3-24-1513/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Kaire Pikamäe ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-1513

Haldusasi

Tang OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 12. veebruari 2024. a otsuse nr 12-

1/24/3145 osaliselt tühistamiseks ja 19. aprilli 2024. a

vaideotsuse nr 12-1/24/3326-2 täielikult tühistamiseks

ning vastustaja kohustamiseks lahendada kaebaja

toetustaotlus tühistatud osas uuesti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tang OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Tang OÜ

esindaja v.adv Siim Maripuu

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

esindaja Angelika Jürna

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tang OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu halduskohtu 23. aprilli 2025.

a. otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. oktoober 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tang OÜ esitas 14. juunil 2023 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA)

pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse nr 12-1/23/16909.

2. PRIA jättis 12. veebruari 2024. a otsusega nr 12-1/24/3145 teiste hulgas Tang OÜ,

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse

toetuse taotluse rahuldamata. Otsuse lisaks oleva tabeli kohaselt jäeti Tang OÜ-le

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus määramata maaeluministri 23. detsembri

2022. a määruse nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus

ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ (määrus nr 81) § 7 lg-te 7 ja 8 alusel:

toetust ei määrata rohumaadele, mille iga hektari kohta ei ole taotlejal vähemalt 0,2

loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid loomi või mille kuni ühe

hektari kohta ei ole taotlejal vähemalt viit mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet.

Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust ei määratud Tang OÜ-le määruse nr 81 §

5 lg 1 ja § 16 lg 3 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

(ELÜPS) § 28 lg 3 p 1 alusel põhjusel, et talle ei antud mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse toetust põllukultuuride ja heintaimede kasvatamise eest..

3. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 12.

veebruari 2024. a otsuse nr 12-1/24/3145 osaliselt tühistamiseks ja 19. aprilli 2024. a

vaideotsuse nr 12-1/24/3326-2 täielikult tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

lahendada kaebaja toetustaotlus tühistatud osas uuesti.

Kaebuse kohaselt deklareeris kaebaja põldude loetelu tabelis, et soovib toetuse andmist põllule nr

55 (1,88 ha), kuid ei teinud taotluses põllu kohta märget, et tegemist on külvikorras oleva kuni

kolmeaastase rohumaaga. Selle tõttu jäi kaebaja ilma üle 20 000 euro suurusest toetusest.

PRIA veebikeskkond e-PRIA on puudulik ning seetõttu vastutab PRIA kaebaja eksimuse eest.

Kuna taotlusvorm ei nõudnud toetuse saamise aluse märkimist, oli PRIA-l toetuse saamise aluseks

olevate asjaolude väljaselgitamisel kõrgendatud uurimiskohustus. Seepärast oleks PRIA pidanud

toetustaotlusega seotud olulised asjaolud ise välja selgitama. PRIA oleks pidanud kaebajat pärast

toetustaotluse esitamist teavitama, et taotlus ei vasta nõuetele või toetustaotlust ise muutma ja

väidetava mittevastavuse kõrvaldama.

PRIA rikkus kaebaja ärakuulamise õigust. PRIA 15. juuni 2023. a kirjast nähtuvalt teadis PRIA, et

kaebaja taotlus ei vasta nõuetele, kuid ei teavitanud sellest kaebajat. PRIA on sarnases olukorras

varem kaebaja toetustaotluse esitamise tähtaja ennistanud, et kaebaja saaks teha taotluses

vajalikud märkmed, kuid seekord tähtaja ennistamist isegi ei kaalutud.

Toetuse määramine isikule, kes seda väärib ega kuritarvita oma õigusi, ei kahjusta Euroopa Liidu

finantshuve. Samuti ei kohtleks PRIA kaebajale toetust määrates teisi taotlejaid ebavõrdselt, sest

PRIA-l on kohustus võimaldada ka teistel taotlejatel oma vigu parandada.

Kaebaja toetustaotluse täies mahus rahuldamata jätmine ei ole vajalik ega mõõdukas.

4. Vastuses kaebusele PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et PRIA-l ei ole alust piirata toetuse taotlemist, kui taotluse esitamise ajal ei

ole taotlejal loomkoormuse nõude täitmiseks vajalikke loomi või kui ta ei taotle

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust.

PRIA-l ei ole kohustust küsida taotlusvormis andmeid, mille esitamist määrus nr 81 ei nõua.

Kaebaja tegutseb spetsiifilises valdkonnas ning tal on kohustus tunda toetuse saamist reguleerivaid

õigusakte. Kaebaja esitatud andmetes ei olnud vastuolusid, mistõttu polnud vaja talle veateadet

esitada.

Kui taotleja hoiab kuni kolmeaastast rohumaad külvikorras, tuleb määruse nr 81 § 13 lg 1 p 4

alusel teha taotluses märge veergu „kuni 3a RM“. Kuna kaebaja ei teinud märget, ei taotlenud ta

toetust määruse nr 81 § 3 lg 1 p-s 1 sätestatud määras. PRIA eeldas seetõttu korrektselt, et kaebaja

soovis taotleda toetust rohumaa kohta, mille puhul tuleb täita loomkoormuse nõue. Kuna kaebaja

ei täitnud seda nõuet, ei olnud tal õigus saada toetust ka määruse nr 81 § 3 lg 1 p-des 4 ja 5

sätestatud määras.

PRIA suunas nii taotluse esitamisel kui ka 15. juuni 2023. a kirjas kaebaja tähelepanu võimalikule

eksimusele ja andis talle võimaluse taotlust muuta. Tegemist on kaebaja hooletusega, mille

tagajärgede eest vastutab ta ise. EL määruse nr 2022/1173 art 7 lubab taotlust teatud tingimustel

muuta, kuid seda peab tegema taotleja. Olukorras, kus kaebaja ignoreeris süsteemi hoiatusteateid

ja PRIA juhiseid, ei saa PRIA-lt nõuda, et ta teeks taotleja eest muudatusi või eeldaks, et taotleja

soovis midagi, mida taotluses polnud märgitud.

PRIA ei pidanud kaebaja toetustaotlust ise muutma. EL määruse nr 2022/1173 art 6 kohaselt

vastutab toetustaotluse ja edastatud teabe õigsuse eest toetusesaaja.

5. 23. aprilli 2024. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.

6. Halduskohus sedastas, et toetuse taotlemisel veergu „Kuni 3a RM“ märke tegemine

mõjutab nii toetuse määramist kui ka toetuse suurust. Kaebaja on nii vaides (dtl 61) kui ka

kaebuses (p 3.13; dtl 7) selgitanud, et ta jättis märke tegemata inimliku eksituse ja

kogenematuse tõttu. Kuna kaebaja ei teinud vastavat märget ega täitnud määruse nr 81 § 7

lg-tes 7 ja 8 sätestatud tingimusi, ei määranud PRIA kaebaja kasutuses olnud rohumaale

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse

toetuse andmata jätmise korral ei määrata ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse

toetust.

7. EL määruse nr 2022/1173 art 7 lg 2 esimene lause kohustab liikmesriiki juhul, kui ta on

tuvastanud toetuskõlblikkuse tingimustele mittevastavuse, teavitama toetusesaajat ning

andma talle kooskõlas art 7 lg 1 p-dega a, b ja c võimaluse taotlust muuta või tagasi võtta.

Taotlemisprotsessi lihtsustamiseks võib liikmesriik art 7 lg 2 kolmanda lause kohaselt teha

taotluses vajalikud parandused osas, mida mittevastavus mõjutab. Praeguse juhtumi

asjaolud ei vasta aga EL määruse nr 2022/1173 art 7 lg 2 faktilisele koosseisule.

8. PRIA 12. veebruari 2024. a otsusest nähtuvalt ei jäetud kaebaja taotlusi rahuldamata

põhjusel, et tema kasutuses polnud toetusõiguslikku maad, sh kuni kolmeaastast

külvikorras olevat rohumaad. Taotlused jäeti rahuldamata põhjusel, et kaebaja polnud

täitnud määruse nr 81 § 7 lg-tes 7 ja 8 sätestatud tingimusi (loomkoormuse ega

mesilasperede arvu nõuet). Kaebajal oli võimalik täita määruse nr 81 § 7 lg-s 7 sätestatud

loomkoormuse nõue 2023. a kalendriaasta jooksul. 2024. aasta alguses, kui oli selgunud, et

kaebaja ei täitnud 2023. aastal loomkoormuse nõuet, ei olnud kaebajal enam õigust

muutmistaotlust esitada ega PRIA-l võimalust kaebaja toetustaotlust parandada, sest

määruse nr 81 § 13 lg 3 kohaselt tuleb taotluse muudatused esitada hiljemalt

kohustuseaasta 1. novembriks.

9. Taotluse koostamise käigus kuvati PRIA e-teenuste keskkonnas kaebajale põldude

loetelu kohta teade 1100: „MAHE toetuse taotlemise märge on põllul nr 55, millele on

võimalik taotleda toetust kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade ühikumääragrupis.

Taotlemiseks lisa märge veergu „Kuni 3a RM“ […]“. Samas rubriigis kuvati ka teade

0855: „Põllul nr 55 on MAHE taotlemise märge. MAHE toetust on rohumaadele võimalik

taotleda kolmes erinevas grupis: põldtunnustatud heinaseemnepõllud, kuni 3-aastased

külvikorras olevad rohumaad või rohumaad, mille iga hektari kohta peetakse nõuetele

vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi mesilasperesid.

Soovi korral tee „HS“ valik veerus „HS/HK/HV/ENK“ või märge veerus „Kuni 3a RM“.

Mahetunnustatud loomade pidamise eest toetuse taotlemiseks tee märge ökokavade ploki

punktis 2.2.2.“ (dtl 28–29).

Seega andis PRIA kaebajale taotluse esitamise käigus suunava hoiatuse vastavalt EL määruse nr

2022/1173 art 5 lg-le 8.

10. PRIA saatis 15. juunil 2023 kaebaja taotluses märgitud e-posti aadressile kirja

pealkirjaga „PRIA teavitus“, milles teavitas kaebajat, et PRIA on teinud tema 2023. a

esitatud

mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse

ja

mahepõllumajandusliku

loomakasvatuse toetuse taotluse osas esmase kontrolli. Kirjas on tumeda tekstina ja

allajoonitult märgitud järgmist: „Teil on võimalus taotleda MAHE toetust kuni 3-aastaste

külvikorras olevate rohumaade ühikumääragrupis.“ Järgnevalt on kirjas selgitatud: „Teie

taotlusel on rohumaa põlde, millele saab toetust taotleda kuni 3-aastaste külvikorras

olevate rohumaade ühikumääragrupis. Palun kontrollige taotluse andmeid ja lisage soovi

korral põllule nr 55 märke põldude loetelu veergu „Kuni 3 a RM“. Rohumaa põldudele,

mis ei ole märgitud külvikorras olevaks, makstakse MAHE toetust üksnes siis, kui taotlejal

on iga taotletud rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal

mahetunnustatud karjatatavaid loomi.“

PRIA 15. juuni 2023. a e-kirja sisu ei saanud jätta kaebajale kahtlust, et toetuse saamiseks võib tal

olla vaja eelmisel päeval esitatud taotlust muuta. Asjaolu, et kaebaja ei tutvunud PRIA 15. juuni

2023. a e-kirja sisuga enne muudatustaotluste esitamise tähtaja saabumist, ei mõjuta PRIA

tegevuse õiguspärasust. Sellisest viivitusest tulenevad riskid lasuvad kaebajal.

11. Vaidlust pole selles, et kaebaja ei täitnud määruse nr 81 § 7 lg-tes 7 ja 8 sätestatud

tingimusi, mistõttu polnud PRIA-l alust määrata talle mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse toetust sama määruse § 7 lg 2 p 5 alusel. Kuna kaebaja jättis taotluse

esitamisel märkimata määruse nr 81 § 13 lg 1 p 4 alusel nõutavad andmed kuni

kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa põllu kohta, polnud võimalik määrata toetust ka

määruse § 7 lg 2 p 3 alusel. Seepärast ei olnud PRIA-l alust määrata kaebajale 2023. a eest

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ega sellest tulenevalt ka

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust (määruse nr 81 § 5 lg 1).

12. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheited PRIA-le uurimiskohustuse,

ärakuulamiskohustuse ja kaalutlusõiguse reeglite rikkumise kohta.

Uurimiskohustus ei nõua, et PRIA kontrolliks, kas esitatud taotlus vastab taotleja tegelikule

tahtele. Kaebaja ärakuulamiseks enne 12. veebruari 2024. a otsuse tegemist ei olnud vajadust, sest

PRIA lähtus otsuse tegemisel kaebaja taotluses esitatud andmetest. Kuna kaebaja ei vastanud

toetuste saamise tingimustele, oli vastustaja kohustatud jätma taotluse rahuldamata, s.t tegemist ei

olnud kaalutlusotsusega.

13. Kuna põllumajandustoetuste andmist reguleerivate normide adressaatideks on

spetsiifilises valdkonnas tegutsevad isikud, on taotlejal kõrgendatud kohustus olla kursis

toetuse taotlemise tingimuste ja korraga ning taotlejal lasub ka kohustus tagada taotluses

esitatud teabe õigsus (EL määruse nr 2022/1173 art 6 lg 2 ja sama määruse põhjendus 7).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

14. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Kaebaja selgitab, et vaidluse põhiküsimus on selles, kas kaebaja toetustaotlus oli puudustega või

mitte. Taotluse esitamisel kuvati kaebajale hoiatavaid teavitusi, mitte veateateid. PRIA võttis

apellandi toetustaotluse vastu. Samas, kuna PRIA-l puudus alus eeldada, mis alusel kaebaja toetust

taotleb, siis on taotlus puudustega HMS § 15 alusel ja mittevastavustega (EL) 2022/1173 art 7

alusel.

Vastustaja 15. juuni 2023. a kiri ja toetustaotluse esitamise hetkel esitatud hoiatused tõendavad, et

PRIA oli teadlik asjaolust, et kaebaja oli esitanud puudustega taotluse.

Halduskohus ei ole põhistanud järeldust, et keskmine põllumajandustootja võiks PRIA 15. juuni

2023. a kirjast aru saada, et tema toetustaotlus jäetakse täies mahus rahuldamata.

PRIA kirjas ega infosüsteemis kuvatud hoiatuses ei olnud mingit viidet sellele, et linnukese

tegemata jätmisel ja/või loomühikute nõude mittetäitmisel mahepõllumajandusliku

loomakasvatuse toetust ei saa. Kaebaja ei pea toetustaotluse kõrvale lugema läbi kõiki seotud

õigusakte, et saada aru teate tagajärgedest või isegi teates tegelikkuses puuduvast sisust.

Puudub õiguslik alus, mis võimaldaks keskmiselt põllumajandustootjalt nõuda, võimekust teha

viitamata järeldusi erinevate toetuste omavahelistest seostest või segastest taotlusvormidest aru

saada, teha PRIA teavitustest järeldusi, millele neis isegi viidatud ei ole.

PRIA ei oleks tohtinud sellist toetustaotlust lubada apellandil üldse esitada enne puuduste

kõrvaldamist. PRIA kasutab selleks ka hoiatavatest teadetest eraldiseisvaid veateateid, mis ei

võimalda toetustaotlust esitada enne, kui veateated on kõrvaldatud. Halduskohus ei ole nende

väidetega arvestanud.

Kohus on ekslikult jätnud arvestamata Tartu Halduskohtu 30. mai 2023 otsusega nr 3-23-240, kus

sarnases vaidluses on PRIA omal algatusel taotluse esitamise tähtaja ennistanud.

Vaidlustatud otsus ei ole proportsionaalne, kuid halduskohus ei ole seda asjaolu hinnanud.

Halduskohus on jõudnud ekslikule järeldusele, et PRIA on õigustatult eeldanud, et kaebaja soovib

toetust loomkoormuse alusel. Samuti on kohus ekslikult leidnud, et loomkoormuse alusel toetust

taotledes, ei pea taotlejal terve kohustusaasta olema loomi.

Samuti on halduskohus eksinud, leides, et vastustaja ei rikkunud kaebaja ärakuulamise kohustust,

uurimiskohustust ja selgitamiskohustust.

15. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja

palub jätta see rahuldamata.

Vastustaja hinnangul oli kaebajale 15. juunil 2023 saadetud kiri mitte puuduse kõrvaldamise nõue,

vaid kaebajat abistav teavitus, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu sellele, et kaebajal on soovi

korral võimalik oma taotlust täiendada ja teha märge, mis võimaldaks toetust saada kõrgema

ühikumääraga grupi alusel. Kiri võimaldas kaebajal veelkord hinnata, millises toetusmääragrupis

ta soovib oma põldu deklareerida.

PRIA sai teada sellest, et kaebaja tahe ei vastanud taotluses väljendatule – st et tegemata märge oli

tema hinnangul eksitus – alles vaidemenetluses 2024. aasta veebruaris, kui kaebaja sellele

esmakordselt viitas.

Kirjas oli ka selgelt öeldud, et rohumaa põldudele, mis ei ole märgitud külvikorras olevaks – nagu

kaebaja puhul – makstakse toetust üksnes siis, kui taotlejal on iga rohumaa hektari kohta vähemalt

0,2 loomühikut mahetunnustatud karjatatavaid loomi. Seega osutati juba kirja tekstis

selgesõnaliselt loomkoormuse nõudele kui alternatiivsele toetusõiguse alusele.

Määruse nr 81 § 2 lg 3 näeb ette, et mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust antakse

üksnes sellise toetusõigusliku maa kohta, millele määratakse samal kohustuseaastal ka

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus. Seega pidi kaebaja mõistma, et kui ta ei tee

külvikorra märget ning tal ei ole ka loomkoormuse tingimustele vastavat loomade arvu ega

mesilasperesid, ei saa ta toetust – ei taime- ega loomakasvatuse eest.

Kaebaja väide, justkui ei oleks ta esitatud toetustaotluses sisuliselt ühtegi toetust taotlenud, ei

vasta tegelikkusele. Toetustaotluses on kaebaja esitanud taotluse nii mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse kui ka loomakasvatuse toetuse saamiseks. Ainuüksi kuni kolmeaastase külvikorras

oleva rohumaa märke puudumine ei tähenda, et taotlus oleks sisutu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjalikult selgitanud

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse

toetuse saamise eeldusi, PRIA selgitamis- ja uurimiskohustuse ulatust kaebaja toetuse

vastuvõtmisel ja lahendamisel ning arusaadavalt põhjendanud, miks eelduste täitmata

jätmine tõi kaasa kaebajale toetuste määramisest keeldumise. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata (HKMS

§ 201 lg 4).

17. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et PRIA toetuse taotluse vastuvõtmisel ja

lahendamisel jättis vastustaja täitmata talle siseriiklikust ja Euroopa Liidu õigusest

tulenevad kohustused ja põhjustas sellega õigusvastaselt kaebaja eksimuse toetuse

taotlemisel. Tegelikkuses kaebaja täidab nii mahepõllumajandusliku taimekasvatuse kui ka

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse tingimusi ning PRIA-l oli kohustus

kaebajale toetused määrata.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

18. Vaidlust ei ole selles, et määruse § 81 lg 7 lg 2 p 3 järgi antakse

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust taotleja kasutatava mahepõllumajandusliku

kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta. Muude rohumaade kohta antakse

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust, kui taotleja täidab loomkoormuse nõude

või mesilasperede arvu nõude (määruse nr 81 § 7 lg-d 7 ja 8).

Kui ükski loeteletud tingimustest ei ole täidetud, ei ole PRIA-l alust taotlejale

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust määrata. Sel juhul teeb PRIA nn seotud otsuse, s.t

tal ei ole võimalik kaaluda erinevate otsustuste vahel ja otsustada taotlejale toetus siiski määrata.

Määrusest nr 81 ilmneb selgelt seegi, et taotleja ise on kohustatud esitama andmed selle kohta,

milline osa tema kasutuses olevast maast on kuni kolmeaastane külvikorras olev rohumaa (§ 13 lg

1 p 4). PRIA ise ei lisa taotlusele andmeid, vaid tal on õigus ja kohustus kontrollida taotluses

esitatud andmete õigsust (määrus nr 81 § 14). Põhimõte, et taotluses õigete andmete esitamine on

taotleja vastutus, on otsesõnu sätestatud ka rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 art 6 lg-s 2. Seega

olukorras, kus kaebaja ei märkinud taotlusse ühegi põllu kohta, et tegemist on kuni kolmeaastase

külvikorras oleva rohumaaga ning hiljem selgus, et ta ei täida ka loomkoormuse või mesilasperede

arvu nõuet, pidi vastustaja jätma kaebajale mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse

määramata sõltumata sellest, kas kaebaja põldudest mõni tegelikult oli kuni kolmeaastane

külvikorras oleva rohumaa või mitte.

19. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud, et tulenevalt määruse nr 81 § 5 lg-st 1 arvutatakse

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus sama määruse § 3 lg 1 p-des 1, 4 ja 5

sätestatud maa hektarite arvu järgi, mille kohta antakse põllumajandusliku taimekasvatuse

toetust. Toetuse suurus ühe hektari maa kohta kalendriaastas saadakse taotleja

mahepõllumajanduslikult peetavate loomade keskmise arvu alusel arvutatud ühiku

korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel selle maa hektarite arvuga, mille

kohta antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust. Seega juhul, kui taotlejale

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ei anta, ei ole võimalik

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust hektarite arvu järgi määrata ega arvutada

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse suurust.

Seetõttu olukorras, kus kaebajale mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ei antud, ei olnud

PRIA-l võimalik määrata kaebajale ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust.

20. Pooled on jätkuvalt eri meelt selles, kas PRIA täitis kaebaja suhtes kohaselt oma

kohustused toetustaotluse vastuvõtmise korraldamisel ja taotluse kontrollimisel.

Tulenevalt rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 tuleb toetusesaaja ja ametiasutuse vahel tagada

teabevahetus elektrooniliste vahendite kaudu (art 4 lg 1) ning toetusesaajatele tuleb teha

eeltäidetud vormid elektrooniliselt kättesaadavaks (art 5 lg 1). Lisaks on kohalikul makseasutusel

kohustus esitada elektroonilises süsteemis suunavad hoiatused, et lihtsustada taotlejal teabe

esitamist (art 5 lg 8). Määrus nr 81 § 13 lg 1 näeb ette, et nõutavad andmed toetuse taotlemiseks

esitab taotleja PRIA-le e--teenuse keskkonna kaudu.

21. Vaidlust ei ole, et PRIA võimaldas kaebajal esitada toetusetaotluse elektroonilise

keskkonna kaudu. Kaebaja ei väida seejuures, et toetuse taotlemisel ei oleks tal olnud

võimalik eeltäidetud vormil esitada elektroonilises keskkonnas mõnda määruse nr 81 § 13

lg-s 1 nimetatud nõutavast andmekategooriast, elektrooniline keskkond või selle ülesehitus

oleks tinginud moonutatud andmete esitamise või oleks PRIA nõudnud määruses

nimetamata andmete esitamist.

Ringkonnakohtu hinnangul on PRIA seega täitnud rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 art 4 lg-s

1 ja art 5 lg-s 1 sätestatud kohustuse. Seda järeldust ei väära see, kui kaebaja hinnangul võiks

toetuse taotlemine elektroonilises keskkonnas olla selgem ja lihtsamini mõistetav. Kaebaja ei ole

vaidemenetluses ega kohtumenetluses väitnud, et tal jäi põllu nr 55 kohta märkimata, et tegemist

on külvikorras oleva kuni kolmeaastase rohumaaga, põhjusel, et see olnuks elektroonilises

keskkonnas ülemääraselt keerukas või arusaamatu. Kaebaja väidetest ja põhjendustest ilmneb, et

asjakohase märke tegemata jätmine oli kaebaja juhatuse liikme inimlik eksimus. Eksimuse

põhjuseks oli aga see, et kaebaja juhatuse liige ei teadvustanud endale mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse toetuse saamise eeldusi ja olulisust olukorras, kus tema kasutuses olnud ainus kuni

kolmeaastane külvikorras oleva rohumaa põld oli üksnes 1,88 ha suurune.

22. Kahtluse all ei ole seegi, et 14. juunil 2023 toetuse andmete märkimisel PRIA

elektroonilises keskkonnas kuvati kaebajale muu hulgas teade 0855: „Põllul nr 55 on

MAHE taotlemise märge. MAHE toetust on rohumaadele võimalik taotleda kolmes

erinevas grupis: põldtunnustatud heinaseemnepõllud, kuni 3-aastased külvikorras olevad

rohumaad või rohumaad, mille iga hektari kohta peetakse nõuetele vastaval hulgal

mahepõllumajanduslikult peetavaid karjatatavaid loomi või mesilasperesid. Soovi korral

tee „HS“ valik veerus „HS/HK/HV/ENK“ või märge veerus „Kuni 3a RM“.

Mahetunnustatud loomade pidamise eest toetuse taotlemiseks tee märge ökokavade ploki

punktis 2.2.2.“

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et sellega andis vastustaja kaebajale suunava

hoiatuse, täites rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 art 5 lg-st 8 tuleneva kohustuse. Hoiatus on

sedavõrd konkreetne, et võimaldas kaebajal mõista, et hoiatus puudutab tema poolt toetuse

taotlemisel esitatud teavet. Hoiatusest on mõistetav, et mahepõllumajandusliku taimekasvatuse

toetuse saamiseks tuleb tal valida üks kolmest alternatiivist ja vajadusel väljendada seda toetuse

taotlemisel.

Seetõttu on põhjendamatu kaebaja etteheide, et PRIA poolne kohustuste täitmata jätmine viis

selleni, et kaebaja ei mõistnud oma eksimust toetuse taotlemisel. Vastustajal ei olnud kohustust

luua elektrooniline keskkond, mis väldiks taotlemisel vigade tegemise võimaluse. See ei olekski

võimalik, kuna üksnes taotlejal saab taotluse esitamise ajal olla teave selle kohta, kas taotlusesse

märgitud andmed on õiged või mitte. Samal põhjusel ei saanud vastustaja asuda ise kaebaja

taotlust muutma. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja taotlusel märgitud andmete osas oleks

PRIA-le halduskontrolli või pinnaseiresüsteemi abil selgunud toetuskõlblikkuse tingimustele

mittevastavus, mis rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 art 7 lg 2 järgi lubaks PRIA-le kohustuse

taotluse andmeid ise muuta.

23. Erinevalt PRIA-st leiab kaebaja veel, et põllu nr 55 kohta taotlusesse märkimata

jätmine, et tegemist on kuni kolmeaastase külvikorras oleva maaga, on taotluse puudus,

mis välistas toetuse vastuvõtmise. Märke tegemata jätmise tõttu pidanuks vastustaja

elektroonilises keskkonnas kuvama kaebajale veateate ning mitte võimaldama taotluse

esitamist.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

Vastustaja selgitas põhjendatult, et põllu nr 55 kohta veergu „kuni 3a RM“ märke tegemata

jätmine ei kujutanud endast puudust HMS § 15 lg 2 tähenduses, sest taotluses oli selgelt

väljendatud kaebaja tahe ning andmed ei olnud vastuolulised. Vastupidist väites vaatab kaebaja

jätkuvalt mööda sellest, et mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse tingimuste täitmine ei

selgunud lõplikult vaidlusaluse taotluse esitamisega kaebaja poolt. Nimelt ei näe määruse nr 81 §

13 lg 1 ette taotluses andmete esitamist mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, hobuste,

lammaste ja kitsede kohta, s.o loomade kohta, mida arvestatakse loomkoormuse nõude täimisel.

Määruse nr 81 § 13 lg 1 p-de 6 ja 7 järgi tuli taotluses märkida andmed selle kohta, kas taotleja

taotleb mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust ja mahepõllumajanduslikult peetava

looma ja kodulinnu liik. Samas oli võimalik taotleda mahepõllumajandusliku loomakasvatuse

toetust ka nende loomade ja lindude kohta, mida ei arvestata loomkoormuse nõude täitmisel.

Kaebaja sooviski saada mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust kanade kasvatamise eest,

s.t liigi eest, mida ei arvestata loomkoormuse nõude täitmisel. See aga ei välista, et

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse saamiseks soovis kaebaja siiski täita just

loomkoormuse nõude ja tal oli see võimalus olemas. Seega ei saanud toetuses esitatud andmete

alusel üheselt selguda, et kaebaja tegi taotluses vea, jättes põllu nr 55 kohta veergu „kuni 3a RM“

märke tegemata.

Seetõttu ei kujunenud kaebaja taotluse esitamise järel olukorda, kus kaebaja oleks jätnud esitamata

nõutud andmed või dokumendid. Samuti ei olnud taotluses muud puudust, mis oleks takistanud

taotluse sisulist lahendamist ja mille kõrvaldamata jätmise korral pidanuks vastustaja jätma

kaebaja taotluse läbi vaatamata. Vastavalt ei olnud vastustaja kohustatud rakendama HMS § 15 lg-

s 2 sätestatud õiguslikku tagajärge ega määrama kaebajale tähtaega taotluses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks.

24. Nagu kaebaja isegi möönab oleks kaebaja tegeliku tahte selgitamiseks olnud esmalt

vajalik taotluse andmete võrdlemine põllumajandusloomade registri andmetega. Sellise

võrdlemise läbiviimise kohustust ei ole vastustajale aga siseriikliku õiguse ega Euroopa

Liidu õigusega pandud. Seetõttu ei ole kaebajal ka vastavat subjektiivset õigust nõuda

vastustajalt andmete võrdlemist juba taotluse esitamise ajal. Andmete võrdlemata jätmise

juures tuleb kaalukaks pidada vastustaja selgitust, et kuna loomkoormuse nõude täitmist

arvestatakse aasta lõikes ja selle täitmist kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet, siis

selgub loomkoormuse nõude täitmine alles aasta lõpuks. Seetõttu võib andmete kohene

võrdlemine küll viidata ebatäpsusele kaebajaga sarnases olukorras toetuse taotlemisel, kuid

üldjuhul ei aita andmete kohene võrdlemine taotluse lahendamisele kaasa ega ole seetõttu

vajalik ja põhjendatud.

25. Kokkuvõttes ei olnud vastustajal kohustust ega ka tõsikindlat põhjust määrata

kaebajale tähtaega taotluse puuduse kõrvaldamiseks, s.o põllu nr 55 kohta veergu „kuni 3a

RM“ märke tegemiseks.

Olukorras, kus HMS § 15 lg-s 2 sätestatud normi õiguslikud eeldused ei olnud täidetud, ei olnud

vastustajal ka kohustust asuda kaaluma, kas siiski tuleks kaebajale määrata tähtaeg taotluse

andmete täpsustamiseks. Kaebajal oli õigus endal otsustada, millist liiki toetust ta taotleb ning

millisel viisil soovib toetuse tingimusi täita. Kui tingimuste täitmine oli võimalik mitmel viisil, siis

ei saanud kaebaja kõrvaltvaataja jaoks ebaotstarbekas otsustus viia selleni, et taotlust esitatud

kujul vastu ei võeta.

26. Sellele, et kaebaja taotluse valikud ei pruugi olla tema enda huvides otstarbekad osutab

selgelt kaebajale kuvatud teade 0855. Asjaolu, et kaebaja sellele teatele tähelepanu ei

pööranud on kaebaja enda riisiko, kuna kehtiva õiguse kohaselt on vastutus toetuses

esitatud andmete õigsuse, s.h taotleja tahtele vastavuse osas taotlejal endal.

Halduskohus viitas siinjuures põhjendatult, et kaebaja põllumajanduse valdkonnas tegutseva

ettevõtjana ei saanud eeldada, et vastustaja vabastab kaebaja igasugusest riskist, vaid pidi toetuse

taotlemisel rakendama valdkonnas tegutsevalt ettevõtjalt oodatavat hoolsust. Riigikohus on

põllumajandusministri 2. aprilli 2009. a määruse nr 44 "Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse

saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 2 lg 1 p-st 2 sätestatud

tingimustest arusaamise kontekstis selgitanud, et valdkonnas tegutsevatel isikutel on kõrgendatud

kohustus tunda toetuse saamist reguleerivaid õigusakte ning vajadusel peab normiadressaat

kasutama asjakohast nõustamist1.

1 Vt RKHK 6. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-1-15 (p-d 15 ja 16).

27. Kaebaja leiab ekslikult, et tema poolt toetuse taotlemisel esitatud andmete tõttu kujunes

olukord, mille mõistmiseks olid vajalikud põhjalikud õigusalased teadmised. Riigikohtu

viidatud kõrgendatud kohustus tunda valdkonda reguleerivaid õigusakte ei ole kitsendatud

üksnes põllumajanduse sisuliste nõuetega. Olukorras, kus põllumajandustoetuste iga-

aastane taotlemine on oluline osa põllumajandustootjana tegutsemisest, puudub põhjus

leida, et ettevõtja ei peagi tundma toetuste taotlemise korda ja toetuse määramise

tingimusi. Seetõttu ei ole õige kaebaja arusaam, nagu ta olekski pidanud teate 0855

kuvamise järel mõistma, et toetuse taotlemisel märgitud andmed ei pruugi vastata tema

tegelikule tahtele ja võivad viia mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse määramata

jätmiseni. Määruse nr 81 § 5 lg 1 alusel pidi keskmisele õigusteadmisteta ettevõtjale olema

selge, et juhul kui talle ei anta mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust, siis ei

määrata talle ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust. Isegi juhul, kui taotluse

vormi täitmise ajal ei mõistnud kaebaja põllu nr 55 kohta veergu „kuni 3a RM“ märke

tegemata jätmise tagajärgi, pidi ta mõistma vähemalt enda asjatundmatust ning ettevõtjana

võtma samme selleks, et seda asjaolu selgitada. Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda, et

tagajärgede mõistmiseks oleks piisanud vastustajalt selgituse taotlemisest või valdkonnas

tegutseva konsulendi poole pöördumisest.

Teistsugusele järeldusele ei vii kaebaja väide, et vastustajal oli HMS §-st 36 tulenevalt

selgitamiskohustus haldusmenetluses. Esmalt vaatab kaebaja mööda sellest, et HMS § 36 seob

selgitamiskohustuse menetlusosalise sooviga selgitusi saada. Kaebaja aga vastustaja poole

selgituse saamise sooviga ei pöördunud. Teiseks tulenevad vastustaja kohustused taotluste

vastuvõtmisel rakendusmäärusest (EL) nr 2022/1173 ning vastustaja on need kohustused täitnud.

Muu hulgas tagas vastustaja selle, et kaebajale kuvati suunavad hoiatused taotluse täitmise ajal.

28. Kui vastustaja ka leidis, et kaebaja esitatud taotlus ei pruugi olla kaebaja huvides ega

väljendada kaebaja tegelikku tahet, siis ei järeldu sellest, et toetuse taotlemisel õigete

andmete esitamise riisiko läks vastustajale üle. Kehtiv õigus ei näe sellist võimalust ette.

Samuti ei ole põhjust järelduseks, et sellisel juhul tulnuks kaebaja taotlus lugeda

puudusega taotluseks ja ikkagi määrata kaebajale tähtaeg taotluse puuduse kõrvaldamiseks.

HMS-st, ELÜPS-st, määrusest nr 81 ega valdkonda reguleerivatest Euroopa Liidu

määrustest ei tulene PRIA-le kohustust uurimispõhimõtte täitmiseks või muul põhjusel

asuda kontrollima, kas esitatud taotlus vastab kaebaja tegelikule tahtele. PRIAl on küll

kohustus aidata kaasa sellele, et taotleja väljendaks toetust taotledes oma tegelikku tahet.

Kuid rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 art 5 lg 8 piiritleb vastustaja kohustuse nõudega

näha toetuse taotlemise süsteemis ette taotlusprotsessi ajal nähtavad suunavad hoiatused.

Selle kohustuse PRIA täitis.

29. Kaebajale 15. juunil 2023 saadetud kiri ei olnud seega vastustaja kohustuste täitmiseks

vältimatult vajalik. Samas välistas kirjas esitatud teave võimaluse, et kaebaja ei mõistnud,

et taotluses esitatud andmed võivad viia selleni, et talle ei määrata mahepõllumajandusliku

taimekasvatuse toetust. Oluline ei ole, et vastustaja seejuures ei selgitanud, et

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse määramata jätmise korral ei määrata

kaebajale ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust. Tegemist on vahetult

määruse nr 81 § 5 lg-st 1 tuleneva järelmiga mahepõllumajandusliku taimekasvatuse

toetuse määramata jätmisele. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, siis kaebaja

hoolsuskohustuse tõttu pidi ta seda seost mõistma või siis mõistma, et ta vajab olukorra

täielikuks mõistmiseks asjatundlikku abi.

30. Nendel asjaoludel ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, nagu oleks vastustaja pidanud

ennistama kaebaja toetustaotluse muutmise tähtaja sarnaselt haldusasjaga 3-23-240.

Kaebaja jättis reageerimata nii talle taotluse koostamisel kuvatud teatele 0855 kui ka 15. juunil

2023 saadetud kirjale. Seetõttu polnud vastustajal põhjust arvata, et kaebaja soovib teha toimingu,

mille tegemise tähtaja ennistamata jätmist kaebaja nüüd PRIA-le ette heidab. Samuti ei olnud

kaebaja esitanud taotlust toetuse taotluse muutmiseks. Seega ei selgunud kaebaja soov ka sel

viisil.

Rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 art 7 lg-s 1 koostoimes määruse nr 81 § 13 lg-ga 3 on

määratletud tähtajad, mille möödumisel ei ole lubatud enam taotlust muuta. Ringkonnakohus

mõistab regulatsiooni selliselt, et tegemist on õigust lõpetavate tähtaegadega, s.t pärast tähtaja

möödumist ei ole PRIA-l õigust lubada taotlejal taotlust muuta ka tähtaja ennistamise kaudu.

Kaebuses kirjeldatud asjaoludest nähtub, et haldusasjas nr 3-23-240 avaldas taotleja ise soovi

taotluse muutmiseks ja tegi seda enne taotluse muutmise lõpliku tähtaja möödumist. Praegusel

juhul see nii ei ole, kuna kaebaja ei esitanud taotlust andmete muutmiseks ning vaidlustatud otsuse

tegemise ajaks oli taotluste muutmise lõplik tähtaeg möödunud.

31. Kehtival õigusel ja asjas tuvastatud asjaoludel ei põhine kaebaja väide, et vastustajal

oli kõrgendatud uurimiskohustus kaebaja taotluse menetlemisel ja kohustus kaebaja

täiendavalt ära kuulata enne otsuse tegemist. Halduskohus on ammendavalt selgitanud

kaebaja väidetega mittenõustumist. Seetõttu ringkonnakohus neid väiteid täiendavalt ei

analüüsi.

32. Nõustuda ei saa kaebajaga, nagu oleks kaevatavad otsused vastuolus

proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebajale mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse

ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse määramata jätmise otsustamisel ei

olnud vastustajal kaalutlusõigust. Seega saaks vaidlustatud otsus olla ebaproportsionaalne

juhul, kui norm, millele vastustaja otsuse tegemisel tugines, näeks ette ülemäärase

tagajärje. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetusele, siseriiklik ja Euroopa Liidu õigus

paneb taotlemisel õigete andmete esitamise kohustuse taotlejale ning PRIA on täitnud oma

kohustused taotlemise lihtsustamisel. Neid asjaolusid silmas pidades ei ole alust hinnata

ebaproportsionaalseks toetuse maksmisest keeldumist, kui sellele otsusele viib taotleja

eksimus andmete esitamisel, kusjuures taotlejale kuvati teavitus võimaluse kohta esitada

teistsugused andmed.

33. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus põhjendatult jättis

kaebuse rahuldamata. Halduskohus ei eksinud tõendite hindamisel ega õiguse

kohaldamisel.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

34. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja

ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente

apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid

vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/