enda poolt tehtu eest, sh omistatakse kuriteo tagajärjed

kõigile. Maakohus on kuriteo õigesti kvalifitseerinud: I. Valge ja S. Berg realiseerisid KarS §

199 lg 2 p-des 4, 7 ja 8 kirjeldatud objektiivse koosseisu. K. Mihhailov aga täitis KarS § 199

lg 2 p-des 7, 8 ja 9 sätestatud objektiivse koosseisu. Süüdistatavad panid teo toime

kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

38. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtu poolt tuvastatuga, et I. Valge,

S. Berg ja K. Mihhailov tungisid grupis ukselukustuse lõhkumise teel 03.08.2024 kella 04.55

paiku XXX , Tartu asuvasse OÜ-le Vallesburg kuuluvasse kaupluses-pandimajja ja võtsid

sealt ära 103 sõrmust, 117 kõrvarõngast, 17 kaelaketti, 9 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe

käevõru, 4 käeketti ja 2 teemantidega kaunistatud risti, kokku väärtusega 31 634,24 eurot.

Lõhkumisega tekitasid nad varalist kahju kokku 2221,62 euro väärtuses.

39. Maakohus tuvastas, et kannatanu ei ole tagasi saanud 19820,50 euro väärtuses ehteid.

Lisaks tuli kannatanul lõhkumisega tekitatud kahjust tasuda omavastuse määr 300 eurot.

Maakohus rahuldas OÜ Vallesburg tsiviilhagi ning mõistis kannatanu kasuks I. Valgelt,

S. Bergilt ja K. Mihhailovilt solidaarselt välja varalise kahju kokku 20120,50 eurot. Et

apellatsioonide väited tsiviilhagi ebaõige rahuldamise kohta tuginevad vaid varastatu

väärtusel, ei ole ka selles osas maakohtu otsuse muutmiseks alust.

(II)

40. Prokurör taotleb I. Valge ja K. Mihhailovi karistuste suurendamist. I. Valge, tema

kaitsja ning S. Bergi kaitsja on taotlenud maakohtu mõistetud karistuste kergendamist.

41. Prokuratuuri apellatsioonis leitakse, et maakohus pole põhjendanud prokuratuuri

taotletuga võrreldes kergemate karistuste mõistmist ja taotletakse I. Valge karistuse

suurendamist varguse eest 6 kuu võrra, kelmuse eest 6 kuu võrra, avaliku korra raske

rikkumise eest 2 kuu võrra ning liitkaristust 9 kuu võrra. K. Mihhailovi karistust palub

prokurör suurendada 6 kuu võrra. Kehtiva õiguspraktika kohaselt ei ole kohus seejuures

karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega, olles pädev

lahendama selle küsimuse seadusele ning enda siseveendumusele tuginevalt (RKKKo 3-1-1-

70-16 p 11). Seega pole maakohtul kohustust eraldi põhjendada karistustaotlusest hälbimist.

42. Riigikohus on märkinud, et arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 esimese lause

tähenduses tekib eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb

veendumus nii teo toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse

seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises

edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse

lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel

konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on

toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse

mõistmise (RKKKo 1-19-4150/132 p 27).

43. Maakohtu põhjendused karistuse mõistmise kohta ei ole täiel määral järgitavad. Nii on

kaevatava otsuse p-s 55 hinnatud I. Valge puhul süü suurust kõikide tegude osas koos. Süü

suurust on põhjendatud sellega, et kõik teod pandi toime küllaltki lühikese ajavahemiku

jooksul, vargused pandi toime sissetungimisega ning ühel juhul eluhoonesse, varavastaste

kuritegude kahjud olid küllaltki suured. Pandimajja sissetungimise episoodis oli I. Valge

initsiaator. Kohus arvestas kõigil juhtudel kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist,

kuigi kahe süüdistatava puhul on karistust kergendav asjaolu siiski tuvastatav. KarS § 263 lg

1 p 1 pärase teo eest mõistetud karistuse põhjendusi kaevatavast otsusest ei leia.

44. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu

tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise

motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes

(RKKKo 3-1-1-113-12 p 9.1). Teo toimepanemise asjaolud võivad kattuda (nt poevarguste

puhul), kuid praegusel juhul see nii ei ole. Kolleegiumi hinnangul eeldavad erinevalt

kvalifitseeritud teod süü suuruse eraldi hindamist.

45. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu eksimus toonud kaasa süüteo raskusele

või süüdimõistetud isikutele mittevastavat karistust. Tegemist on puudujäägiga, mille

ringkonnakohus saab maakohtu otsuse põhiosa muutmisega KrMS § 337 lg 1 p 3 järgi

kõrvaldada.

I. Valge

46. Maakohus mõistis I. Valgele KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi karistuseks 3 aastat ja

4 kuud vangistust, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust ja KarS § 263 lg 1 järgi 3 kuud

vangistust. Liitkaristuseks mõistis maakohus 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mille kandmise

alguseks loeti 03.07.2024.

47. Prokuratuuri hinnangul peaks ainuüksi kahe varguse episoodi eest mõistetav karistus

olema 3 aasta ja 10 kuu pikkune, kuna I. Valge süü pandimaja episoodis on suur, tekitatud on

erakordselt suur kahju, kuritegu oli professionaalselt etteplaneeritud ning I. Valge roll grupis

oli kandev. Eramu varguses oli kahju ligi 7000 eurot ning süüd suurendab ka asjaolu, et I.

Valge tungis ühe perekonna privaatsfääri ning kahjustas sellega oluliselt nende turvatunnet ja

kodu puutumatust. Arusaamatuks jääb ka kelmuse eest miinimummääras ja avaliku korra

rikkumise eest miinimumilähedases määras karistuse mõistmine.

48. I. Valge palub kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta vangistust ning

ülejäänud jätta KarS § 73 või § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja hinnangul on

põhjendatud liitkaristusena 3 aastat vangistust, millest kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks

tuleks määrata 1 aasta vangistust ning ülejäänud osa jätta täitmisele pööramata allutades I.

Valge käitumiskontrollile. Samuti toovad nii I . Valge kui tema kaitsja välja, et maakohus ei

ole arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust.

49. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistetud üksikkaristuste määrad KarS § 56 kohaselt

arvestamisele kuuluvatele asjaoludele vastavad. Karistamise lähtepunktiks on süü suurus. Süü

suurusele vastavat karistust korrigeeritakse arvesse võttes karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, eripreventiivseid kaalutlusi ja vajadusel ka õiguskorra kaitsmise

huvisid.

50. Sarnaselt prokurörile on ka ringkonnakohus seisukohal, et I. Valge süü varguse puhul

on suur – 2 episoodi, mõlema puhul on tekitatud suhteliselt märkimisväärne kahju, KarS §

199 lg 2 koosseisu täidab 3 kvalifitseerivat tunnust ning I. Valgel oli korraldav roll pandimaja

varguse teos. Ainuüksi süü suurus tingiks mõnevõrra pikema vangistuse kui 3 aastat ja 4

kuud.

51. Ringkonnakohus leiab, et I. Valgele varguste eest mõistetud karistust ei saa siiski

suurendada. Seda põhjusel, et esineb karistust kergendav asjaolu, mida maakohus ei ole

arvestanud. Nimelt on I. Valge toimepandud kuritegude osas avaldanud kahetsust eelistungil

ja viimases sõnas (dtl 90, 1521) ning kaitsja sõnul ka kohtueelses menetluses. Maakohus on

märkinud, et kohtu hinnangul ei esine ei karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes,

jättes samas põhjendamata, miks ei ole võimalik I. Valge kahetsust kergendava asjaoluna

arvesse võtta. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus oleks pidanud I. Valge kahetsust

karistust kergendava asjaoluna arvestama või siis põhjendama, miks ta avaldatud kahetsust

puhtsüdamlikuks ei pea. Olukorras, kus I. Valge on end kõigis kuritegudes süüdi tunnistanud,

väljendanud kahetsust ning vähemalt kohtus kannatanute ees vabandanud, puudub

kolleegiumi hinnangul alus kahelda tema kahetsuse siiruses. Sellest tulenevalt esineb I. Valge

puhul karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

52. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus prokuratuuriga selles, et varguste eest peaks

kohane karistus olema mõnevõrra suurem. Samas on apellatsioonimenetluses tuvastatud

kergendav asjaolu, mis peab väljenduma ka mõistetavas karistuses. See tingib I. Valgele

mõistetud karistuse muutmata jätmise. Tuleb silmas pidada, et kuigi tegu on keskmisest

suurema kahjuga vargusega, mahub KarS § 199 lg 2 süüteokoosseisu alla veelgi suurema või

ohtlikuma kahjuga tegusid.

53. Teisalt puudub igasugune alus I. Valgele mõistetud karistuse vähendamiseks, kuna

teosüü on sedavõrd suur. I. Valge on varemgi kandnud vanglakaristust. Kuigi süüdimõistvate

kohtuotsuste vahele jääb aastaid, on varavastaste kuritegude toimepanemine I. Valgele omane

toimimisviis. Varasemad karistused ja vanuse lisandumine ei ole teda sellest võõrutanud.

Seetõttu on karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos halb.

54. Kõike ülalkirjeldatud arvesse võttes vastab KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi

karistuseks mõistetud 3 aastat ja 4 kuud vangistust I. Valge süü suurusele ja karistuse

eesmärkidele ning puudub alus karistuse vähendamiseks või suurendamiseks.

55. Kelmuse eest küsib prokurör I. Valgele 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. Maakohus

pidas võimalikuks mõista miinimummääras karistuse. Maakohus ei ole karistusmäära

kujunemist kelmuse ja avaliku korra rikkumise tegudes täpsemalt põhjendanud.

Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et kelmusega kannatanule tekitatud 3300

suurune kahju kergitab I. Valge teosüüd miinimummäärast kõrgemale, kuid arvesse tuleb

jällegi võtta asjaolusid, et I. Valge on oma süüd tunnistanud, tegusid kahetsenud (kergendav

asjaolu) ning võtnud ka kannatanu esitatud tsiviilhagi kohtus õigeks. Seetõttu ei näe

ringkonnakohus alust I. Valgele KarS § 209 lg 2 p 1 alusel mõistetud karistust muuta.

56. Avaliku korra raske rikkumise eest taotleb prokurör 5 kuu pikkust vangistust. Nagu

juba märgitud, ei ole maakohus selgitanud, miks pidas põhjendatuks just 3 kuu pikkust

vangistust. Nõustuda saab prokuröriga, et I. Valge antud teos on keskmisest tunduvalt

väiksem. Kasutatud vägivald oli kergemat sorti ega toonud kaasa raskeid vigastusi või suurt

valu. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja prokuröri sõnul ka

uurimisele kaasabi osutamine. Raskendav asjaolu KarS § 58 p 4 mõttes aga süüteo

toimepanemine abikaasa ehk pereliikme suhtes. Kuna I. Valge teosüü on väike, ei näe

ringkonnakohus alust karistuse suurendamiseks.

57. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust maakohtule midagi ette heita liitkaristuse

moodustamisel. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral

liitkaristus kas mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem

karistus kaetuks raskeimaga. Kuigi kaitsja toetab viimast varianti, on maakohus õigustatult

suurendanud raskeimat üksikkaristust. Kuriteod on olemuselt erinevad ning toime pandud

piisavalt pikkade ajavahemike järel, mistõttu ei saa lugeda kelmuse ja avaliku korra rikkumise

tegude ebaõigussisu kaetuks varguse eest mõistetava karistusega.

58. Tulenevalt halvast eripreventiivsele mõjule allumise prognoosist nõustub

ringkonnakohus maakohtuga selles, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada vaid reaalse

vangistusega.

Kohtu kohustus arvestada karistuse kohaldamisel

eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest tuleneb KarS § 56 lg 1 teisest lausest.

Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa

teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo

toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest

(RKKK 4-24-1237/24 p 13).

59. Karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu

suhtes. See on võimalik esmajoones isikute osas, kes on vangistusega karistatava tahtliku

kuriteo pannud toime esmakordselt ja kellest võib arvata, et nad ei jätka kuritegude

sooritamist. Ülalkirjeldatust nähtuvalt I. Valge puhul see kindlasti nii ei ole. Ta on kandnud

reaalset vangistust, mis uute kuritegude toimepanemist ära ei hoidnud. Seega ei mõjutaks teda

õiguskuulekale teele ka vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine. Vanglas viibimise

kogemuse tõttu ei omaks eripreventiivset efekti ka nn šokivangistus ehk karistusest vaid

osaliselt tingimisi vabastamine. Lisaks puudub alus rääkida šokivangistusest olukorras, kus

isik on juba üle aasta vahi all olnud.

60. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus I. Valgele mõistetud karistuse muutmata.

S. Berg

61. Kohus karistas S. Bergi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda Tartu Maakohtu 21.01.2021. a mõistetud

kandmata karistuse võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat, 9

kuud ja 29 päeva vangistust algusega 05.08.2024.

62. Kaitsja hinnangul on mõistetud karistus ebaproportsionaalselt pikk – küllaldane oleks

1 aasta vangistust. S. Bergi roll varguse toimepanemises oli selgelt teisejärguline. Kaitsja

märgib, et kahju pole samuti nii suures ulatuses tõendatud ning süüdistusest tuleks välja

arvata esemed, mida ei ole leitud. Põhjendatud pole lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast.

Kohus on kaitsja sõnul arvestamata jätnud karistust kergendava asjaoluga. S. Berg on pärast

teo ilmsiks tulekut ja kahtlustatavana kinnipidamist asunud koheselt kaasa aitama teo

üksikasjade väljaselgitamisele ning väljendanud kogu menetluse vältel tehtu suhtes kahetsust.

63. Kaitsjaga tuleb nõustuda selles, et esineb maakohtu poolt tuvastamata jäänud

kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. S. Berg on end süüdi

tunnistanud ja avaldanud, et kahetseb tehtut (dtl 275). Kohtuistungil vabandas ta ka kannatanu

ees (dtl 1521). Kahetsust avaldas S. Berg juba ka kohtueelses menetluses vahistamise istungil

(dtl 1072). Kolleegiumi hinnangul puudub alus pidada avaldatud kahetsust ebasiiraks.

64. Sellest hoolimata ei näe kolleegium siingi põhjust mõistetud karistuse vähendamiseks.

Kuigi idee kuriteo toimepanemiseks tuli I. Valgelt, oli S. Berg sellega nõus. Lisaks kaasas ta

veel kolmandagi isiku, s.o K. Mihhailovi. S. Berg tungis pandimajja sisse, varastas ehted ning

osales hiljem ka I. Valgega nende kaalumisprotsessis. Seega oli S. Bergi roll varguses samuti

keskne. Kuriteoga tekitatud kahju on suur – kuigi osa ehteid sai kannatanu tagasi, jäi hulk

ehteid ka tagastamata. Kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et süüdistatavad on toime

pannud kõigi süüdistuses kirjeldatud ehete varguse, ei ole alust selgi põhjusel karistust

vähendada. Täidetud on 3 KarS § 199 lg 2 kvalifitseerivat tunnust. Sarnaselt I. Valgele saab

ka S. Bergi teosüüd hinnata keskmisest mõnevõrra suuremaks.

65. Karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on S. Bergi puhul halb. Tal on 4

kehtivat kriminaalkaristust ning ta pani käsiloleva kuriteo toime katseajal. Seega on

põhjendatud S. Bergile sanktsiooni keskmises määras karistuse mõistmine. Samuti puuduvad

süüdistatava isikus või toimepandud teos eripärad, mis võimaldaks mõistetud karistuse jätta

kasvõi osaliselt täitmisele pööramata.

K. Mihhailov

66. Maakohus mõistis K. Mihhailovile KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi karistuseks 1

aasta vangistust, mille jättis KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2

aasta pikkuse katseajaga. Lisakohustusena on K. Mihhailov kohustatud käitumiskontrolli ajal

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

67. Prokuröri hinnangul on karistus põhjendamatult leebe. Isegi kui K. Mihhailovi süü on

keskmisest mõnevõrra väiksem, ei tingi see vaid 1 aastase vangistuse mõistmist olukorras, kus

keskmine karistusmäär on 2,5 aastat vangistust. Arvestada tuleb, et K. Mihhailov täitis oma

teoga 3 kvalifitseerivat tunnust. Karistus peaks ulatuma vähemalt karistusraami 1/3 piirile ehk

olema 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

68. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti hinnanud K. Mihhailovi süüd

keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Nõustuda saab maakohtuga selles, et K. Mihhailovi roll

varguse toimepanemisel oli võrreldes I. Valgega ja S. Bergiga oluliselt tagasihoidlikum. Siiski

on ta realiseerinud 3 kvalifitseerivat tunnust. Nagu I. Valge ja S. Bergi puhulgi, tuleb

arvestada kannatanule tekitatud kahju suurust. Karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid ei esine. Varasem karistatus ei võimalda hinnata karistuse eripreventiivsele mõjule

allumise prognoosi heaks.

69. Karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks

ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku

siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohtule karistuse mõistmisel antud

kaalutlusruum tähendab, et liigilt ja/või määralt erinevaid õiguspäraseid karistusi, mille vahel

kohus võib seadusest tulenevates piirides valida, on peaaegu alati mitu (RKKKo 1-19-

4150/132 p 27) Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu valitud karistuse määr KarS § 56

kohaselt arvestamisele kuuluvate asjaoludele vastav.

70. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et K. Mihhailovit ei ole võimalik

tingimisi karistusest vabastada. Tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust (vargus ja röövimine).

2011. aastal toime pandud röövimise eest kandis ta üle 5 aasta reaalset vangistust. 2017. aastal

toime pandud varguse eest mõistetud rahalise karistuse täitmise kohta info puudub. Lisaks on

tal toimikusse lisatud väljavõtte järgi 3 kehtivat väärteokaristust, millest 2 varavastase teo ja 1

relvaseaduse rikkumise eest.

71. Nii KarS § 73 lg 1 kui § 74 lg 1 sätestavad, et kohus võib jätta mõistetud karistuse

täielikult või osaliselt täitmisele pööramata, kui selle tingivad kuriteo asjaolud ja süüdlase

isik. Kergemate süütegude kontekstis on seadust tõlgendatud siiski leevendavalt ning leitud,

et seaduses nimetatud alused ei pea esinema ühel ajal, vaid piisab ka ühest alternatiivist. Kui

kohus peab võimalikuks jätta mõistetud vabadusekaotuslik karistus tingimisi kohaldamata,

siis peab ta jälgitavalt põhjendama, millised kuriteo toimepanemist ja/või süüdlase isikut

iseloomustavad eripärad tingivad konkreetsel juhul karistuse individualiseerimise sellisel

viisil (RKKK 1-23-52/69 p-d 23-24).

72. Maakohus on tingimuslikku vabastamist põhjendanud asjaoluga, et K. Mihhailovi

viimane karistus jääb aastasse 2021. Karistusregistri andmetest (V kd lk 50–52) nähtuvalt

pani süüdistatav selle karistamise aluseks olnud teo toime mõned kuud pärast seda, kui ta

vabanes ennetähtaegselt talle röövimise eest mõistetud pikaajalise karistuste kandmiselt. Talle

mõisteti rahaline karistus, kuid andmeid selle karistuse täitmise kohta ei ole. Isegi kui viimane

kriminaalkaristus jääb aastasse 2021, on ta nii 2023. kui 2024. aastal toime pannud KarS §

218 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Seega on tegemist isikuga, kes juba pikka aega paneb

toime varavastaseid süütegusid ning senised karistused õiguskuulekusele mõju avaldanud ei

ole. K. Mihhailovi isiku puhul ei ole eripärasid, mis tingiks karistusest tingimisi

vabastamise.

73. Samuti ei võimalda seda kuriteo asjaolud. Kuigi tegu on II astme kuriteoga, ei saa

mööda vaadata selle varguse mastaapsusest. Võõrastesse ruumidesse märkimisväärset

energiat rakendades sissetungimine ja üle 30 000 euro väärtuses ehete varastamine

narkootilise aine saamiseks ei ole tegu, mida iseloomustaks leebemat kohtlemist õigustav

eripära.

74. Seega tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu maakohtu otsus tühistada osas,

millega K. Mihhailov vabastati talle KarS 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi mõistetud karistusest

KarS 74 alusel tingimisi. K. Mihhailovil tuleb talle mõistetud karistus ära kanda.

(III)

75. Maakohus mõistis I. Valgelt välja menetluskulud summas 7259,80 eurot, s.o

ekspertiiside maksumused kokku 2170 eurot, tunnistaja K.K. i kulud summas 109,34 eurot,

kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1013,82 eurot ja kohtumenetluses 2637,64 eurot ning

sundraha 1329 eurot. Maakohus määras menetluskulude tasumise 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

76. S. Bergi menetluskuludeks maakohtus olid määratud korras kaitsjale kohtueelses

menetluses makstud tasu kokku 746,64 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 1771,44 eurot

ning sundraha 1329 eurot, s.o kokku 4197,08 eurot. Maakohus määras, et menetluskulud

kuuluvad tasumisele 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

77. I. Valge kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist poole võrra ning võimalust nende

ositi tasumiseks 1 aasta jooksul. S. Bergi kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist kohtu

poolt võimalikuks peetavas ulatuses ning võimalust nende ositi tasumiseks 1 aasta jooksul.

78. Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et nii I. Valge kui S. Bergi

puhul puudub alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks. Mõlemad on täisealised ja

töövõimelised isikud, ent miskipärast eelistavad nad rahalisi vahendeid teenida kuritegude

toimepanemisega. Nii I. Valge kui S. Berg on varem kriminaalkorras karistatud ja seega

teadlikud, et kriminaalmenetlusega kaasnevad süüdimõistetule menetluskulud. Ainuüksi

seetõttu, et süüdistatavatel puudub raha menetluskulude tasumiseks ei tingi veel nende

vähendamist. Teisi asjaolusid, mis vähendamise tingiks, paraku ei nähtu. Samuti ei ole

põhjendatud menetluskulude kandmise võimaldamine ositi 1 aasta jooksul. I. Valge ja S. Berg

viibivad mõlemad käesolevas kriminaalasjas vahi all ning peavad kohtuotsuse jõustumisel

asuma kandma vangistust (mõlemale mõisteti üle 3 aasta pikkune vangistus). Tõenäosus, et

menetluskulude tasumise võimaldamine aasta jooksul aitab neil võrdlemise kõrged

menetluskulud tasuda, on kolleegiumi hinnangul äärmiselt väike. Seda kinnitab ka I. Valge

kaitsja apellatsioonist nähtuv, mille kohaselt I. Valgel ei ole olnud selle aasta jooksul

kinnipidamiskohas võimalusi raha teenida, sääste tal ei ole ja kui ta vabanedes saaks asuda

tööle, siis kindlasti ei ole võimeline tasuma ka mitte 1 või paari lähima aasta jooksul täies

mahus menetluskulusid, kuna selleks puuduvad majanduslikud võimalused. Seega oleks ka

vähendatud ning 1 aasta peale jaotatud menetluskulude õigeaegne tasumine äärmiselt

ebatõenäoline.

79. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 182 lg 2 alusel mõistis maakohus OÜ Vallesburg kasuks

välja kannatanu esindaja tasu 2058,75 eurot, mis jagati võrdselt kõigi kolme süüdistatava

vahel. Seega tuleb igal süüdistataval tasuda kannatanu esindaja tasu katteks 686,25 eurot.

K. Mihhailovi kaitsja taotleb eelnimetatud kulu väljamõistmise tühistamist seoses sellega, et

tsiviilhagi nõude alus on tõendamata ning hagi tuleks jätta rahuldamata. Kuna OÜ Vallesburg

tsiviilhagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, puudub alus kannatanu esindaja tasu

väljamõistmise tühistamiseks või vähendamiseks.

(IV)

80. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg 4 p-st 1, tühistab

ringkonnakohus Tartu Maakohtu 07.05.2025. a otsuse osas, millega kohus vabastas K.

Mihhailovi mõistetud karistusest KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi. Samuti täiendab

ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-le 3 tuginedes maakohtu otsuse põhjendusi I. Valgele ja

S. Bergile karistuse mõistmisel. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Prokuröri, I.

Valge, tema kaitsja ja S. Bergi kaitsja apellatsioonid kuuluvad osaliselt rahuldamisele. K.

Mihhailovi kaitsja apellatsioonid jäävad rahuldamata.

81. I. Valge määratud kaitsja Anu Pärtel on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit,

nõupidamisele kliendiga 30 minutit ja apellatsiooni koostamisele 110 minutit, mille eest

taotleb ta kokku tasu 292,80 eurot, sh käibemaks 52,80 eurot. Kolleegium, hinnates maakohtu

otsuse ja apellatsiooni mahtu, leiab, et tasutaotlus tuleb lugeda põhjendatuks.

82. S. Bergi määratud kaitsja Aro Siinmaa on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse

riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal toimikuga tutvumiseks 2 tundi, maakohtu otsusega

tutvumiseks 1 tund, nõupidamisele kliendiga 25 minutit ja apellatsiooni koostamisele 4 tundi,

mille eest taotleb ta kokku tasu 607,56 eurot, sh käibemaks 109,56 eurot. Ringkonnakohtu

hinnangul on tasutaotlus põhjendatud.

83. K. Mihhailovi määratud kaitsja Marko Paabumets on apellatsioonimenetluses esitanud

taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 1

tund ja apellatsiooni koostamisele 1,5 tundi, mille eest taotleb ta kokku tasu 219,60 eurot, sh

käibemaks 39,60 eurot. Kolleegiumi hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

84. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike

1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. KrMS § 185 lg 2

sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud

lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.

85. Riigikohus on selgitanud, et süüdistatava (või kaitsja) täielikult põhjendamatuks

osutunud apellatsiooni menetlemisest tingitud kulu peab KrMS § 185 lg 2 esimese lause

kohaselt hüvitama süüdistatav, isegi juhul, kui maakohtu otsus mõne teise kohtumenetluse

poole apellatsiooni alusel (osaliselt) tühistatakse (vt ka RKKKo 1-21-1421/182 p 151; 1-20-

2438/33 p 58, 1-16-9323/410 p 30). See tähendab, et kuna ringkonnakohus jätab K.

Mihhailovi kaitsja apellatsiooni rahuldamata, jäävad K. Mihhailovi menetluskulud tema endi

kanda. I. Valge kaitsja ja S. Bergi kaitsja apellatsioonid rahuldab ringkonnakohus osaliselt

ehk teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 3 sätestatud lahendi, mis tähendab, et nende menetluskulud

jäävad KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

86. Seega jäävad KrMS § 185 lg 1 alusel I. Valge menetluskulud 292,80 eurot ja S. Bergi

menetluskulud 607,56 eurot riigi kanda. KrMS § 185 lg 2 alusel kuuluvad K. Mihhailovilt

riigi kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 219,60 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)