2-24-127873/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-127873

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-127873

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi H.R-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

917,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood: 14304235;

lepinguline esindaja Alar Liivamägi, OÜ GS Core, e-post

alar.l@gscore.ee).

Kostja: H.R (isikukood: XXX, aadress: XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi H.R-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista H.R-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks võlgnevus 615,91 eurot.

3. Välja mõista H.R-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis 24,15% aastas

arvestatuna põhivõlgnevuse jäägilt 379,08 eurolt alates 30.09.2025 kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud 67% ulatuses H.R-i kanda ja 33% ulatuses TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaali kanda.

5. Välja mõista H.R-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulud 267,46

eurot.

6. Välja mõista H.R-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 18-28)

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.10.2022 järelmaksulepingu nr 12844940, mille

alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu 1023,99 eurot intressiga laenujäägilt

38,10% aastas, 0,106% päevas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates

10.11.2022 iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid. Leping

sõlmiti tähtpäevaga 10.10.2027. Krediidikulukuse määr oli 45,52% aastas. Laenuandja on

laenusumma müüjale kostja ostetud kauba eest tasunud.

2. Kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline, võetud laen oli väike ja kostjale

lepingust tekkinud igakuine kohustus väike, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine

ei olnud vajalik. Enne laenulepingu sõlmimist viis krediidiandja läbi ka täiendava andmete

kontrolli. Kostja esitatud andmete põhjal oli tema regulaarne netosissetulek 1300 eurot kuus

ja finantskohustused 100 eurot. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut päringuga

Pensioniregistrisse, mis kinnitas kostjal püsiva ja piisava palgasissetuleku olemasolu. Kostja

palgalt oli nelja lepingueelse kuu jooksul tasutud kohustusliku pensionikindlustuse makseid

keskmiselt 63,42 eurot kuus, mis tähendas keskmist palka 1057 eurot kuus. Laenuandja

kontrollis ka võimalikke maksehäireid. Maksehäireregistrite päringute vastuste kohaselt ei

olnud kostjal maksehäireid. Seega oli kostja töötav, usaldusväärne, laitmatu krediidiajalooga

ja maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale jäi igakuiselt pärast

varasemate finantskohustuste ja lepinguga võetud kohustuste tulust mahaarvamist vaba raha

vähemalt 1000 eurot kuus. Kostjaga sõlmitud laenuleping ei viinud teda mingil juhul

olukorda, mis oleks võinud kostja „laenuorjusse“ viia. Kostja enda hilisem tegevusetus ja

oma kohustuste (tahtlik) ignoreerimine ei muuda eelöeldut.

3. 24.10.2022 tagastas kostja müüjale osa ostetud kaubast maksumusega 477,25 eurot, mille

kohta müüja saatis hagejale müügihinna vähenemise teate ja palus maksegraafiku ringi teha.

Kostja põhivõlg vähenes sellega 546,74 euro peale ja kostja pidi lepingu kehtivuse ajal uue

maksegraafiku järgi tasuma vähenenud makseid. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud

ajavahemiku 06.11.2022-16.06.2023 maksed kogusummas 167,66 eurot. Laekumised on

arvestatud uue maksegraafiku 10.11.2022 – 10.06.2023 maksete katteks. Osad maksed

hilinesid 1 – 6 päeva võtta, viivist hageja neilt ei arvesta. Hageja saatis kostjale ka tasulisi

meeldetuletuskirju, kuid ei loe neid esmajärjekorras tasutuks. Meeldetuletuskirjade tasult

hageja viivist ei nõua. Laekumise arvelt said täielikult kaetud 10.11.2022 – 10.06.2023

(hagis ekslikult 2022) maksete kohustused. Rohkem makseid ei laekunud. Kostjal jäi täies

ulatuses tasumata kõik maksed alates 10.07.2023 maksest.

4. Hageja saatis kostjale enne igakordse tasulise meeldetuletuse saatmist korduvalt tasuta

meeldetuletusi. Tasulised meeldetuletused, hinnaga 5 eurot iga kirja eest, saadeti kostjale

15.02.2023, 15.03.2023, 15.06.2023, 15.07.2023, 18.08.2023 ja 13.09.2023.

Sissenõudmiskulude nõudmise õigus ja meeldetuletuskirjade hind tuleneb lepingu

üldtingimuste esimesest lõigust, punktidest 3.6. ja 3.7. ning krediidiandja hinnakirjast.

5. 23.10.2023 ütles hageja laenulepingu üles ning nõudis kogu võlgnetava summa tasumist.

Ülesütlemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud maksetest täielikult tasumata

maksegraafiku 4 makset (10.07.2023 – 10.10.2023). Ülesütlemis- ja loovutamisteade tehti

kostjale nähtavaks panga interneti iseteeninduse saidil, saadeti kostjale kirjaga lepingusse

märgitud postiaadressil ja e-kirjaga lepingusse märgitud e-postiaadressil, mille kostja oli

hagejale teatanud ja sellelt hagejaga suhelnud. Ülesütlemisteade tuleb lugeda kättesaanuks

24.10.2023. Lepingust tulenev kohustus on muutunud täies ulatuses sissenõutavaks.

6. Hageja saatis ka pärast lepingu lõppemist kostjale tasulisi meeldetuletuskirju hinnaga 5

eurot: 05.12.2023, 16.01.2024, 24.01.2024, 16.05.2024, 29.06.2024 ja 19.07.2024. Kostja

võlga ei tasunud.

7. Kostja sai laenu 1023,99 eurot, tagastas kaupa 477,25 euro väärtuses, tegi uue

maksegraafiku järgesid põhiosamakseid 28,10 eurot. Seega põhivõlg on 518,64 eurot.

8. Intressivõlg koosneb lepingu kehtivuse ajal tasumata jäänud intressimaksetest. Kostjal on

tasumata intressimaksed 10.07.2023 maksest kuni ülesütlemiseni (23.10.2023) ning

arvestatuna pärast 10.10.2023 eeldatud makset üles jääma pidanud põhiosalt. Kostja

intressivõlg on 71,99 eurot.

9. Viivist arvestab hageja tasumata põhivõlalt (518,64 eurolt) ülesütlemisele järgnenud teisest

päevast (25.10.2023) kuni hagi koostamiseni lepingus kokkulepitud määras (24,15% aastas,

0,0671% päevas) ning viivis on 139,90 eurot. Hageja soovib kostjalt edasiulatuvalt

arvestatud viivise väljamõistmist kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja

edasi protsendina põhivõla summalt.

10. Sissenõudekulud on kokkulepitud kirjade saatmise hind 5 eurot kirja eest, mis tuleneb

lepingu üldtingimustest, panga hinnakirjast ja VÕS § 1132 lg-test 1-3. Kostjale saadeti

lepingu kehtivuse ajal kuus tasulist meeldetuletuskirja ja ka pärast lepingu lõppemist kuus

tasulist meeldetuletuskirja. Kokku võlgneb kostja tasu 12 meeldetuletuskirja eest. Samuti on

hagejal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist samas ulatuses VÕS § 1132 alusel

Sissenõudmiskulud on kokku 60 eurot.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 518,64 eurot, intress 71,99 eurot,

sissenõudmisega seotud kulud 60 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 139,90 eurot ning edaspidi põhivõlalt arvestatud viivis 0,0671%

päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

12. Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

14. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 22.10.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr

8251106 ja maksegraafikust nähtuvalt sai kostja kauba ostmiseks krediiti 1023,99 eurot, mis

tuli tagastada 60 kuu jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt 10.10.2027 (dtl 31-37).

24.10.2022 vähendati krediidisummat 477,25 euro võrra (dtl 44), mille tulemusel oli uueks

krediidisummaks 546,74 eurot ning see tuli uue maksegraafiku järgi tagastada 12 kuu

jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt 10.10.2023 (dtl 45). Pooled on sõlminud

tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.

15. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval.

16. Lepingule kohalduvate üldtingimuste p 5.6.2 näeb ette, et pangal on õigus leping

ennetähtaegselt ilma etteteatamiseta üles öelda juhul kui klient on täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja pank on andnud talle edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab

kogu võla tasumist.

17. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

18. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja edastanud kostjale 08.10.2023 hoiatuse (dtl 54),

millest nähtuvalt on kostjal tasumata 102,37 eurot ehk kolme järjestikuse kuu osamaksed

ning tulenevalt üldtingimuste p 5.6.2 ja VÕS § 416 lg 2 on krediidiandja andnud kostjale 14

päeva kirja saatmisest võlgnevuse tasumiseks ning hoiatanud, et kui kostja võlgnevust

tähtaja jooksul ei tasu, siis ütleb krediidiandja lepingu üles. Krediidiandja on 23.10.2023

teatisega (dtl 55) öelnud lepingu erakorraliselt üles (dtl 55), seega on leping loetud

ülesöelduks alates 23.10.2023.

19. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud (kostja oli

viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja andis tähtaja võla

tasumiseks) ning hagejal oli õigus öelda leping üles, muutub lepingu ülesütlemisega

kohustus VÕS § 82 lg 7 kohaselt sissenõutavaks ning krediidiandjal on õigus nõuda

kohustuse täitmist.

20. Kostja ei vaidlusta krediidi saamist. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute

puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima

lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk

krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul

kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal

algatusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

21. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

22. Lepingu kohaselt on esialgne krediidikulukuse määr 45,52% aastas. Lepingu sõlmimise ajal

oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30% aastas. Seega ei

ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tühine.

23. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

24. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse

hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see seda, et

krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud

andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.

25. Krediiditaotluse väljavõttest (dtl 40) nähtuvalt on kostja sissetulekuks 1300 eurot ja

kohustuste suuruseks 100 eurot.

26. Hageja on seisukohal, et kuna osamakse suurus oli väike ja seetõttu ka kostjale jõukohane,

ei olnud väga põhjalik krediidivõime hindamine vajalik. Kohus hagejaga ei nõustu ning

leiab, et hoolimata summa suurusest lasub hagejal tarbija krediidivõimelisuse hindamise

kohustus, sest krediidisumma mis hagejale tundub väike ei pruugi kostjale olla tema

varasemaid kohustusi ja sissetulekuid arvestades jõukohane.

27. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja analüüsinud

üksnes kostjalt endalt saadud teavet ning teinud päringud pensioni- ja krediidiregistrisse (dtl

40-41). Muid andmeid sh pangakonto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole. Krediidiandjate ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ka ei nähtu esitatud tõenditest, et

kostjalt oleks küsitud infot ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et kostja

varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud.

28. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

29. Kuigi kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud

ümberarvestus juhuks, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, ei ole hageja pidanud seda vajalikuks esitada.

30. Seega kontrollib kohus ise hagis esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt kui suure summa

kostja hagejale võlgneb.

31. Kostja sai krediiti 546,74 eurot ja on hagist nähtuvalt teinud lepingu katteks tagasimakseid

kogusummas 167,66 eurot. Kuivõrd tagasimaksed tuleb arvestada põhisumma katteks on

põhivõlg 379,08 eurot (546,74-167,66). Hageja ei ole esitanud seadusjärgset

intressiarvestust. Lepingujärgne intressinõue jääb rahuldamata.

32. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

33. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras,

siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1

ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist

lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr

3-2-1-120-08, p 12).

34. Hageja nõuab lepingujärgset viivist määraga 24,15% aastas ja 0,0671% päevas alates

25.10.2023. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada viivist põhivõlalt s.o 379,08 eurolt

alates 25.10.2023. Seega on viivis 25.10.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni s.o 29.09.2025

kokku 176,83 eurot ning edaspidi tuleb kostjal tasuda viivist 0,0671% päevas alates otsuse

tegemisest s.o 30.09.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

35. Hageja on esitanud sissenõudekulude hüvitamise nõude lepingu üldtingimuste, hinnakirja

ning VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel summas 60 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja

saatnud kostjale enne lepingu lõppemist SMS teel 13.02.2023, 13.03.2023, 13.06.2023,

13.07.2023, 03.08.2023, 09.08.2023, 25.08.2023, 08.09.2023, 03.10.2023, 16.10.2023 ja

20.10.2023 teavitused (dtl 46-47) võlgnevuse kohta ja meeldetuletuskirjad 15.02.2023.

15.03.2023, 15.06.2023, 15.07.2023, 14.08.2023 ja 13.09.2023 (dtl 48-53) võlgnevuse

kohta. Pärast lepingu ülesütlemist on saadetud kostjale võlateatise 05.12.2023, 16.01.2024,

24.01.2024, 16.05.2024, 29.06.2024, 19.07.2024 (dtl 56-61).

36. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist

sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja poolt välja toodud asjaolude

kohaselt jäi kostja ka lepingu kehtivuse ajal osade osamaksete tasumisega viivitusse ning

lepingu ülesütlemine oli kehtiv. Seega oli võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine

lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist põhjendatud ning hageja

sissenõudmiskulude nõue 60 eurot on VÕS § 1132 lõike 1 ja lõike 2 p 3 alusel põhjendatud.

37. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus 379,08 eurot, viivis ajavahemiku 25.10.2023 kuni

29.09.2025 eest summas 176,83 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot ja edaspidi viivis

0,0671% päevas arvestatuna põhivõlgnevuse jäägilt alates 30.09.2025 kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni.

MENETLUSKULUD

38. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

39. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta

67% ulatuses kostja kanda ning 33% ulatuses hageja kanda.

40. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

41. Haguavalduse kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 245 eurot (maksekäsu

kiirmenetluses 65 eurot + täiendavalt hagi esitamisel 180 eurot), maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 134,20 eurot koos käibemaksuga, mille hageja

palub kostjalt välja mõista.

42. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga 917,55 eurot tasuda riigilõivu 245 eurot. Arvestades hagi

osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja

poolt hüvitamisele.

43. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud

menetlustoiminguid hagiavalduse, kostja vastusele seisukoha ja menetluskulude nimekirja

koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 134,20 eurot (110 eurot +

käibemaks 22%). Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega ei saa

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), seega kuuluvad kulud

hüvitamisele käibemaksuga. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud (TsMS

§ 4842).

44. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulud kokku 267,46 (399,20 eurost 67%).

45. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik