2-25-4700/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tallinn,

kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-25-4700

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Tsiviilasi

LegitGrails OÜ hagi Legitry OÜ vastu ärisaladuse

ebaseadusliku kasutamise lõpetamise ja kustutamise nõudes

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: LegitGrails OÜ (registrikood: 16456191, aadress: Ahtri

12, Tallinn 10151);

Hageja lepinguline esindaja:

advokaat Kaire Sepper

(Advokaadibüroo Hedman Partners, epost: xxx);

Kostja: Legitry OÜ (registrikood: 16920234, aadress: Tornimäe

tn 5, Tallinn 10145, e-post: xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Kohustada kostjat Legitry OÜ-d (registrikood 16920234) viivitamatult lõpetama

hageja LegitGrails OÜ (registrikood 16456191) ärisaladuse ebaseaduslik kasutamine

(hageja ärisaladuseks on hageja klientide e-posti aadressid, mis on loetletud käesoleva

otsuse lahutamatus lisas, kokku 5594 tk), mh keelata kostjal hageja klientidele

turunduskirjade ja pakkumiste saatmine.

3. Kohustada kostjat Legitry OÜ-d viivitamatult kustutama käesoleva otsuse

resolutsiooni punktis 2 viidatud hageja LegitGrails OÜ ärisaladus ning hoiduma selle

kasutamisest tulevikus.

4. Välja mõista kostjalt Legitry OÜ-lt hageja LegitGrails OÜ kasuks menetluskuludena

3270 (kolm tuhat kakssada seitsekümmend) eurot, millest hagiavalduselt tasutud

riigilõiv on 420 eurot ja õigusabikulud 2850 eurot.

5. Välja mõista kostjalt Legitry OÜ-lt hageja LegitGrails OÜ kasuks viivis protsendina

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jäävad kostja Legitry OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele

vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab

kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja

avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus

käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku

põhjenduse.

Kostja võttis hagi õigeks oma 06.06.2025 kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Kohus märgib,

et kostja on soovinud vastuväiteid esitada üksnes menetluskulude jaotuse ja menetluskulude

põhjendatuse osas. Hagi eseme osas (hageja materiaalõiguslikud nõuded) on kostja hagi täies

ulatuses õigeks võtnud.

Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses

esitatud nõuetele.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab

hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kohus märgib, et asja materjalid viitavad sellele, et 23.05.2024 pöördus hageja lepinguline

esindaja esimest korda kohtuväliselt nõudega (hagiavalduse lisa nr 23) kostja poole ning kohe

28.05.2024 vastas kostja (nähtub hagivastuse lisast 2), et ta ei kavatse kasutada hageja

andmeid (so ärisaladust) ning palus hagejal täpsustada, milliseid tõendeid hageja soovib

eelneva tõendamiseks. 12.11.2024 kontakteerus hageja järgmine lepinguline esindaja kostjaga

ning esitas kostjale täpsustava nõudekirja (hagiavalduse lisa nr 24). Kostja väitel jättis ta

teisele nõudekirjale kogemata vastamata, ent kostja leidis, et tal pole kohustust korduvale

nõudekirjale vastata, kui ta varasemalt on juba kinnitanud, et ta on valmis koostööks ja hageja

soovitud tõendite esitamiseks.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on kostja siiski andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kuigi

kostja on hageja nõude kohe õigeks võtnud, ei ole kostja enne hagi esitamist teinud hagejaga

piisavalt koostööd, et vältida kohtumenetlust. Hageja esitas kohtule hagi, kuna kostja ei

vastanud enam hageja teisele nõudekirjale. Kohus märgib, et hageja teisest nõudekirjast

nähtub, et tegemist oli nõudeid täpsustava kirjaga, mis esitati muu hulgas seetõttu, et

vahepealsel ajal jõudis hagejani täiendavaid tõendeid kostja rikkumiste kohta. Kohus leiab, et

arvestades kostja rikkumisi pidanuks kostja jätkama hageja õiguste kaitseks hagejaga

aktiivselt koostöö tegemist ning ka hageja nõudeid täpsustavale teisele nõudekirjale vastama.

Kostja jättis teisele nõudekirjale vastamata tulenevalt kostjast endast tulenevatest asjaoludest

(kostja väitel kogemata) ning vastamata jätmisega andis kostja hagi esitamiseks põhjuse.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt menetluskulude

hüvitist kogusummas 4270 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud menetluskulust on

õigusabikulud 3850 eurot (ajakulu 19,25 h tunnitasuga 200 eurot ilma käibemaksuta) ning

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg-s 10 viidatud kinnitust ega nõudnud

käibemaksu hüvitamist. Seega tuleb menetluskulud hagejale hüvitada ilma menetluskuludelt

arvestatava käibemaksuta.

Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015.a määruse p-s 14 leidnud, et lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning

tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot (ilma käibemaksuta) on asja

materjale arvestades mõistlik ning põhjendatud. Kohus märgib, et käesoleval ajal on tegemist

võrdlemisi tavapärase advokaadi tunnitasuga ning kostja väited tunnitasu ülepaisutatusse

kohta ei ole põhjendatud.

Kohus aga leiab, et hageja esindaja lepingulise esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Hageja esindaja on kuni 23.04.2025 kulutanud kokku 12,75 h toiminguteks, mis

on kokkuvõttes seostatavad hagiavalduse ja selle täienduse koostamisega ning kliendiga

suhtlemisega. Kohus leiab, et võttes arvesse eelviidatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu

ning vajadust mõistlikus mahus kliendiga suhelda, on eelviidatud ajakulu põhjendatud vaid 10

h ulatuses.

Hageja esindaja on pärast hagi õigeksvõtmist kulutanud 30.06.2025 ja 03.07.2025 kokku 2,25

h seoses suhtlusega kompromissi sõlmimise küsimuses. Kohus märgib, et erinevalt

varasemast kompromissiga seotud suhtlusest ei ole asja materjalidest võimalik järeldada

nimetatud suhtluse toimumist ega täiendava suhtluse sisulist vajalikkust. Seetõttu tuleb

eelviidatud ajakulu pidada põhjendamatuks.

Kohus leiab, et muus osas olid hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud lepingulise

esindaja toimingud menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastab menetluses

tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Seega on hageja

lepingulise esindaja ajakulu kokku põhjendatud 14,25 h ulatuses ning hageja lepingulise

esindaja kulud on kokkuvõttes põhjendatud ja vajalikud 14,25 h*200 EUR/h=2850 euro

ulatuses. Eelnevale lisandub põhjendatud menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõiv

summas 420 eurot.

Kohus leiab, et põhjendamatud on hageja menetluskuludele esitatud kostja vastuväited, milles

kostja leidis, et menetluskulud tuleks jätta osaliselt kostjalt välja mõistmata, kuna tõendatud ei

ole hageja poolt õigusteenuse eest ettemaksu tegemine. Kohus märgib, et õigusabikulude

hüvitamine eeldab õigusabikulude tekkimist, mitte arvete tasumise tõendamist. Seejuures ei

oma menetluskulude hüvitamise seisukohalt vähimatki tähendust, kas õigusteenuse eest tasuti

ettemaksuga. Kohtul puudub alus kahelda hageja poolt ettemaksuga tasutud õigusabikulude

tekkes.

Eelnevast tulenevalt tuleb kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskuluna

välja mõista 3270 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja palus märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi

jõustumisest kuni täieliku täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Seetõttu tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates

käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Käesoleva määruse lisaks on loetelu hageja klientide e-posti aadressidest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik