1-25-3423/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-3423

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-3423 (25231550823)

Kohtunik

Katrin Mikenberg

Kohtuistungi sekretär

Jane Põldoja

Kriminaalasi

Tõnu Alamaa süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 järgi; Kalle

Räägu süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning Indrek

Letsmani süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi lühimenetluses

Prokurör

Andres Vegel

Kaitsjad

Karine Nersesjan (Tõnu Alamaale määratud kaitsja);

Leelo Viil (Kalle Räägule määratud kaitsja);

Indrek Västrik (Indrek Letsmanile määratud kaitsja)

Süüdistatavad

1. TÕNU ALAMAA – isikukood 39002064235; XXX kodanik; emakeel XXX; XXX; viibib

vahistatuna XXX, elukoht enne vahistamist XXX; töökoht M OÜ; neli kehtivat

kriminaalkaristust, viimati karistatud Viru Maakohtu 08.09.2022 otsusega KarS § 298 lg 1

järgi rahalise karistusega 640 eurot (karistus täitmata); kahtlustatavana kinni peetud ja seejärel

vahistatud alates 20.03.2025;

2. KALLE RÄÄK – isikukood 38406105237; XXX kodanik; emakeel XXX; haridus XXX;

viibib vahistatuna XXX, elukoht enne vahistamist XXX; XXX; kolm kehtivat

kriminaalkaristust, viimati karistatud Viru Maakohtu 02.10.2014 otsusega KarS § 113 järgi

vangistusega 9 aastat 3 kuud (karistus täidetud 28.08.2020); kahtlustatavana kinni peetud ja

seejärel vahistatud alates 20.03.2025;

3. INDREK LETSMAN – isikukood 37812050362; XXX kodanik; emakeel XXX; XXX;

elukoht XXX; XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; tõkend puudub, kahtlustatavana kinni

peetud 19.-20.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Tõnu Alamaa KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 6

aastat vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Tõnu

Alamaale vähendatud karistuseks 4 aastat vangistust.

3. KarS § 64 lg 2 ja § 65 lg 2 alusel moodustada mõistetud karistuse ja Viru Maakohtu

08.09.2022 otsuse nr 1-22-4832 alusel mõistetud, kuid kandmata karistusega (rahaline

karistus summas 640 eurot) liitkaristus. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt Viru

Maakohtu 08.09.2022 otsuses sätestatud tingimustel.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, lugedes karistuse kandmise aja

alguseks 20.03.2025.

5. Tõkend vahistamine tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

6. Süüdi tunnistada Kalle Rääk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta

ja 4 kuud vangistust.

1-25-3423

7. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Kalle

Räägule vähendatud karistuseks 10 kuud 20 päeva vangistust.

8. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, lugedes karistuse kandmise aja

alguseks 20.03.2025.

9. Tõkend vahistamine tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse

ärakandmise järgselt, sõltuvalt kumb tähtaeg saabub varem.

10. Süüdi tunnistada Indrek Letsman KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 5 kuud

vangistust.

11. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

Indrek Letsmanile vähendatud karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust.

12. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipeetud aeg 19.-

20.03.2025 ning kandmata karistuseks lugeda 3 kuud 8 päeva vangistust.

13. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele

pööramata, kui Indrek Letsman ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

ASITÕENDID JA MUUD ESEMED

Musta värvi käepidemega kööginuga, beeži värvi käepidemega väike kööginuga, T-särk,

kilepüksid, fliis, hall jope, samuti 13 DNA puuteproovi karpides, mis asuvad hoiul PPA

asitõendite hoiuruumis (akt 25ATH34694) hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

KRIMINAALMENETLUSE KULUD

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse:

Tõnu Alamaalt kogusummas 4898,30 eurot, mille hulka kuulub:

-

½ DNA ekspertiisi kulust, s.o 525 eurot;

-

½ kohtuarstliku ekspertiisi kulust 77,50 eurot;

-

määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 1054,08 (186,66 + 76,86 + 95,16 +

534,36 + 161,04) eurot;

-

määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 1026,72 eurot;

-

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo eest 2215 eurot.

Kalle Räägult kogusummas 4051,30 eurot, mille hulka kuulub:

-

½ DNA ekspertiisi kulust, s.o 525 eurot;

-

½ kohtuarstliku ekspertiisi kulust 77,50 eurot;

-

määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 1398,12 (204,96 + 197,64 + 219,60

+ 87,84 + 161,04 + 527,04) eurot;

-

määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 721,68 (677,04+44,64) eurot;

-

sundraha II astme kuriteo eest 1329 eurot.

Indrek Letsmanilt kogusummas 1861,80 eurot, mille hulka kuulub:

-

määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 175,68 eurot;

-

määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 357,12 eurot;

-

sundraha II astme kuriteo eest 1329 eurot.

Kalle Räägu kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulu summas 1300 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel

riigi kanda.

1-25-3423

KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Tõnu Alamaal, Kalle Räägul ja Indrek Letsmanil menetluskulud

tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-s, EE522200221013264447

Swedbank AS-s, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-s või EE957700771001523585

LHV Pank AS-s järgmiselt:

Tõnu Alamaa peab esimesel üheteistkümnel kuul tasuma igakuiselt 408 eurot ning viimasel,

kaheteistkümnendal kuul

410,30

eurot, märkides maksekorraldusel viitenumbriks

99925700024867.

Kalle Rääk peab esimesel üheteistkümnel kuul tasuma igakuiselt 337 eurot ning viimasel,

kaheteistkümnendal kuul

344,30

eurot, märkides maksekorraldusel viitenumbriks

99925700024870.

Indrek Letsman peab kaheteistkümnel kuul tasuma igakuiselt 155,15 eurot, märkides

maksekorraldusel viitenumbriks 99925700024883.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 318 lg 1 ja lg 3 p 1 tulenevalt apellatsiooniõigus

süüdistataval ja tema kaitsjal. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja

võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisest (KrMS § 319 lg 2, 3).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai menetluskulude osas põhistusi sisaldavast

kohtulahendist teada või pidi teada saama.

SÜÜDISTUSED

Tõnu Alamaa 10.03.2025 ajavahemikus ca kell 19.00 – 23.00 XXX korteris ründas koos Kalle

Räägu ja Indrek Letsmaniga korduvalt kannatanut J. T.. Tõnu Alamaa peksis korduvalt

kannatanut rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda, lõi kannatanule noaga kaks korda vasaku

jala reie piirkonda ja ühe korra vasakule keha piirkonda ning valas kannatanule peale äädikat,

mille tulemusel kannatanu tundis füüsilist valu ja tal tekkisid kehavigastused: pea piirkonna

hulgivigastused – mõlemate silmade turse, näos hematoomid, suust vasakul lõikehaav ca 7 cm;

marrastused selja piirkonnas, vasakul jala reie keskel välimisel küljel torkehaav ca 3-4 cm, reie

alaosa siseküljel torkehaav u 3-4 cm. Samuti vasaku silma ning silmamanustega piirdunud

põletus ja söövitus, sarvkesta ja sidekestakoti põletus, millega tüsistusena kaasnevad

sarvkestaarmid ja -hägusused. J. T. söövitava toimega ainega tekitatud vägivalla toimel

põhjustatud vasaku silmamuna söövitusest tingitud põletuse paranemise kestus ületab neli kuud.

Seega pani Tõnu Alamaa toime KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli

kuud.

Kalle Rääk 10.03.2025 ajavahemikus ca kell 19.00 – 23.00 XXX korteris ründas koos Tõnu

Alamaa ja Indrek Letsmaniga korduvalt kannatanut J. T.. Kalle Rääk peksis korduvalt

kannatanut rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning lõikas noaga kannatanule suust

vasakule poole ca 7 cm pikkuse haava. Kalle Räägu tegevuse tulemusel kannatanu tundis

füüsilist valu ja tal tekkisid kehavigastused: pea piirkonna hulgivigastused – mõlemate silmade

1-25-3423

turse, näos hematoomid, suust vasakul lõikehaav ca 7 cm; marrastused selja piirkonnas, vasakul

jala reie keskel välimisel küljel torkehaav ca 3-4 cm, reie alaosa siseküljel torkehaav u 3-4 cm.

Kalle Rääk on Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusega asjas nr 1-13-68801 karistatud KarS § 121

järgi. Seega on Kalle Rääk pannud kehalise väärkohtlemise toime korduvalt.

Seega Kalle Rääk pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese

tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud

korduvalt.

Indrek Letsman 10.03.2025 ajavahemikus ca kell 19.00 – 23.00 XXX korteris ründas koos

Tõnu Alamaa ja Kalle Rääguga kannatanut J. T.. Indrek Letsman korteri köögis lõi

kahtlustatavale J. T. ca 5 korda rusikaga pea piirkonda, mille tulemusel kannatanu tundis

füüsilist valu ja tal tekkisid kehavigastused: pea piirkonna hulgivigastused – mõlemate silmade

turse, näos hematoomid, suust vasakul lõikehaav ca 7 cm; marrastused selja piirkonnas, vasakul

jala reie keskel välimisel küljel torkehaav ca 3-4 cm, reie alaosa siseküljel torkehaav u 3-4 cm.

Seega pani Indrek Letsman toime kehalise väärkohtlemise ehk sooritas KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA TÕENDITE ANALÜÜS

1. Järgnevalt toob kohus esile tuvastamist leidnud süüdistuse seisukohast olulised asjaolud. Kuna

süüdistatavate süüdistustes asjaolud suuresti kattuvad, tegevustik on seotud, kontrollib kohus

vastavate asjaolude esinemist menetlusökonoomilistel kaalutlustel ühes plokis. Õigusliku

hinnangu annab kohus seejärel igale süüdistatava tegevusele eraldi.

2. Tõnu Alamaa ja Kalle Räägu ütlused kahtlustatavatena peavad paika vaid osaliselt. Tõnu

Alamaa ja Kalle Räägu esitatu ei klapi teatud osades (esitatud kohtuotsuses allpool) muu

tõendikogumi toel väljajoonistuva tegevustikuga. Kohus ei tugine nende ütlustele osas, mis

diametraalselt erinevad muust tõendikogumist ehk osas, milles need on ebausaldusväärsed.

Asjaolud

3. Tuvastatuks saab lugeda fakti, et 10.03.2025 õhtusel ajal viibisid Tõnu Alamaa, Kalle Rääk,

Indrek Letsman ning J. T. koos viimase elukaaslase D. K. ning tuttava K. Š. XXX korteris.

Lisaks ilmneb, et nii eelnevalt väljas kui pärast korteris viibides tarbis sama seltskond alkoholi.

Nimetatu nähtub üheselt kannatanu, kõigi süüdistatavate ja tunnistajate D. K. ning K. Š.

ütlustest.

3.1. Nii ilmneb kannatanu J. T. ütlustest /I kd tl 9-13/, et ta jalutas 10.03.2025 väljas koos oma

elukaaslase D. K.ga ja neil külas olnud K.. Jalutades kohtuti J. juhututtavaga, keda hüütakse S.

ning veel ühe J. võõra mehega. Koos joodi alkoholi. Hiljem kohtuti Kalle Rääguga, kellega J. T.

tutvus, kui nad mõlemad istusid 2018-2021 XXX vanglas. Edasi otsustati minna J. T. juurde

korterisse, kus tarbiti samuti alkoholi. Kannatanu tundis äratundmiseks esitamistel /I kd tl 62-

65, 66-69, 58-61/ Tõnu Alamaas ära S., Indrek Letsmanis tänaval kohatud võõra mehe ning

Kalle Räägus endise vanglakaaslase.

3.2. Tunnistaja D. K. /I kd tl 41-45/ rääkis, et oli 10.03.2025 koos oma elukaaslase J. T. ning

sõbra K. Š.. Väljas jalutades kohtuti V. ja Tõnuga. V. on hüüdnimi. Tunnistaja sõnul on Tõnu

hüüdnimi S., kuna tal on kaela peal S. tätoveering. Koos joodi viina. Mingi hetk liitus

seltskonnaga Tõnu sõber Kalle. J. ettepanekul mindi umbes kella 19 paiku XXX asuvasse

tunnistaja korterisse, kus ka J. elab. Tunnistaja tundis äratundmiseks esitamistel /I kd tl 78-81,

74-77, 70-73/ Indrek Letsmanis ära V., Tõnu Alamaas Tõnu ning Kalle Räägus Kalle.

3.3. Tunnistaja K. Š. /I kd tl 41-45/ ütluste järgi viibis ta D. ning tema elukaaslase J. T. juures.

1-25-3423

Koos veedeti aega ja tarbiti alkoholi. Järgmisel hommikul mindi linna jalutama, Lasnamäel

kohtuti kahe mehega: S. ja V.. Koos hakati alkoholi jooma. Hiljem tuli nende juurde S. sõber

Kalle. Kõik läksid J. ja D. juurde XXX korterisse. Tunnistaja tundis äratundmiseks esitamistel

/I kd tl 90-93, 86-89, 82-85/ Indrek Letsmanis ära V., Tõnu Alamaas S. ning Kalle Räägus Kalle.

31.03.2021 kohtumäärusest /I kd tl 46-54/ ilmneb, et K. Š.le on osaliselt teovõimetu, talle on

seatud eestkoste. Tunnistaja A. K. /I kd tl 55-57/ rääkis, et ta on K. Š. tegevusjuhendaja ning

tunnistaja hinnangul on K. tema piiratud teovõimega klientidest vaimselt üks kõige

võimekamaid. Tunnistaja hinnangul on K. aus ja siiras, tal ei ole mäluga probleeme, sest suudab

rääkida lugusid nii kaugemast kui ka lähemast minevikust. Käesolevas kriminaalasjas kohus

näebki, et tunnistaja K. Š. ütlused haakuvad kannatanu, tunnistaja D. K. ja ka kahtlustatava

Indrek Letsmani ütlustega ehk põhjust kahelda tunnistaja K. Š. ütluste paikapidavuses ei ole.

3.4. Kahtlustatava Tõnu Alamaa ütlustest /II kd tl 35-38/ selgub, et ta viibis koos Indrek

Letsmani, J. ja J. koos olnud kahe isikuga. Koos joodi alkoholi, oldi kuskil korteris.

Kahtlustatava Indrek Letsmani /II kd tl 13-16/ sõnul viibis ta ühes seltskonnas tuttava Tõnu,

D. K., D. elukaaslase J. ja nende tuttava K. ning Kallega. Koos joodi alkoholi, mindi D. ja J.

juurde korterisse. Kahtlustatava Kalle Räägu kohaselt /II kd tl 101-104/ viibis ta 10.03.2025

koos Tõnu, J., J. elukaaslase ja veel kahe meesterahvaga. Koos joodi alkoholi ning mindi J.

elukaaslase korterisse XXX.

4. Tõendatuks saab lugeda, et 10.03.2025 XXX korteris viibides ründasid Tõnu Alamaa, Kalle

Rääk ja Indrek Letsman J. T. järgmiselt. Tõnu Alamaa ja Kalle Rääk peksid algul köögis, edasi

esikus ning siis uuesti köögis kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega pea ning keha

piirkonda. Lisaks Kalle Rääk lõikas esikus kannatanule noaga suust vasakule poole haava.

Kannatanu kööki naastes lõi ka Indrek Letsman kannatanule ca 5 korda rusikaga pea piirkonda.

Tõnu Alamaa lõi köögis kaks korda noaga kannatanule vasaku jala reie piirkonda ja ühe korra

vasakule keha piirkonda. Samuti valas Tõnu Alamaa kannatanule peale äädikat, visates seda talle

ka näkku. Eelnevat kinnitavad kannatanu J. T. ning tunnistajate D. K. ja K. Š. ütlused, aga ka

kahtlustatava Indrek Letsmani ütlused. Neist nähtub ühtlasi, et Tõnu Alamaad ja Kalle Rääku

ajendas kannatanut füüsiliselt ründama jutuks tõusnud kannatanu suur tasumata rahaline võlg.

Kahtlustatava Indrek Letsmani ütluseid arvestades oli temapoolseks kannatanu ründamise

ajendiks nö kättemaks elukaaslase halva kohtlemise eest.

4.1. Tunnistajate D. K. ning K. Š. ütlustest selgub ühtmoodi, et Tõnu ja Kalle hakkasid J. köögis

rääkima tema võlast. Tunnistaja K. Š. sai aru, et J. on S. ja Kallele võlgu 140 000 eurot.

Tunnistaja K. Š. sõnul räägiti ka varastatud pangakaardist ning S. ja Kalle tahtsid saada J. teada

vargusega seotud isiku nime. Kahtlustatav Indrek Letsman selgitas, et väljas olles ja hiljem

korteris viibides tuli jutuks J. suur rahaline võlg Kallele ja Tõnule, 140 000 eurot. Kannatanu J.

T. järgi süüdistas Kalle teda korteris võlas V. I. summas 140 000 eurot. Tunnistaja K. Š. sõnul

tekitas S. ja Kalles pahameelt ka D. räägitu, et J. oli teda millalgi juustest tõmmanud.

4.2. Kannatanu, tunnistaja K. Š. ning kahtlustatava Indrek Letsmani ütlused näitavad, et pärast

võlajutu sugenemist läksid Tõnu Alamaa ja Kalle Rääk kannatanule füüsiliselt kallale. Ka

tunnistaja D. K. nägi, et Tõnu Alamaa ründas kannatanut. Tunnistaja D. K. liikus mingi hetk

köögist minema elutuppa, siis naasis kööki ning arvestades tunnistaja K. Š. ütlusi lahkuti mingi

hetk koos elutuppa.

4.3. Täpsemalt ilmneb kannatanu J. T. ütlustest, et võlast rääkimise järgselt peksis Kalle teda

rusikatega näkku ja kehasse. Lööke oli palju. Kalle jätkas kannatanu peksmist ja sõimamist ka

siis, kui kannatanu köögi põrandale kukkus. Kannatanu sõnul põgenes ta köögist esikusse ja jäi

sinna põrandale pikali. Kalle tuli järgi ja hakkas teda rusikate ja jalgadega pähe ning kehasse

peksma. Ühel hetkel nägi kannatanu Kalle käes väikest helepruuni plastikust pidemega

kööginuga. Tal oli terve pea verine ja nägu peksmisest tuim. Kalle lõpetas J. peksmise ja

esikusse tuli S.. Ka S. hakkas J. rusikate ja jalgadega pähe ning kehasse peksma. Kalle ja S.

läksid kööki. Kannatanu läks vannituppa ja peeglisse vaadates nägi, et ta pea ja nägu on üleni

1-25-3423

verised, vasakul pool põsel on umbes 5-7 cm pikkune lõikehaav. J. sai aru, et lõikehaava tekitas

talle Kalle väikese kööginoaga. Edasi proovisid Kalle ja S. J. põsehaava õmmelda, mis ei

õnnestunud. Kalle võttis köögis võlateema uuesti üles, vihastas uuesti. Kalle ja S. hakkasid taas

kannatanut jalgade ja kätega pea ning keha piirkonda peksma. S. võttis köögist musta värvi

peaga suure kööginoa ja lõi J. sellega kaks korda vasakusse jalga. Viimasel korral jäi nuga jalga

kinni ja kannatanu tõmbas selle enda reiest välja. Uuesti vannitoas verist nägu loputades tuli

Kalle, kes lükkas J. vanni pikali ja pani külma vee jooksma. J. kartis, et Kalle tahab teda ära

uputada. Kui J. tuli vannitoast koridori, lõi S. talle koridoris vastu pead puruks tühja viinapudeli.

Seejärel valas S. kannatanule äädikat pähe ja viskas seda talle näkku. See ajas kannatanul haavad

kipitama, tegi suurt valu. Tagasi köögis lõi seal olnud meesterahvas (hiljem kannatanu poolt ära

tuntud, kui Indrek Letsman), kes seni ei olnud kannatanut peksnud, 5-6 korda kannatanule

rusikaga vastu pead. J. läks suurde tuppa, järgi tuli S., kes surus J. voodile kõhuli ja kätega

kägistas teda seljatagant. Kannatanul tekkis hirm, et S. tahab teda ära kägistada. Siis rääkis Kalle

teistele: „Mendid on varsti siin!“ Kalle koristas kiiruga esikust verd ja klaasikilde. Seejärel Kalle,

S. ja meesterahvas läksid nende juurest ära.

5. Tunnistaja K. Š. ütlused haakuvad üldjoontes kannatanu omadega. Neist selgub, et S. lõi ühel

hetkel J. rusikaga näo piirkonda, kuid löök läks mööda. Kalle hakkas olukorda rahustama, öeldes

S., et see ei lööks. Samuti ütles Kalle J., et viimane ei muretseks, S. ei löö teda. Mõne aja pärast

hakkasid siiski nii S. kui Kalle köögis J. rusikatega korduvalt näkku peksma. Mingi hetk jooksis

J. köögist esikusse ning Kalle ja S. järgnesid talle, peksid maas pikali olevat J. jalgade, rusikate

ja küünarnukkidega pähe, näkku ning kehasse. S. tuli tagasi kööki, võttis väikese kööginoa ja

teritas selle tera vastu tassi põhja ning andis noa Kallele. S. ja Kalle läksid esikusse J. juurde, S.

sulges köögiukse. S. käis vahepeal köögis ning Kalle oli sel ajal J. esikus. J. karjus: „Ära tee!“

Kui köögiuks uuesti avanes, siis nägi tunnistaja esikus maas vereloiku ning J. nägu oli põse pealt

verine. Vahepeal toimus midagi vannitoas, tunnistaja kuulis vee solinat. Tunnistaja sõnul proovis

S. köögis J. põsel olevat pikka verd jooksvat lõikehaava õmmelda, kuid see ei õnnestunud. Kalle

ja S. hakkasid J. uuesti nime küsima, kuid J. ei öelnud. Seepeale Kalle ja S. hakkasid taas J.

rusikatega näkku lööma. Ühel hetkel võttis S. äädika pudeli ja viskas J. äädikat näkku.

Tunnistaja sai aru, et kannatanul on ebamugav. Siis võttis S. suure kööginoa ja lõi sellega J.

põlve piirkonda. Seejärel kallas S. uuesti J. peale äädikat. Tunnistaja läks köögist ära elutuppa ja

talle järgnes D.. Elutuppa tuli ka Kalle, kes ütles, et pange muusikakanal mängima. Kalle läks

kööki tagasi. Tunnistaja kuulis köögist vahepeal J. häält hüüdmas: „Pane see nuga ära!“ Kui

tunnistaja ise uuesti köögis käis, nägi ta köögipõrandal suurt vereloiku. J. nägu oli verine, tema

silmad paistes ja jalg põlve juurest verine. Tunnistaja läks tagasi elutuppa. Ühel hetkel tuli sinna

ka J. ja tema järel S.. J. heitis diivanile ning S. tahtis teda rünnata. J. vehkis enda kaitseks

jalgadega S. suunas. Tunnistaja sõnul käis Kalle vahepeal korterist ära. Kui Kalle tagasi tuli, siis

ta rääkis, et politsei võib tulla, sest naabrid võisid helistada ja kutsuda. S. ütles Kallele, et sai

nime teada. Kalle või S., üks neist pani J. püksid prügikotti. S. palus D. prügikotti toiduõli

valada, öeldes, et tahavad selle koti põlema panna, et asitõend ära hävitada. Seejärel S., Kalle ja

V. lahkusid. Tunnistaja sõnul istus V. terve aja köögis ja tunnistaja ei näinud, et viimane oleks J.

löönud.

5.1. Üldjoontes haakub eelnevate ütlustega ka tunnistaja D. K. räägitu. Ilmneb, et pärast võlajuttu

hakkas Tõnu ühel hetkel J. rusikatega pea ja keha piirkonda peksma ning sõimama. Ta peksis J.

edasi ka siis, kui viimane oli köögi põrandale pikali kukkunud. Samuti sõimas J. Kalle, kuid

tunnistaja ei näinud, et Kalle oleks J. löönud. Kui Tõnu oli J. umbes 10 minutit peksnud, siis ta

võttis köögilaualt suure musta peaga kööginoa ja lõi sellega J. paremale poole külje piirkonda.

Tunnistaja oli väga hirmul ja läks köögist ära suurde tuppa telekat vaatama. Köögiuks suleti,

tunnistaja kuulis endiselt karjumist, J. nutmist ja peksmise hääli, J. palumas „Ära tee!“. Samuti

kuulis tunnistaja Tõnu ja Kallet J. sõimamas. Tunnistaja kartis Tõnu ega julgenud politseisse

helistada. Ühel hetkel kuulis tunnistaja köögi ukse avamist, Tõnu ja Kalle vedasid J. vannitoa

poole. Vannitoast kuulis tunnistaja J. karjumist. Tõnu ja Kalle talutasid J. tagasi kööki. Seejärel

läks tunnistaja tagasi kööki. Köögis oli põrandal ja aknalaual verd. Samuti oli J. terve nägu ja pea

1-25-3423

verised. J. oli maas pikali ja Tõnu peksis J. edasi, lüües teda enamasti rusikaga näkku. Tunnistaja

arvates käisid Tõnu ja Kalle vahepeal poes viina juurde toomas. Kuna V. jäi nende juurde, ei

julgenud tunnistaja abi kutsuda. Samuti ütles J., et ei taha politseiga tegemist teha. Kui Tõnu ja

Kalle tagasi tulid, siis peksmine ja sõimamine jätkusid. Tõnu võttis uuesti musta peaga suure

kööginoa ja lõi J. sellega reie piirkonda. J. röökis valust. J. peksmine ja sõimamine kestis kokku

mitu tundi. Tõnu, Kalle ja V. läksid minema. J. endiselt ütles, et ta abi ei taha, tunnistaja ka tema

haavu ei puutunud. Järgmisel hommikul tunnistaja nägi, et J. on silmad sinised ja kinni

paistetanud. J. põsel oli pikk haav, tema jalal oli haav, tema seljal oli haav.

5.2. Kahtlustatava Indrek Letsmani ütlustest selgub, et kui tõusetus võla teema, siis hakkas Tõnu

toolil istuvat J. rusikaga näo piirkonda peksma. J. kukkus vähemalt korra toolilt maha. Tõnu

peksis teda ja vahepeal rääkis temaga võlast. Paar korda lõi J. rusikaga pea ja keha piirkonda ka

Kalle. J. jooksist köögist esikusse ning Tõnu ja Kalle jooksid talle järgi. Köögiuks suleti. Indrek

Letsman kuulis karjumist. Kalle tuli korraks kööki ja läks siis esikuse tagasi, sulges uuesti

köögiukse. D. rääkis sel ajal köögis kahtlustatavale, et J. on varasemalt tema vastu vägivaldne

olnud. Siis tulid Tõnu, Kalle ning J. uuesti kööki, J. ühel põsel oli lahtine sirge haav, mis jooksis

verd. J. istus toolile ja siis kahtlustatav Indrek Letsman ütles J., et naiste vastu kätt ei tõsteta,

ühtlasi lõi teda umbes 3 korda rusikaga lagipähe. Edasi mäletab kahtlustatav Indrek Letsman, et

joodi alkoholi ja mingi hetk vedas Tõnu J. uuesti esikusse, lõi pikali olevat J. jalgadega selja

piirkonda. Esikusse läks ka Kalle, uks pandi kinni. Kui köögiuks jälle avanes, ütles Kalle, et ta

hakkab nüüd liikuma ja läks korterist minema. Lahkusid ka Indrek Letsman ja Tõnu. Mis

puudutab kahtlustatava Indrek Letsmani ütlusi osas, kus ta väidab, et ei näinud või ei mäleta, et

keegi oleks J. jala piirkonda noaga löönud, ta suure tõenäosusega ei räägi tõtt. Nimelt kannatanu

sõnul lõi Tõnu teda noaga jalga köögis, tunnistaja K. Š. sõnul viibis V., s.o Indrek Letsman, kogu

aja köögis, tunnistaja D. K. rääkis, et J. röökis valust kui teda noaga löödi. Seega on väheusutav,

et samas ruumis kannatanu noaga löömine kahtlustatavale Indrek Letsmanile tähelepanuta jäi või

ununes. Usutavam tundub variant, et ta soovis noaga löömist ütlustest välja jättes anda oma

tuttava ja joomakaaslase Tõnu osas tegelikust veidi soodsamaid ütlusi.

5.3. Seega, kuigi mõningates detailides ja sündmuste järjestuses on tunnistajate, kannatanute ja

kahtlustatava Indrek Letsmani ütlustes lahknevusi, seda suure tõenäosusega tarbitud alkoholi

mõjust tingituna ning D. K. ja K. Š. puhul ka seetõttu, et nad käisid vahepeal köögist eemal

elutoas, saab neist siiski kogumis teha järelduse, et Tõnu Alamaa ja Kalle Rääk peksid

kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Tegid seda nii köögis, esikus

kui taas köögis. Lisaks K. Š. ütlused koos kannatanu ütlustega tõendavad, et just Kalle Räägu

tegevuse tulemusena tekkis esikus kannatanule suust vasakule poole pikk lõikehaav. Nii

kannatanu kui kahtlustatava Indrek Letsmani ütlustest ilmneb viimase poolt kannatanule mitu

korda korda rusikaga pähe löömine. Nii kannatanu kui D. K. ütlustest ilmneb Tõnu Alamaa

poolne köögis noaga kannatanule vasaku jala reie piirkonda löömine, kannatanu ja K. Š. ütlusest

nähtuvalt aga Tõnu Alamaa poolt kannatanule korduvalt äädika näkku valamine.

5.4. Kõrvutades kahtlustatavate Kalle Räägu ja Tõnu Alamaa ütlusi muu tõendikogumiga,

ilmnevad vastuolud. Kalle Rääk rääkis 20.03.2025 kahtlustatavana, et Tõnu või üks kahest

mehest hakkas J. rääkima viimase 100 000 eurosest võlast mustlasele. Kalle Räägu järgi tekkis

sõnelus ning ta väitis end konflikti puhkemise kartuses korterist lahkuvat, kuid mõne aja pärast

tagasi tulevat. Naastes nägi ta köögis istuva J. lõhkist ja verist nägu, samuti oli verine J. ühe jala

reis. Üks J. silm oli hallikas. Kahtlustatav väitis end J. kaitseks ütlevat, et naabrid kuulsid kõike

ja mendid kohe tulevad. Seepeale lahkusid kõik ja korterisse jäid J. ja ta elukaaslane. Seega

esimesel ülekuulamisel kahtlustatavana Kalle Rääk üritas jätta muljet, et tema ei ole kannatanut

löönud ega ka kannatanu peksmist pealt näinud. See aga on risti vastuolus kannatanu,

tunnistajate K. Š. ja D. K. ning kahtlustatava Indrek Letsmani ütlustega.

5.5. Järgmisel kahtlustatavana ülekuulamisel 03.04.2025 Kalle Rääk /II kd tl 106-110/ siiski

tunnistas kannatanu löömist ning ka Tõnu Alamaa tegevuse pealt nägemist. Kalle Rääk rääkis, et

esmalt lõi köögis J. Tõnu. Kuna J. oli Kallele võla osas valetanud ning vastas ülbelt, siis lõi teda

1-25-3423

ka Kalle Rääk. Ta rääkis ka sellest, et Tõnu lõi suure noaga J. jalga. Pärast poest viina juurde

toomist peksis Tõnu taas J.. Siis jooksis J. kahtlustatava poole esikusse ning Kalle Rääk hakkas

teda rusikatega peksma. Kalle Rääk peksis pikali kukkunud J. ka jalgadega edasi, sest arvas, et

viimane teda rünnata tahab. Siis andis Tõnu Kallele väikese noa. Tõnu sulges köögiukse, võttis

väikese noa enda kätte, liikus Kalle Räägu poole. Viimane taganes, koperdas J. otsa ja kukkus

pikali. Tõnu hakkas J. jalgadega peksma, lõi korra ka Kalle Räägu poole noaga. Tõnu peksis

rusikatega J. näkku ja siis nägi Kalle Rääk J. näost verd tulevat, nägi põsel pikka haava. Edasi

talutasid nad J. vannituppa, kus Kalle Rääk tõukas J. vanni ja pani vee jooksma. Vahepeal käis

Kalle Rääk väljas suitsu tegemas. Tagasi tulles kuulis D., et Tõnu oli veel noaga J. löönud ja

tundis äädika lõhna. J. istus köögis, värises, tema vasakust reiest tuli verd ja tema vasak silm oli

hall. Siis ütles Kalle Rääk, et naabrid kuulsid kõike, mendid on kohe siin. Rääk lahkus koos

Tõnu ja lühema meesterahvaga. Lahkudes andis Tõnu Räägule prügikoti, mille käskis põlema

panna. Seda Kalle Rääk XXX maja otsa juures ka tegi. Tõnu ähvardas Kalle Rääku ja lühikest

meest juhtunust rääkimisel noa andmisega. Kohtuistungil tunnistas Kalle Rääk end süüdi, enese

ülekuulamist ei taotlenud. Samas Kalle Rääk kohtuistungil väitis, et kui peaks tuvastatama tema

poolt kannatanu noaga löömine või lõikamine, siis see ei olnud tahtlik tegu.

5.6. Kokkuvõtvalt, ka teisel ülekuulamisel Kalle Rääk pisendas enda rolli toimunus, kuna väitis,

et lõi esikus kannatanut, kes teda rünnata tahtis ja üritas jätta muljet, et hoopis Tõnu Alamaa oli

see, kes väikese kööginoaga esikus kannatanut lõi. Sellised ütlused on aga ümber lükatud

kannatanu ja tunnistaja K. Š. ütlustega. Nimelt saab kannatanu, tunnistaja K. Š. ja isegi

kahtlustatava Indrek Letsmani ütlustest järeldada, et kannatanut jooksis esikusse ründajate eest

ära ja kukkus seal pikali, mitte ei läinud esikusse ise teisi ründama. Tunnistaja K. Š. ütlustest

saab otseselt järeldada, et vahetult enne kannatanu näole lõikehaava tekkimist oli nuga Kalle

Räägu käes ning just Kalle Rääk oli kannatanuga kahekesi esikus, kui kannatanu palus, et ära

tee. Sama saab järeldada kannatanu enda vastavasisulistest ütlustest. Eelnev näitab, et Kalle Rääk

on enda panust kannatanu ründe põhjustes ja ründe asjaoludes pisendanud, jättes esmalt

rääkimata selle, et tegi ise kannatanule etteheiteid võla osas ning vähendades tunduvalt enda rolli

kannatanu füüsilises ründamises, sealjuures kannatanule põsele lõikehaava tekitamises. Kohus ei

nõustu sellega, et lõikehaava tekitamine toimus kogemata. Seda põhjusel, et tunnistaja K. Š.

kuulis kannatanut palumas “ära tee“. Seega kannatanuga sel hetkel kahekesi olev Kalle Rääk,

kelle kätte eelnevalt Tõnu Alamaa oli andnud väikese kööginoa, lõi kannatanut.

5.7. Süüdistatavana Tõnu Alamaa tunnistas end süüdi, kuid kohtuistungil ta enda ülekuulamist ei

taotlenud. Tema kahtlustatavana antud ütlused, milles ta esitas versiooni, et oli küll korteris ja jõi

alkoholi, kuid köögis ei viibinud, magas mingi aeg elutoas, läks WC-sse ja sealt tulles hoopis

kannatanu ootamatult lõi Tõnu Alamaad rusikaga vastu nägu, millele Tõnu Alamaa vastas

omapoolse rusikalöögiga vastu kannatanu hambaid, seejärel lahkus korterist, on risti vastupidine

kannatanu, tunnistajate K. Š. ning D. K. tajutu ja räägituga, samuti kahtlustatava Indrek Letsmani

ülekuulamisel antud ütlustega, millest nähtub pärast võlajutu kerkimist Tõnu Alamaa ja Kalle

Räägu poolt juba köögis kannatanu peksmine. Seega Tõnu Alamaa kahtlustatavana esitatud

versioon korteris aset leidnud tegevustikust (v.a koos alkoholi joomine), ei pea paika.

6. Niisamuti saab eelnevalt kajastatud kannatanu, tunnistajate K. Š. ja D. K., aga ka kahtlustatava

Indrek Letsmani ütlustest teha järelduse, et kõigi kolme süüdistatava löökide tõttu tundis

kannatanu füüsilist valu ja tal tekkisid kehavigastused. On usutav, et kõigi kolme süüdistatava

löögid peapiirkonda tõid kannatanule kaasa näkku hematoomid ja silmapiirkonda paistetuse.

Kuna Tõnu Alamaa ja Kalle Rääk peksid kannatanut jalgadega ka kehasse, siis nende tegevuse

tõttu sai kannatanu seljamarrastused. Kuna tunnistajate K. Š. ja kannatanu sõnul oli Kalle Rääk

nuga käes kannatanuga kahekesi esikus, kannatanu sõnul Kalle peksis teda seal, siis on Kalle

Rääk see, kes tekitas kannatanule suust vasakule lõikehaava. Kannatanu ja D. K. ütlustest ilmneb

selgelt, et Tõnu Alamaa tekitas noalöökidega kannatanu vasaku jala reiele kaks torkehaava,

kannatanu ja K. Š. ütlustest selgub, et Tõnu Alamaa viskas kannatanule näkku äädikat, mille

tõttu see sattus ka kannatanu vasakusse silma.

1-25-3423

7. Kannatanu peksmist ja temale tervisekahjustuste tekitamist tõendavad kaudselt kannatanu

riiete vaatlusprotokollid koos fototabeliga /I kd tl 143-149, 150-161, 162-168, 169-181/.

Kannatanul 11.03.2025 kiirabi tulles jalas olnud pükstel, seljas olnud fliisil ja jopel esinesid

verekahtlased määrdumised. Arvestades tunnistaja K. Š. ütlusi, pandi 10.03.2025 kannatanu

seljas olnud riided kilekotti ja valati õliga üle, et need kui asitõendid hävitada. Järelikult

11.03.2025 kannatanu seljas olnud rõivad ei olnud need, mida ta kandis tema ründamise ajal.

Kuna need on siiski veremäärdunud, siis näitab see, et kannatanul esinesid 11.03.2025 seisuga

haavad, mis jätkuvalt veritsesid.

8. Kannatanu J. T. ütlustest ilmneb, et pärast Kalle, S. ja nendega olnud meesterahva XXX

korterist lahkumist ei julgenud kannatanu häirekeskusesse helistada, ta kartis toimunust politseile

teatada. Järgmisel päeval, kui väljas kohtuti joodikust juhututtava T., siis viimane kutsus

kannatanu välimust nähes kiirabi, kuigi kannatanu oli sellele vastu. Kiirabi viis kannatanu Ida-

Tallinna Keskhaiglasse. Tunnistaja D. K. ütlustest ilmneb, et 10.03.2025 toimunu ajal ta kartis

ega julgenud politseisse helistada. Samuti ütles tunnistajale kannatanu, et ei taha politseiga

tegemist teha ega taha abi. Ka hommikul ärgates ei tahtnud kannatanu kiirabi. Välja minnes

kohtuti kodutu T., kes helistas häirekeskusesse, kuigi kannatanu palus seda mitte teha. Kiirabi

viis kannatanu haiglasse. Tunnistaja K. Š. ütles, et tal ei olnud telefoni ning arvas, et kannatanu

saab ise kiirabisse või politseisse helistada, kui tahab. Järgmisel päeval väljas liikudes kohati T.,

kes J. nähes kutsus kiirabi. J. viidi haiglasse ja politsei koos D. läks korterit üle vaatama.

Vormikaamera salvestised /I kd tl 141-142/ näitavad, et 11.03.2025 ei taha kiirabiautos lebav

kannatanu toimunust rääkida, sest ta ei ole pealekaebaja. Samas kinnitab, et ise ta endale

vigastusi ei teinud, haavad ja peksmisjäljed tekitasid eelmisel õhtul aadressil 30-40 tema

tuttavad, kelle nimesid ta ei tea.

9. Häirekeskuse kõnesalvestised /I kd tl 125-128/ näitavad, et 11.03.2025 kella 11.10 ja 11.22

paiku kutsub meesterahvas kannatanule kiirabi. Lisaks nähtub häirekeskuse kõnesalvestistest /I

kd tl 129-140/, et kaks päeva pärast toimunut, 12.03.2025 kella 12.36 ajal helistas

häirekeskusesse Kalle Rääk, kes teavitas abi vajavast isikust aadressil XXX. Kõnes Kalle Rääk

rääkis, et abi vajavat meest pussitati ja piinati. Pussitati jalga ja lõigati nägu kõrvust suuni lõhki.

Räägib ka, et kannatanu vasak silm läks halliks, nagu kae tekkis peale. Kõnest selgub, et abi

vajav isik ise kardab helistada, kardab enda ära tapmist ning ka helistaja kardab endaga kui

tunnistajaga juhtuvat sama. Ta soovib, et inimene saaks abi. Kalle Rääk väidab kõnes lööjaks ja

pussitajaks olevat Tõnni. Kalle Rääk helistab 12.03.2025 häirekeskusesse samasisulise sõnumiga

veel kahel korral, tuues esile, et noaga löödi kannatanut jalga kaks korda väga sügavale ja ka

nägu lõigati kõrvast huulteni sügavalt lõhki. Vigastused on nii tõsised, et nendesse võib surra.

Veel edasises kõnes rõhutab enda tunnistaja staatust, enda elu ohus olemist ning toob esile endal

tugevamalt avaldunud terviseprobleemid. Sellest kõnest koostoimes kannatanu ja tunnistajate D.

K. ja K. Š. ütlustes kirjeldatuga, järeldab kohus, et Tõnu Alamaa tegi kannatanu jalga jõulised

noalöögid ning Kalle Räägi tekitatud noalõige ei olnud mitte juhuslikult nuga käes löömise

käigus tekkinud põse riivamine, vaid kannatanule meelega näkku sügava lõike tekitamine.

10. Objektiivselt näitavad kannatanul J. T.l süüdistustes kirjeldatud vasakul jalal, seljal ja näos

esinenud kõigi tervisekahjustuste esinemist järgmised tõendid.

10.1. 11.03.2025 isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega /I kd tl 1-7/, milles on samal päeval

kell 11.45 vaadeldud kannatanut J. T.. Kannatanul on nägu paistes, silmade all ja huultel

hematoomid. Tema vasakul põsel on lõikehaav. Vasakul reiel ja põlvel on torkehaavad.

Torkehaav

on

ka

kõhul

vasakul

küljel.

11.03.2025

kiirabikaardist

75019371PAE91320250311112102 /I kd tl 20/ selguvad samasugused vigastused. Patsiendi

rindkerel, peas, jalal (vasakul reiel) on marrastused, kriimustused, turse, verevalum, haav.

Silmad tugevalt turses, vasakut silma avada ei saa, näos hematoomid, tursed, suust vasakul

lõikehaav ca 7 cm, seljal mitmed marrastused. Vasakul reiel kaks torkehaava ca 3-4 cm). Ida-

Tallinna Keskhaigla epikriisist nr E66669 /I kd tl 26-29/ selgub, et pärast J. T. kiirabiga

11.03.2025 Ida-Tallinna Keskhaiglasse toimetamist sedastati tal mõlema silma ümbruses

1-25-3423

hematoomid, silmalaugude turse, vasakul pool suunurgast umbes 5-6 cm haav ja vasakul reiel

mediaalselt ja lateraalselt kaks umbes 2 cm haava. Seega saab lugeda tõendatuks, et Kalle Räägu

tekitatud lõikehaava pikkus kannatanu näol oli vähemalt 5 cm pikk ning Tõnu Alamaa löödud

noahaavad kannatanu jalal olid vähemalt 2 cm pikkused. Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisist

nr E117855 /I kd tl 34-35/ selgub, et kannatanu J. T. pöördus 16.04.2025 Ida-Tallinna

Keskhaiglasse silmaarsti konsultatsioonile. Kannatanul diagnoositi vasaku silma ning

silmamanustega piirdunud põletus ja söövitus, sarvkesta ja sidekestakoti põletus. Tüsistusena on

märgitud vasakul silmal sarvkestaarmid ja -hägusused, sarvkesta muu tsentraane hägusus.

Objektiivselt on vasaku silma (OS) osas märgitud: limaskesta väljendunud hüpereemia, sarvkest

ühtlaselt matjas, allosas ebakorrapärase kujuga deepitelisatsioon, ringjas limbuse isheemia,

allosas limbusel väikesed veresooned olemas, iirise detaile ei näe. Kokkuvõttena on märgitud, et

tegemist on vasaku silma sarvkesta ja sidekesta raske söövitusega, halva prognoosiga –

nägemisteravus ei taastu endisele tasemele. Veel ilmneb kõnealusest dokumendist, et 16.04.2025

seisuga vasak silm eristab üksnes käe liikumist (vis os=käe liikumine). 23.04.2025 seisuga oli

seis muutumatu, vasak silm eristas endiselt ainult käe liikumist (vis os=käe liikumine), vasaku

silma (OS) sarvkest oli endiselt ühtlaselt matjas ning iirise detaile ei olnud näha. Kannatanu

suunati amnioni siirdamise konsultatsioonile, määrati ravi amnioni siirdamiseks. 02.05.2025

keeldus kannatanu amnioni siirdamise operatsioonist, kuna näeb oluliselt paremini ja

valguskartust on vähem.

10.2. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 25E-AOI00103-01 /I kd tl 222-236/ ilmneb, et

15.04.2025 isiku kohtuarstlikul läbivaatusel kurtis kannatanu eksperdile vasaku silma

valgustundlikkust, nägemisteravus võimaldab näha üksnes liikumist. Läbivaatusel oli haavaarm

vasaku suunurga juures 4,7 cm pikk. Eksperdi arvamuse järgi on J. T. vasaku silma vigastus s.o

vasaku silmamuna sarvkesta ja sidekestakoti raske keemiline põletus ning söövitus põhjustatud

söövitava toimega aine (nt äädika vms aine) otsesest kontaktist silmakoe pinnaga. Seejuures

keemilise põletuse olemust arvestades pidas ekspert tõenäoliseks, et tegemist oli suurema

kontsentratsiooniga äädikhappega (või muu söövitava ainega), kuna toiduks kasutatav äädikas

(nn 5-10% lauaäädikas) ei põhjusta reeglina nii põletuslikke söövitusi silmakoes. Sellistest

vigastusest paranemise kestus ületab nelja kuud. Vaatamata ravivõimalustele (amnionikile ja

sarvkesta siirdamisele) jääb nägemisvõime kahjustatuks ega taastu eelnevale tasemele.

Eksperdiarvamuses on ka märgitud, et nägemisteravus, kus eristatakse ainult käe liikumist vastab

praktilise pimeduse tasemele. Ekspert hindas ka põsel asuva lõikehaava ja jalal asuva

noahaavade paranemise aega, milleks on tavaliselt tüsistusteta kulu korral 4 nädalat.

10.3. Siinkohal vajab märkimist, et sündmuskohalt XXX korteri köögist, kus Tõnu Alamaa

viskas kannatanule äädikat näkku, leiti 11.03.2025 peaaegu tühi 30% äädikhape plastpudel.

Nimetatut näitab 11.03.2025 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga /I kd tl 94-124/.

Samast protokollist ilmneb ka, et köögis oli näha põrandal, aknaraamil ja aknalingil verejälgi

ning määrdumisi. Samuti leiti köögist musta värvi käepidemega suurem kööginuga (noatera

pikkus 20 cm ja laius 3 cm) ning beeži värvi käepidemega väike kööginuga (noatera pikkus 6,2

cm ja laius 1,6 cm), mille terade testimine andis vere esinemise suhtes positiivse reaktsiooni. Siit

saab järeldada seda, et Tõnu Alamaa viskas kannatanule näkku 30% äädikhapet.

Hinnang Tõnu Alamaa tegevusele

11. Eelnevalt leidis tõendamist, et süüdistatav Tõnu Alamaa lõi kannatanut J. T. nii köögis kui

esikus korduvalt rusikate ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Selline tegevus põhjustas

kannatanule valu ning verevalumeid ja paistetusi näos, marrastusi seljal. Lisaks lõi Tõnu Alamaa

köögis kannatanule kaks korda jõuliselt suureteralise kööginoaga kannatanule vasakusse reide.

See tegevus põhjustas kannatanule valu ja kaks vähemalt 2 cm haava. Veel viskas Tõnu Alamaa

kannatanule näkku 30% äädikhappe sisaldusega äädikat, mis kannatanu põsehaavale ja

1-25-3423

vasakusse silma sattudes põhjustas tugevat valu ning silmamuna sarvkesta ja sidekestakoti raske

keemiline põletuse.

12. Kohus on seisukohal, et Tõnu Alamaa tegu (äädikhappe kannatanule näkku viskamine) ja

selle tulemusel kannatanule tekitatud tervisekahjustus (silmamuna sarvkesta ja sidekestakoti

raske keemiline põletus) vastavad KarS § 118 lg 1 p 2 kuriteokoosseisu objektiivsetele

tunnustele. Esile toomist vajab, et Kalle Rääk mainis häirekeskusele tehtud kõnes, et juba

10.03.2025 muutus kannatanu silm halliks, justkui oleks seal peal kae. Selline kirjeldus viitab, et

silma sarvkesta raske keemiline põletus kujunes välja ajal, mil kannatanu viibis koos ründajatega

korteris. Arvestades silma visatud äädika 30% kangust on see eluliselt usutav. Nimelt on igale

põhikooli haridusprogrammi läbinule teada, et happed, sh äädikhape, on tugeva põletava

toimega. Äädikhape ei tohi sattuda nahale ega silma. Äädikhappe nahale või silma sattumisel

tuleb koheselt mõjutatud piirkonda pesta puhta jaheda veega. Kannatanu ütlustest ilmneb, et

pärast äädika näkku viskamist lõi teda köögis Indrek Letsman rusikaga vastu pead ning

kannatanu köögist elutuppa joostes järgnes talle Tõnu Alamaa, kes teda seal voodil kägistas.

Seega ei olnud kannatanul võimalik korteris koheselt silma veega loputada, sest süüdistatav

Tõnu Alamaa ründas teda edasi. Võib lugeda tõendatuks, et juba korteris kujunes välja

kannatanu vasaku silmakudede söövitus, sh silma eesosas paikneva sarvkesta matistumine.

13. Eksperdi arvamuse kohaselt ületab sellisest silmavigastusest paranemise kestus nelja kuud,

mis tähendab, et tegemist on KarS § 118 lg 1 p 2 mõistes raske tervisekahjustusega. Seejuures

silmaravi käigus kahjustunud sarvkesta asemele amnionikile või uue sarvkesta siirdamine

nägemist endisele tasemele täielikult ei taasta.

14. Kaitsja leidis vaidlustes, et raske tagajärg ei ole süüdistatavale Tõnu Alamaale omistatav,

kuna kannatanu ei otsinud koheselt abi (keeldus kiirabist) ning silmaarsti juurde pöördus alles

16.04.2025. Lisaks tõi kaitsja esile, et isiku kohtuarstlik ekspertiis tehti 23.04.2025, kuid

ravidokumentidest ilmneb, et 02.05.2025 väitis kannatanu end juba oluliselt paremini nägevat,

valguskartust on vähem. Kohus leiab, et kannatanu raske silmakahjustus on süüdistatavale

omistatav. Tagajärje omistamata jätmisest saaks rääkida ainult siis, kui Tõnu Alamaal olnuks

mingi adekvaatne põhjus uskuda, et tema poolt äädikhappe teisele isikule näkku viskamisega

loodud silma raske kahjustamise oht ei realiseeru. Praegusel juhul realiseerus see oht tegelikult

juba sündmuskohal – kannatanu silm tõmbus halliks juba korteris viibides, st sarvkest sai

kahjustatud 10.03.2025. Ei saa muidugi välistada, et kohene silma veega loputamine ja kiire

meditsiiniline abi oleks kannatanu silmakahjustust võinud vähendada. Fakt on see, et Tõnu

Alamaa ründas ka pärast äädikhappe näkku viskamist kannatanut edasi ning häirekeskust ta

toimunust ei teavitanud. Teiseks olid Tõnu Alamaa, Kalle Rääk ja kannatanu kõik varem

vangistust kandnud isikud. Vanglataustaga isikute seas võib pidada üldteadaolevaks, et teise

kriminaali peale politseile kaebamist välditakse. Niisamuti on ilmne, et noahaavade korral

saadaks häirekeskus lisaks kiirabile kohale ka politsei. Et see nii on, näitasid kannatanu enda

ütlused, kui ta ütles, et ei julgenud häirekeskusesse helistada, sest kartis toimunust politseile

teatada. Niisamuti tunnistaja D. K. ja K. Š. ütlused näitavad, et isegi järgmisel päeval oli

kannatanu häirekeskusele helistamisele vastu. Lisaks näitab politsei vormikaamera salvestis, et

11.03.2025 kiirabiautos lebanud kannatanu ei tahtnud kohale saabunud toimunust rääkida

põhjusel, et ta ei ole pealekaebaja. Veel peab arvestama Kalle Räägu häirekeskusele tehtud

kõnet, kus ta palus saata kannatanule abi, sest viimane ise kardab häirekeskusesse helistada,

põhjuseks see, et ründaja lubas selle eest nad maha lüüa. Seega kohus ei näe mitte ühtki sellist

asjaolu, millele tuginedes võinuks Tõnu Alamaa mõistlikult loota, et äädikhappega silma saanud

kannatanu saab kohest ja kiiret meditsiiniabi, mis tema silmakahjustuse edasist süvenemist võib-

olla vähendanuks. Kuna juba sündmuskohal oli kannatanu silma sarvkest kahjustunud (st see oli

hall), see oli samasugune (matt) ka 15.04.2025 isiku kohtuarstlikul läbivaatusel, 16.04.2025 ja

23.04.2025 silmaarsti konsultatsioonidel (sarvkest ühtlaselt matjas, iirise detaile ei näe, vasak

silm eristab üksnes käe liikumist, vajalik on kahjustunud sarvkesta asemale amnionikile

siirdamine), siis on ilmne, et isegi kui 02.05.2025 kannatanu väitis operatsioonist keeldumisel

1-25-3423

silma seisundi paranemist, ei tähenda see seda, et sarvkesta kahjustusega silm oli tervenenud.

15. Kohus peab Tõnu Alamaa tegevust kannatanu ründamisel, sh äädika kannatanule näkku

viskamist vähemalt otsese tahtlusega toimepanduks. On ilmne, et iga täiskasvanud inimene saab

aru, milliseid tagajärgi tekitab äädikhappe silma sattumine. Äädikhappe näkku viskamisega

viskaja möönab selle sattumist silma, tekkivat suurt valu ja kudede söövitust. Süüdistatav Tõnu

Alamaa nii just käituski ja järelikult vähemalt möönis raskete tervisekahjustuste saabumise

võimalust. Seega on kohtu hinnangul täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis.

16. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne.

17. Kohus leiab, et süüdistatavale Tõnu Alamaale etteheidetav tegevus vastab KarS § 118 lg 1 p

2. Seega mõistab kohus Tõnu Alamaale selles etteheites süüdi.

Hinnang Kalle Räägu tegevusele

18. Eelnevalt leidis tõendamist, et süüdistatav Kalle Rääk lõi kannatanut J. T. nii köögis kui

esikus korduvalt rusikate ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Selline tegevus põhjustas

kannatanule valu ning tervisekahjustusena verevalumeid ja paistetusi näos, marrastusi seljal.

Lisaks löömise käigus lõikas Kalle Rääk esikus kannatanule noaga suust vasakule poole

vähemalt 5 cm pikkuse haava.

19. Kohus peab Kalle Räägu tegevust kannatanu löömisel, sh nuga käes löömisel, tahtlikuks

tegevuseks. Nimelt teise isiku löömisel saab lööja aru, et rusika- ja jalalöögid pähe ja kehasse

tekitavad valu ning verevalumeid. Niisamuti noaga löömisel saab lööja selgelt aru, et nuga võib

teist isikut tabada ja talle vigastusi põhjustada. Löögi tegemisega lööja ka möönab valu ja

vigastuste tekitamist.

20. Kalle Räägu karistusregistri väljavõte /II kd tl 95-99/ näitab, et teda on Viru Maakohtu

26.07.2013 otsusega asjas nr 1-13-68801 karistatud KarS § 121 järgi. Nimetatu nähtub ka Viru

Maakohtu 02.10.2014 otsusest asjas nr 1-14-535, mil süüdimõistmisel KarS § 113 järgi mõisteti

varasema Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusega KarS § 121 järgi mõistetud ja ärakandmata

karistusega KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus. Seega on 10.03.2025 kannatanu kehaline

väärkohtlemine toime pandud korduvalt.

21. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne.

22. Kohus leiab, et süüdistatavale Kalle Räägule etteheidetav tegevus vastab KarS § 121 lg 2 p 3.

Seega mõistab kohus Kalle Räägu selles etteheites süüdi.

Hinnang Indrek Letsmani tegevusele

23. Eelnevalt leidis tõendamist, et süüdistatav Indrek Letsman lõi kannatanut J. T. köögis mitu

korda rusikaga pähe. Selline tegevus põhjustas kannatanule valu ning tervisekahjustusena

verevalumeid ja paistetusi näos.

24. Kohus peab Indrek Letsmani tegevust kannatanu löömisel tahtlikuks, sest teise isiku löömisel

saab lööja aru, et rusikalöögid pähe tekitavad valu ning verevalumeid. Löögi tegemisega lööja ka

möönab valu ja vigastuste tekitamist.

25. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne.

26. Kohus leiab, et süüdistatavale Indrek Letsmanile etteheidetav tegevus vastab KarS § 121 lg

1. Seega mõistab kohus Indrek Letsmani selles etteheites süüdi.

KARISTUSE MÕISTMINE

1-25-3423

27. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest, võtab arvesse

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tõnu Alamaa karistus

28. Tõnu Alamaa süü suuruse juures arvestab kohus, et süüdistatav lõi kannatanut J. T. korduvalt

rusikate ja jalgadega. Ta peksis niiviisi kannatanut pea ning keha piirkonda ka siis, kui viimane

oli põrandale kukkunud. Seejuures peksis ta kannatanut pikalt, pea terve 10.03.2025 õhtu kestel.

Veel lõi Tõnu Alamaa kannatanut noaga kehapiirkonda ning kahel korral jõuliselt vasakusse

reide. Kannatanu peksmisega pähe ja kehasse liitus Tõnu Alamaale teadaolevalt Kalle Rääk, kes

ühtlasi noaga kannatanu vasaku põse lõhki lõikas. Mõlemad peksid kannatanut esmalt köögis,

siis esikus ja taas köögis. Selline kahe süüdistatava tegevus on kohtu hinnangul käsitatav

spontaanse koostegutsemisena, mida võib käsitada karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 10

mõistes (süüteo toimepanemine grupi poolt). Tõnu Alamaale oli teada, et kannatanu jalal on

noahaavad, kannatanu põsel on sügav haav. Sellises seisundis kannatanule 30% äädikhappe

pealevalamine, sh näkku viskamine, on äärmiselt julm teguviis, sest ilmselgelt tekitab tugev hape

haavadesse ja silma sattumisel piinava valuaistingu. Selline teguviis on käsitatav KarS § 58 p 2

mõistes erilise julmusega. Sündmuskohal ta kannatanule mingit abi ei osutanud, kuigi nägi, et

kannatanul on noa- ja lõikehaavad, nägu paistes ning silma ja haavadesse sattunud kange hape.

Seda, et Tõnu Alamaa ja Kalle Rääk üritasid korteris omal algatusel nõela ja niidiga kannatanu

põsehaava kokku õmmelda, kohus abi osutamisena ei käsita. Ilma meditsiiniteadmiste ja -

vahenditeta ning tuimestuseta teise inimese näo nõelaga torkimine ei ole käsitatav abi

osutamisena. Siiski kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna seda, et kohtuistungil Tõnu

Alamaa kahetses tehtut ning oli valmis kannatanu ees vabandama. Eripreventiivsest aspektist

kohus arvestab, et kõnealune kuritegu pole Tõnu Alamaa esimene rikkumine, tema

karistusregistri väljavõte /II kd tl 26-30/ näitab nelja kehtiva kriminaalkaristuse olemasolu, sh

isikuvastastes kuritegudes. Eri- ja üldpreventiivse eesmärgi täidab sanktsiooni keskmisest

mõnevõrra allapoole jääv karistus.

29. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra.

30. Karistusregistri väljavõttest ilmneb, et Viru Maakohtu 08.09.2022 otsusega nr 1-22-4832 on

Tõnu Alamaale mõistetud, kuid siiani kandmata rahaline karistus summas 640 eurot. Seega tuleb

KarS § 64 lg 2 ja § 65 lg 2 alusel moodustada mõistetud vangistuse ja eelviidatud kohtuotsusega

mõistetud, kuid ärakandmata karistusega liitkaristus. Rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt

Viru Maakohtu 08.09.2022 sätestatud tingimustel.

31. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ning vahistamismääruse, samuti selle pikendamise

määruse järgi /II kd tl 23-25, 79-91, 200-204/ peeti Tõnu Alamaa kahtlustatavana kinni

20.03.2025 ning sellest kuupäevast on ta viibinud katkematult vahi all. KarS § 68 lg 1 alusel loeb

kohus Tõnu Alamaa karistuse kandmise aja alguseks 20.03.2025.

32. Kohtu alla andmisel jättis kohus Tõnu Alamaa suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine

muutmata, kuna esines uute kuritegude toimepanemise oht. Vahistamisalus ei ole kohtuotsuse

tegemiseks ära langenud, mistõttu tõkend vahistamine tühistatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kalle Räägu karistus

33. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kohus leiab, et arvestades Kalle Räägu kuriteo toimepanemise asjaolusid, samuti

eripreventiivseid kaalutlusi (kolm kehtivat kriminaalkaristust), ei ole leebema karistusliigi

kohaldamine Kalle Räägule põhjendatud.

34. Kalle Räägu süü suuruse juures arvestab kohus, et süüdistatav lõi kannatanut J. T. korduvalt

1-25-3423

rusikate ja jalgadega. Ta peksis niiviisi kannatanut pea ning keha piirkonda ka siis, kui viimane

oli põrandale kukkunud. Seejuures peksis ta kannatanut pikalt, pea terve 10.03.2025 õhtu kestel.

Lisaks lõikas Kalle Rääk kannatanu vasaku põse noaga mitme cm ulatuses lõhki. Kuna Kalle

Rääk liitus kannatanu peksmisega ajal, mil seda juba tegi Tõnu Alamaa ning mõlemad peksid

kannatanut esmalt köögis, siis esikus ja taas köögis, siis peab kohus mõlema süüdistatava sellist

koostegutsemist karistust raskendavaks asjaoluks. Kannatanu põsehaava torkimist nõela ja

niidiga kohus abi osutamisena ei käsita, seda juba Tõnu Alamaa karistuse mõistmise juures

toodud põhjustel. Küll arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna seda, et tunnistajate K. Š.

ütlustest nähtuvalt siis, kui Tõnu Alamaa elutoas kannatanut kägistas, teatas vahepeal korterist

ära käinud Kalle, et politsei võib tulla, sest naabrid võisid helistada ja kutsuda. Seega Kalle

Räägu tegevus lõpetas niiviisi korteris toimuva kannatanu ründamise. Lisaks 12.03.2025 Kalle

Räägu korduvad kõned häirekeskusesse, kus ta annab teada abivajavast raskete

tervisekahjustustega kannatanust, näitavad, et Kalle Räägul tärkas südametunnistus ja selliste

kõnedega püüdis ta ära hoida kuriteo kahjulikke tagajärgi (pidas ise võimalikuks, et

tervisekahjustused on nii rasked, et neisse võib kannatanu abita jäämisel surra). Kohtuistungil

Kalle Rääk kahetses kannatanu suhtes toimepandut. Ka neid asjaolusid käsitab kohus Kalle

Räägu karistust kergendava asjaoluna. Eripreventiivsest aspektist kohus arvestab, et kõnealune

kuritegu pole Kalle Räägu esimene rikkumine, tema karistusregistri väljavõte /II kd tl 95-99/

näitab kolme kehtiva kriminaalkaristuse olemasolu, sh isikuvastastes kuritegudes. Eri- ja

üldpreventiivse eesmärgi täidab sanktsiooni alumisse kolmandikku jääv karistus.

35. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra.

36. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ning vahistamismääruse, samuti selle pikendamise

määruse järgi /II kd tl 92-94, 149-162, 193-196/ peeti Kalle Rääk kahtlustatavana kinni

20.03.2025 ning sellest kuupäevast on ta viibinud katkematult vahi all. KarS § 68 lg 1 alusel loeb

kohus Kalle Räägu karistuse kandmise aja alguseks 20.03.2025.

37. Kohtu alla andmisel jättis kohus Kalle Räägu suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine

muutmata, kuna esines uute kuritegude toimepanemise oht. Vahistamisalus ei ole kohtuotsuse

tegemiseks ära langenud, mistõttu tõkend vahistamine tühistatakse pärast kohtuotsuse jõustumist

või mõistetud karistuse ärakandmise järgselt, sõltuvalt kumb tähtaeg saabub varem.

Indrek Letsmani karistus

38. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuigi

Indrek Letsman on varem kriminaalkorras karistamata isik, peab mõistetav karistus lisaks KarS §

56 lg 1 sätestatu arvestamisele olema ka selline, mis tõepoolest karistuse eesmärke täidaks.

Praegusel juhul Indrek Letsman ei tööta, temalt kuulub väljamõistmisele võrdlemisi suures

summas menetluskulusid, mis tähendab, et rahaline karistus täiendava rahalise koormuse näol ei

oleks nii mõjus (ei täidaks eesmärke).

39. Indrek Letsmani süü suuruse juures arvestab kohus, et süüdistatav lõi kannatanut ca 5

rusikaga pähe, tekitas juba niigi teiste süüdistatavate poolt läbipekstud kannatanule täiendavaid

kannatusi. Samas tema tegu oli võrdlemisi lühiajaline. Mingit abi Indrek Letsman kannatanule,

kellel olid silmnähtavad tervisekahjustused, ei osutanud. Kergendavaks asjaoluks saab pidada

kohtuistungil Indrek Letsmani avaldatud kahetsust toimepandu osas. Eri- ja üldpreventiivse

eesmärgi täidab sanktsiooni keskmisest allapoole jääv karistus.

40. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra.

41. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /II kd tl 1-4/ järgi peeti Indrek Letsmani

kahtlustatavana kinni kaks päeva, 19.-20.03.2025. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb see aeg arvestada

karistusaja hulka.

42. Kuna karistusregistri järgi /II kd tl 10-12/ ei ole Indrek Letsman varasemalt kuritegusid

1-25-3423

toime pannud ning ta väärkohtles kannatanut võrdlemisi lühiajaliselt, siis on eripreventiivsetel

kaalutlustel võimalik rakendada KarS § 73 regulatsiooni – vabastada Indrek Letsman

vangistusest tingimisi. Selleks, et Indrek Letsmanil oleks võimalik enda käitumisega näidata, et

suudab edasiselt püsivalt olla õiguskuulekas, tuleb katseaeg määrata ärakandmata karistusest

pikem.

ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED

43. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite

ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Nimetatud objektid on loetletud süüdistusakti punktis 6. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise

akti nr 25ATH34694 /I kd tl 182/ järgi asuvad kõik esemed Tallinnas Rahumäe tee 6 Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas, 2 CD ja 1 DVD plaat salvestistega asuvad kriminaalasja

materjalide juures.

44. T-särk, kilepüksid, fliis ja hall jope, mis on kulunud ja veremäärdunud; samuti kuriteo

toimepanemisel kasutatud musta värvi käepidemega kööginuga ja beeži värvi käepidemega väike

kööginuga, mille teralt tuvastati verejälgi, on kõik pigem väärtusetud või väga vähese väärtusega

esemed. Niisamuti on väärtusetud karpides olevad 13 DNA puuteproovi. Kohus peab õigeks

kõik need esemed hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

45. Kohtutoimikusse võetud andmekandjad (2 CD ja 1 DVD) on KrMS § 1601 lg 2 alusel

kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi

otsustust (vt RKKK 11.06.2021 otsuse nr 1-18-5732 p 125).

MENETLUSKULUD

46. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.

47. Menetluskuludeks on määratud kaitsjale makstud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4),

ekspertiisidega seotud kulud (KrMS § 175 lg 1 p 3) ja kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9).

48. Tõnu Alamaa määratud kaitsja tasud olid kohtueelses menetluses kokku 1054,08 eurot

/186,66 + 76,86 + 95,16 + 534,36 + 161,04, II kd tl 50-62, 185-188, 205-207/ ja kohtumenetluses

1026,72 eurot /III kd tl 7-9, 16-17/. Kalle Räägu määratud kaitsja tasud olid kohtueelses

menetluses kokku 1398,12 eurot /204,96 + 197,64 + 219,60 + 87,84 + 161,04 + 527,04, II kd tl

121-132, 170, 208-214/ ja kohtumenetluses 721,68 eurot /677,04+44,64, III kd tl 13-15, 20-21,

22, 23-24/. Indrek Letsmani määratud kaitsja tasud olid kohtueelses menetluses 175,68

eurot /II kd tl 221-224/ ja kohtumenetluses 357,12 eurot /III kd tl 10-12, 18-19/. Kuna osutatud

õigusabi oli vajalik, tasude osas on lähtutud riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 ja justiitsministri

26.07.2016 määruse nr 16 nõuetest, on määratud kaitsja tasud kõigi süüdistatavate osas

põhjendatud.

49. Kohtueelses menetluses tehti DNA-ekspertiisi akt nr 25E-GE00351-01. Selle kuluõiendi I

kd tl 138/ on järgi analüüsiti 5 proovi ühikuhinnaga 210 eurot, kokku 1050 eurot. Vabariigi

Valitsuse 31.08.2023 määruse nr 82 „Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtavate

ekspertiiside ja uuringute hinnad“ (edaspidi VV määrus nr 82) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on DNA-

ekspertiisi hind ühe proovi kohta 210 eurot. Seega on kriminaalmenetluse kuluks ekspertiisi kulu

1050 eurot. Ekspertiis määrati tõendamisvajadusest lähtudes. Kuna nugadega toimetasid

süüdistuste kohaselt Tõnu Alamaa ja Kalle Rääk, on põhjendatud DNA-ekspertiisi maksumuse

lugemine mõlema menetluskuluks, st kummalegi pooles ulatuses ehk 525 eurot.

50. Kohtueelses menetluses tehti kohtuarstlik ekspertiisi akt nr 25E-AOI00103-01. Selle

kuluõiendi I kd tl 231/ on maksumuseks olnud 155 eurot. VV määruse nr 82 § 17 lg 2 p 1

1-25-3423

kohaselt on isiku kohtuarstliku ekspertiisi baashind terviseseisundi või tervisekahjustuse kindlaks

tegemiseks 155 eurot. Seega on kriminaalmenetluse kuluks ekspertiisi kulu 155 eurot. Ekspertiis

määrati tõendamisvajadusest lähtudes. Kuna nugadega põhjustasid süüdistuste kannatanule

tervisekahjustusi nii Tõnu Alamaa kui Kalle Rääk, on põhjendatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi

maksumuse lugemine mõlema menetluskuluks, st kummalegi pooles ulatuses ehk 77,50 eurot.

51. Tõnu Alamaa mõisteti süüdi esimese astme kuriteos, millega kaasneb KrMS § 179 lg 1 p 1

kohaselt sundraha, mille suurus on 2,5-kordne palga alammäär, s.o tema kriminaalmenetluse

kuluks on sundraha 2215 eurot. Kalle Rääk ja Indrek Lentman mõisteti süüdi teise astme

kuritegudes, millega kaasneb KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha, mille suurus on 1,5-kordne

palga alammäär, s.o nende kriminaalmenetluse kuluks on kummalgi sundraha 1329 eurot.

52. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Kuna kohus mõistis kõik isikud kuritegudes süüdi, tuleb eelnevalt esiletoodud

menetluskuludest riigieelarve tuludesse hüvitada Tõnu Alamaal kokku 4898,30 eurot, Kalle

Räägul 4051,30 eurot ja Indrek Letsmanil 1861,80 eurot.

53. Arvestades, et süüdistatavalt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud on suured ning

süüdistatavad Tõnua Alamaa ja Kalle Rääk ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga

hõivatud ning Indrek Letsman on käesoleval ajal töötu, siis võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3

alusel kõigil tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul ositi. Tõnu

Alamaa peab esimesel 11 kuul tasuma igakuiselt 408 eurot ning viimasel, 12 kuul 410,30 eurot.

Kalle Rääk peab esimesel 11 kuul tasuma igakuiselt 337 eurot ning viimasel, 12 kuul 344,30

eurot. Indrek Letsman peab 12 kuul tasuma igakuiselt 155,15 eurot.

54. Kalle Räägu kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulu on 1300 eurot /I kd tl 215/. Kõnealune

ekspertiis määrati selgitamaks isikul psüühikahäire esinemist etteheidetava kuriteo ajal ning

selgitamaks, kas isik võib vajada terviseseisundist lähtudes meditsiinilise iseloomuga

mõjutusvahendeid. Tõenduslikult selle ekspertiisi tulemit vaja ei olnud, see oli vajalik isiku

süütasandil selguse saamiseks ja menetlusliigi valikuks. Kuna isiku menetluskulud on suured,

peab kohus võimalikuks jätta kõnealuse ekspertiisi maksumus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi

kanda.

55. Kohus juhindus KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, § 306, § 309 lg-st 3.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Mikenberg

Kohtunik