Legislator Case Law & Legislation
2-07-39888/144 AI generated

2-07-39888/144 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-07-39888/144
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jätta osaühingu Bulean taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Legislator headnote

AI generated

2-07-39888/144 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada

Keywords

AI generated
banking law financial sector measures bank account information bank guarantee claim event bank credit balance bulgaria. Regions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-07-39888

Kohtuasi

Gatsby OÜ hagiavaldus Aktsiaseltsi TKE GRUPP

(pankrotis) pankrotihalduri, Borgino Consulting Ltd,

Osaühingu Lamaran Grupp, osaühingu Bulean ja

Osaühingu Forbrist vastu nõude, nõude rahuldamise

järjekoha ja pandiõiguse tunnustamiseks Aktsiaseltsi

TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

osaühingu Bulean määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Gatsby OÜ (registrikood 10100978), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Magnus Braun ja Olavi-Jüri

Luik

Kostja osaühing Bulean (registrikood 11011068),

seaduslik esindaja LJ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.10.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jätta osaühingu Bulean

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-07-39888

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gatsby OÜ (hageja) esitas 27.09.2007 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi TKE GRUPP

(pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo (kostja I), Borgino Consulting Ltd (kostja II),

Osaühingu Lamaran Grupp (kostja III), osaühingu Bulean (kostja IV) ja Osaühingu Forbrist

(kostja V) vastu nõude rahuldamise järjekoha ja pandiõiguse tunnustamiseks Aktsiaseltsi TKE

GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses.

2. Kostjad hageja nõudeid ei tunnistanud ja palusid jätta need rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 14.10.2024 määrusega läbi vaatamata hageja hagi kostja II, kostja IV

ja kostja V vastu ning lõpetas menetluse hageja hagis kostja I vastu. Maakohus jättis

menetluskulud, mis seonduvad hagi läbi vaatamata jäetud nõuetega, menetlusosaliste endi

kanda. Hageja kanda jäid kostja I vastu esitatud nõuetega seotud menetluskulud. Maakohus

märkis, et rahaliselt kindlaksmääratavad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

4. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue muutunud kostja II, kostja IV ja

kostja V suhtes õiguslikult perspektiivituks, mistõttu jättis maakohus need

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Aktsiaseltsi TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses toimusid nõuete kaitsmise

koosolekud 27.08.2007, 03.10.2007 ja 17.01.2012. Hageja nõue vaadati läbi 27.08.2007

koosolekul, nõudele esitasid vastuväite pankrotihaldur, kostja II, kostja III, kostja IV ja kostja

V. Pankrotihaldur esitas nõudele osalise vastuväite summas 995 501 krooni. Ülejäänud

võlausaldajad vaidlustasid nõude täies ulatuses, samuti nõude rahuldamisjärgu ja nõuet tagava

pandiõiguse. Samal koosolekul esitati vastuväited ka kostja II, kostja III, kostja IV ja kostja V

nõuetele.

Kohtute infosüsteemi andmetel on määruse tegemise ajaks jäänud kostja II nõue Aktsiaseltsi

TKE GRUPP (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata tsiviilasjades nr 2-07-39599 ja 2-

18-730. Kostja IV nõue jäi tunnustamata tsiviilasja nr 2-07-46135 tulemusena. Kostja V

nõuded jäid tunnustamata tsiviilasjas nr 2-07-39570. Kostja III nõue, mis vaadati läbi

17.01.2012 nõuete kaitsmise koosolekul, on tunnustatud tsiviilasjas nr 2-12-6531.

Pankrotiseaduse § 103 lg 8 (nõuete kaitsmise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt ei arvestata

nõude tunnustamise hagi lahendamisel nende võlausaldajate vastuväidetega, kes ei esitanud

hagi enda nõude tunnustamiseks või kui nende esitatud hagi jäi rahuldamata.

Kuna kostjate II, IV ja V nõuded on Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses

jäänud tunnustamata, ei arvestata nende vastuväiteid hageja nõudele. Kuna nende endi nõuded

on jäänud tunnustamata, ei saa neid enam lugeda võlausaldajateks, kelle õigusi hageja nõude

võimalik tunnustamine saaks rikkuda.

2-07-39888

5. Maakohus lõpetas menetluse kostja I vastu esitatud nõude osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel,

kuna hageja on hagist loobunud.

6. Läbi vaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 4

alusel poolte endi kanda. Hagi jäi osaliselt läbi vaatamata, kuna kostjate II, IV ja V nõuded

jäid Aktsiaseltsi TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. See on asjaolu,

mida hageja ei saanud mõjutada. Hagi esitamiseks oli seaduses ette nähtud tähtaeg ja hagejal

oli hagi esitamise ajal õigustatud huvi hagi esitamiseks ning oma õiguste kaitseks, kuna

kostjad olid ta nõude vaidlustanud. Hageja õiguskaitsevajadus on ära langenud menetluse ajal.

Hageja ei vastuta sellises olukorras hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda

tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada (RKTKm 06.01.2010, 3-2-1-154-09, p 14).

Kuna hagi läbi vaatamata jätmise on põhjustanud hagejast mitteolenev asjaolu, oleks kostjate

menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jäävad nende nõuetega

seotud senised menetluskulud poolte endi kanda (sarnaselt TlnRnKm 08.02.2017, 2-15-14957

ja 06.12.2016, 2-15-14033).

7. Kostja I vastu esitatud nõudega seonduvad menetluskulud jäid TsMS § 168 lg 4 alusel

hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Kostja IV esitas 17.12.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas,

millega kohus jättis läbi vaatamata kostja IV vastu esitatud nõude ning jaotas menetluskulud.

9. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagi on õiguslikult

perspektiivitu ning hageja taotletav eesmärk ei ole saavutatav. Hagimenetluses, sh hagi läbi

vaatamata jätmiseks ei saa kohus ise koguda andmeid, hinnata tõendeid ja omal algatusel

tuvastada faktilisi asjaolusid. Maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud TsMS § 162 lg

4 alusel. Hagi läbi vaatamata jätmisel reguleerib menetluskulude jaotamist TsMS § 168 lg 2,

mille kohaselt tuleb menetluskuud jätta hageja kanda.

10. Maakohus võttis kostja IV määruskaebuse menetlusse osas, millega vaidlustati kostja IV

vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmist ning sellega seotud menetluskulude jaotust.

11. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

13. Kostja IV soovis vaidlustada Harju Maakohtu määrust ka osas, milles jäeti kostja II ja

kostja V vastu hagi läbi vaatamata ning jaotati nende nõuetega seonduvad menetluskulud,

kuid Harju Maakohus keeldus kostja IV määruskaebust eeltoodud osas 08.01.2025 määrusega

menetlusse võtmast. Kostja IV esitas kaebuse Harju Maakohtu 08.01.2025 määrusele, mille

Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.09.2025 määrusega rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

14. Maakohtu määruse vaidlustas ka kostja I osas, milles tema menetluskulud jäid rahaliselt

kindlaks määramata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.02.2025 määrusega Harju

Maakohtu 14.10.2024 määruse osas, millega maakohus jättis kostja I menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramata ja saatis asja tagasi maakohtule kotja I menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks. Tallinna Ringkonnakohus märkis 28.02.2025 määruses, et

Harju Maakohtu 14.10.2024 määrus on jõustunud osas, millega maakohus võttis vastu hageja

2-07-39888

15.09.2020 hagist osalise loobumise avalduse ja lõpetas kostja I vastu esitatud hagi menetluse

ning jättis kostja I vastu esitatud nõudega seotud menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga

659) jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

16. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Praegusel juhul kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

osas, milles maakohus jättis kostja IV vastu esitatud nõude läbi vaatamata ja sellega

seonduvalt menetluskulud poolte endi kanda

17. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab jätta hagi

läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus põhjendas oma menetluslikku otsustust

piisavalt. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt

TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust neid ei korda.

18. Vastuseks määruskaebusele peab kolleegium vajalikuks rõhutada, et hagimenetluses saab

iga menetlusosaline ise käsutada oma menetlusõigusi. Hageja saab otsustada, kas, kelle vastu

ja mis nõudes ta hagi esitab. Hagi läbi vaatamata jätmine puudutab eelkõige hageja

menetlusõigusi. Käesoleval juhul on kostja vaidlustanud hageja nõude läbi vaatamata jätmist.

Kostja ei saa nõuda hagi jätkuvat läbi vaatamist, kui hageja on nõustunud maakohtu

seisukohaga, et tema hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastasel juhul peaks hageja nõuet edasi

menetlema ka juhul, kui hageja ise seda ei soovi (RKTKo 09.06.2021, 2-18-2243, p 20).

19. Maakohus ei ole eksinud menetluskulude jaotamisel. TsMS § 162 lg 4 kohaselt saab

kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata või

lõpetab asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt ka RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja

28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).

20. Menetluskulude osaliselt või täielikult poole enda kanda jätmine äärmise ebaõigluse tõttu

TsMS § 162 lg 4 kohaselt on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKm 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p

13). Maakohus põhjendas menetluskulude poolte kanda jätmist piisavalt. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole käesoleval juhul alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.

Menetluskulude jaotus

21. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud jätta kostja IV kanda.

22. Kuna maakohus vaidlustatud määruses menetluskulusid kindlaks ei määranud, siis ei tee

seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

vastavalt TsMS § 177 lg-le kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

2-07-39888

23. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 427 esimese lause ja § 696 lg 1 teise aluse

alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)