2-22-126627/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-22-126627

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-126627

Tsiviilasi

OÜ Juura Pro hagi A A vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

903,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Juura Pro (registrikood 14829096; asukoht

Paldiski mnt 3, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, 10137)

Hageja lepinguline esindaja K K (e-post xxx)

Kostja: A A (isikukood xxx; elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista A Aelt OÜ Juura Pro kasuks kokku 1 182,34 eurot, millest põhinõue

moodustab 591,17 eurot ja viivis 591,17 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta OÜ Juura Pro menetluskulud A Ae kanda.

2. Rahuldada OÜ Juura Pro avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A A

välja OÜ Juura Pro kasuks menetluskulud summas 245 eurot.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

2-22-126627

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. OÜ Juura Pro esitas 20.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 672,13 euro saamiseks. Kuivõrd võlgnik A A esitas nõudele vastuväite, lõpetas

Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 15.09.2022 hagiavalduse, mille

kohus võttis menetlusse 22.09.2022.

2. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt üüris kostja ajavahemikul 19.03.2020 –

04.11.2020 hageja käest sõidukit taksoteenuse osutamiseks. Kostja rentis kõigepealt

sõidukit xxx, seejärel xxx ning lõpuks xxx kuni 04.11.2020, mil hageja lepingu

võlgnevuse tõttu üles ütles. Pooled sõlmisid lepingu, mille alusel kohustus kostja tasuma

hagejale iganädalaselt sõiduki kasutamise eest üüri vastavalt esitatud müügiarvetele.

Hageja esitas perioodi jooksul arveid kogusummas 2 784,69 eurot, millest kostja on

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks tasunud 2 193,52 eurot. Tasumata on

591,17 eurot (OÜ Juura Pro müügiarved MA2000280 (91,17 eurot), MA2000274 (100

eurot), MA2000268 (100 eurot), MA2000262 (100 eurot), MA2000254 (100 eurot),

MA2000225 (100 eurot). Viimase tasumata arve (MA2000280) tähtaeg oli 26.10.2020 ja

hageja nõuab viivist lepingu punktis 1.15 kokku lepitud määras 0,065 % päevas kogu

nõudelt alates 27.10.2020. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas

591,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 265,14 eurot alates 27.10.2020 kuni

15.09.2022 ja alates 16.09.2022 viivis kuni põhinõude summas 591,17 eurot täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja selgitas, et rentis hagejalt perioodil 19.03.2020 - 04.11.2020 kolme erinevat

sõidukit erinevate rendihindadega. Kasutusrendi leping tehti sõidukile xxx. Seejärel

kasutas kostja sõidukeid xxx ja xxx. Esitatud müügiarvete väljavõttelt on näha

müügiarveid summas 2 784,69 eurot. Kostjal ei ole säilinud kõiki e-kirja teel saadetud

arveid, et kontrollida vastavust müügiarvete väljavõttega. Kostja ei leidnud müügikontolt

lepingus oleva deposiidi sularahas tasumise märget. Kostja hinnangul arvates ei ole

2-22-126627

deposiiti maha arvestatud tema võlgnevusest. Kokku on kostja tasunud rendimakseid

panga ülekannetega summas 2 243,96 eurot. Kostja leiab, et hageja esitatud põhinõue on

ebaõiglane, sest arvestamata on jäänud deposiit ja kostjapoolne võlgnevuse tasumine

pärast rendilepingu lõppemist. Hageja ei ole pärast rendilepingu lõpetamist saatnud ühtegi

meeldetuletust ülesse jäänud kohustusest ega ole võtnud kostjaga ühendust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Käesoleva asja hind on 903,60 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi

menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 järgi kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja)

andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle

rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on

kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

6. Asjas ei ole vaidlust, et hageja rentis kostjale ajavahemikul 19.032020-04.11.2020

erinevaid sõidukeid. Asja materjalist nähtub, et pooled sõlmisid 17.03.2020 sõiduki

üürilepingu nr 59, mille kohaselt hageja üüris kostjale sõiduki xxx registreerimisnumbriga

xxx perioodil 19.03.2020 kell 12:00 kuni 26.03.2020 kell 12:00 üürihinnaga 190 eurot - 7

päeva (dtl 28, 99-103). Samuti sõlmisid pooled 20.04.2020 sõiduki üürilepingu nr 79,

mille kohaselt hageja üüris kostjale sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx perioodil

20.04.2020 kell 14:30 kuni 27.04.2020 kell 14:30 üürihinnaga 45 eurot - 7 päeva (dtl 104-

108). Pooled leppisid mõlemas lepingus kokku, et kui pooled ei avalda vastupidist

seisukohta kirjalikult taasesitatavas vormis, pikeneb leping samadel tingimustel

automaatselt. Kuigi kolmandat sõiduki registrimärgiga xxx rendilepingut asja materjalide

juurde lisatud ei ole, on kostja 26.05.2025 menetlusdokumendis ise kinnitanud, et rentis

hagejalt perioodil 19.03.2020 - 04.11.2020 kolme erinevat sõidukit erinevate

rendihindadega. Kasutusrendi leping tehti sõidukile xxx. Seejärel kasutas kostja sõidukeid

xxx ja xxx. Seega selles osas vaidlus puudub.

7. Kostja ei ole vaidlustanud ka kokku lepitud rendihindu ega seda, et hageja on talle

esitanud müügiarveid kokku summas 2784,69 eurot. Kostja on ise esile toonud, et ta on

kokku hagejale tasunud 2243,96 eurot, seega möönab kostja võlgnevust hageja ees. Samas

ei ole kostja arvestus korrektne, nimelt nähtub pangaväljavõttelt, et 27.07.2020 on kostja

tasunud hagejale 56 eurot kütuse eest, mitte renti sõiduki kasutamise eest (dtl 56).

Lepingu kehtivuse ajal on kostja tasunud hagejale kokku 2 037,96 eurot ja pärast

rendilepingu ülesütlemist 04.11.2020 tasus kostja hagejale kokku 150 eurot (07.12.2020

50 eurot, 09.03.2021 50 eurot ja 02.07.2021 50 eurot). Seega nähtub asja materjalist, et

kostja võlgneb hagejale 596,73 eurot. Kuigi kostja väitis menetluse algul, et arvesse on

2-22-126627

jäänud võtmata tema poolt tasumata deposiit summas 200 eurot, see väide tõendamist ei

ole leidnud. Hageja esitatud mõlema poole poolt allkirjastatud lepingutest ei nähtu, et

pooled oleksid üldse kokku leppinud deposiidi tasumises, samuti ei ole tõendatud

deposiidi tasumine. Vastupidi, hageja esitatud poolte enne lepingu sõlmimist toimunud

kirjavahetusest nähtub, et pooled on kokku leppinud selles, et kostja ei tasu hagejale

deposiiti (dtl 110). 28.05.2025 menetlusdokumendis tunnistas ka kostja, et eksis deposiidi

tasumise osas. Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 596,73 eurot. Kuivõrd

hageja on palunud kostjalt välja mõista 591,17 eurot, mõistab kohus nimetatud summa

kostjalt välja.

8. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on

kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei

ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse

VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise

tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS §

367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu pst 1.15 nähtuvalt on pooled kokku

leppinud, et kui üürnik hilineb üürimakse või leppetrahvi tasumisega, arvestatakse

summalt viivist määras 0,065 % päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates

26.10.2020.

9. Kostja hinnangul on lepingus kokkulepitud viivisemäär liiga suur. Kohus kostjaga ei

nõustu. Kohus juhib tähelepanu, et laenulepingus kokkulepitud viivisemäär 0,065% (so

lepingu sõlmimise ajal seaduses sätestatud viivise kolmekordne määr) tasumata summalt

päevas on täiesti tavapärane viivisemäär ning ka Riigikohtu praktikas korduvalt

aktsepteeritud. Riigikohus selgitas, et „Viivise “mõistlik määr” tuleb sisustada iga

konkreetse asja asjaoludest lähtuval., Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma

eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.“ RKTKm 3-2-1-25-16, p 13). Käesoleval

juhul kokkulepitud viivisemäär ei ületa seda määra. Viivis ei ole automaatselt lepingu

sõlmimisega kaasnev kulu vaid seda hakatakse arvestama siis, kui rentnik ei tasu

võlgnevust. Rahalise kohustuse rikkumise korral on viivis põhiline õiguskaitsevahend

võlausaldajale kohustust rikkunud võlgniku vastu. Lepingu rikkumine on välditav, kui

lepingut täita kohaselt, tähtaegselt ning samuti on võlgnikul võimalik vältida viivise

suurenemist, kui kohustus täita võimaliku väikse viivitusega.

10. Kohus leiab, et kostjalt tuleb viivis summalt 500 eurot välja mõista alates 26.10.2020 ja

summalt 591,27 alates 02.11.2020, kuivõrd arve nr MA2000289 maksetähtaeg oli

02.11.2020. Seega on kohtulahendi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 691,38

eurot. Kostja on palunud temalt välja mõista õiglane viivis. Kohus käsitleb seda viivise

vähendamise taotlusena. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik

võib nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg 1

kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

2-22-126627

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seega võimaldab viidatud säte

kohtul oma diskretsiooniõigust kasutades vähendada nõutav viivise summa mõistliku

suuruseni võttes arvesse konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid. Kohus otsustab viivisnõude

vähendamise lepingupoolte huve kaaludes.

11. Kohus leiab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat

viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja

viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja

tõendama suurema kahju olemasolu. Sellist seisukohta on korduvalt väljendanud

Riigikohus oma lahendites nr. 3-2-166-05 ja 3-2-1-87-10. Käesoleval juhul hageja seda

teinud ei ole. Kohus ei pea võimalikuks põhinõuet ületavas summas viivist kosjalt välja

mõista. (2,28 eurot + 689,10), seega mõistab kohus välja viivise summas 591,27 eurot.

12. Kostja on palunud temalt välja mõista kohtu poolt kontrollitud ja õiglane võlgnevus koos

viiviste ja kohtukuludega koos mõistliku tagasimakse graafikuga. TsMS § 445 lg 1 järgi

võib kohus otsuses poole kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise

tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine

tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja taotleb hagi rahuldamisel tasuda

võlgnevust maksegraafiku alusel. Kohus jätab kostja taotluse otsuse täitmise korra ja

tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 sätestatud normi eesmärk on

võimaldada pooltel enne otsuse tegemist taotleda kohtult mõnda konkreetset otsuse

täitmise viisi. Kohtu hinnangul ei saa kohus otsuse täitmist kindlaks määrata kostja

taotluses toodud asjaoludel (väidetavalt rahaliste vahendite puudumine) ja tingimustel.

Hagejal on õigus saada õiguslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõude osas

täitedokument ning sellisel viisil otsuse täitmise viisi kindlaks määramine riivab oluliselt

hageja õigusi ja huve. Selline kokkulepe oleks kohtu hinnangul võimalik üksnes hageja

nõusolekul. Käesoleval juhul hageja sellist nõusolekut andnud ei ole.

13. Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses,

võlgnevus summas 591,17 eurot ja viivis 591,17 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

14. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti,

hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised

kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta

kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

17. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 245 (65+60+120)

eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja

vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Muid hageja

menetluskulusid kohtutoimikust ei nähtu.

2-22-126627

18. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik