2-23-12137/77 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-12137

Tsiviilasi

C.X-i hagi C.N-i ja G.Z-i vastu elatise nõudes

Hagihind

nõue kostja I vastu 2 250 eurot

nõue kostja II vastu 2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: C.X (isikukood XXX, e-post xxx)

Kostja I: C.N (isikukood XXX, e-post xxx)

Kostja II: G.Z (isikukood XXX, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista C.N-ilt elatisevõlgnevus perioodi 15.08.2023-06.02.2024 eest 1038,82 eurot

C.X-i kasuks.

3. Välja mõista G.Z-ilt elatisevõlgnevus perioodi 15.08.2023-06.02.2024 eest 1338,82 eurot

C.X-i kasuks.

4. Jätta rahuldamata nõuded C.N-ilt ja G.Z-ilt elatise väljamõistmiseks alates 07.02.2024.

5. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 2 ja 3 väljamõistetud elatised tuleb tasuda C.X-i

pangaarvele xxx selgitusega „elatis“.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõuded

1. Hageja on kostjate täisealine õppiv laps. Hageja ei ela kostjatega koos. Kostjad ei osale hageja

ülalpidamises.

Hageja palub, et kohus mõistaks hageja kasuks:

-

kostjalt I välja igakuise elatise 250 eurot kuus alates 15.08.2023 (õppimise algus) kuni

29.10.2025 (so hageja 21-aastaseks saamiseni);

-

kostjalt II välja igakuise elatise 250 eurot kuus alates 15.08.2023 (õppimise algus) kuni

29.10.2025 (so hageja 21-aastaseks saamiseni).

Kostja I seisukohad

2. Kostja I vaidleb hagile vastu. Hageja väidetavad vajadused ei ole tõendatud. Eluasemekulusid

jagab ta elukaaslasega, elada võiks ühiselamus. Toidu, riiete ja transpordikulud on samuti

ülepaisutatud ja tõendamata, sh transpordikulud ei ole vajalikud seoses tasuta ühistranspordiga.

Hageja saab mh toetust vanavanematelt. Kostjal I ei ole majanduslikult võimalik hagejale

ülalpidamist anda. Kostja I ülalpidamisel on kolm alaealist last.

Kostja I palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja II seisukohad

3. Kostja II vaidleb hagile vastu. Hageja vajadused on üle paisutatud. Elada oleks võimalik

ühiselamus, ühistransport Tallinnas on tasuta. Kostjal II ei ole majanduslikult võimalik nõutud

ulatuses ülalpidamist anda. Kostjal II on alaealine laps, kellel on tervisega seotud erivajadused.

Hageja saaks vähemalt suvekuudel ise tööl käia.

Kostja II palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 2

kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

5. Kohus tuvastab, et kostja I on hageja ema ja kostja II on hageja isa (registri väljavõte dtl 106),

hageja sai täisealiseks 29.10.2022. Eesti hariduse infosüsteemi kohaselt õppis hageja 15.08.2023-

06.02.2024 T T, omandades kõrgharidust toidu- ja biotehnoloogia erialal; alates 26.08.2024 õpib

hageja T T, kus omandab kutseharidust läbides noorem tarkvaraarendaja õppekava, õpingute

eelduslik lõppkuupäev on 26.08.2026 (väljavõte dtl 420-421).

6. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg 2 ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Riigikohus on täisealise

õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul

eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud

isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks

saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse

tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda

ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (3-2-1-119-15, p 10).

7. Hageja märkis hagis, et tema igakuised vajadused kokku on 795 eurot kuus, sh eluase 375 eurot,

toit 267 eurot, ravimid ja vitamiinid 8 eurot, riided ja jalatsid 40 eurot, transpordikulud 80 eurot ja

sidekulu (telefon ja internet) 25 eurot. Hageja märkis 02.06.2025 täiendavalt, et tal on kulutused

terapeutilise dieedi järgimiseks, spordisaali külastamiseks, nahahaiguste raviks vajalike ravimite

ostmiseks, silmaarsti kontrollis käimiseks ja nägemist korrigeerivate läätsede soetamiseks.

Ligikaudu 600 eurot kulub elamisele, sh üür, kõrvalkulud, elekter ja internet, millised kulud

kantakse elukaaslasega pooleks. Transpordikulusid ei ole.

8. Hageja on esitanud üürilepingu (dtl 445-449), mille kohaselt on üür 400 eurot kuus, lisaks tasub

üürnik kõrvalkulude eest. Nähtuvalt hageja esitatud arvetest (dtl 453-480) on üheksa kuu põhjal

(september 24 - mai 25) arvestatuna keskmine kulu korteriühistu esitatud arvetele 110,01 eurot

kuus ja elektrile 28,19 eurot kuus. Internet kodus maksab 33,91 eurot kuus (arve dtl 425-426).

Kulu eluasemele ühe kuu kohta arvestatuna on seega 572,11 eurot, millest hageja osa on 286,06

eurot.

9. Kohus leiab, et põhjendatud vajadus seoses toiduga ei ületa 200 eurot kuus. Hageja esitatud

tõendid tema tervisliku seisundi kohta (dtl 929 jj) ei sisalda teavet selle kohta, et hagejal oleks

toitumisega seoses erivajadusi. Samadest tõenditest nähtuvalt tarvitab hageja mitmeid

retseptiravimeid, millega seoses võivad olla vajadused seoses tervishoiuga keskmisest veidi

kõrgemad, kuid tõendatud ei ole, et nimetatud vajadused ületaksid 30 eurot ühes kuus. Riietele ja

jalatsitele märgitud vajadus on kohtu hinnangul tavapärases ja mõistlikus ulatuses. Sidekulu

tõendamiseks on hageja esitanud arve (dtl 82-83) summas 25 eurot. Hageja soovib külastada

spordisaali, mis maksab 32,99 eurot kuus (maksekorraldus dtl 931-932).

10. Kohus leiab, et hageja vajadused kokku on 614,05 eurot kuus (eluase 286,06 eurot, toit 200 eurot,

tervishoid 30 eurot, riided ja jalatsid 40 eurot, sidekulu 25 eurot, vaba aeg 32,99 eurot).

11. Nähtuvalt maksuandmete tõendist (dtl 607-608) on hageja ühtaegu õpingutega töötanud alates

2025.a. jaanuarist, 2025.a. esimese poolaasta keskmine netosissetulek oli 781,72 eurot kuus

((733,76 + 1 001,37 + 674,17 + 472,34 + 1 009,03 + 799,62) : 6). Kohus asub seisukohale, et alates

2025.a.-st hagejal abivajadus puudub, ta on võimeline ise oma vajaduste katteks piisavat

sissetulekut teenima.

12. Kuni 2023.a. oktoobrini (k.a) sai hageja peretoetust 80 eurot kuus (konto väljavõte al dtl 349),

mille arvel katmata vajaduste osa on 534,05 eurot. Hagejal oli abivajadus seoses õpingutega

perioodil 15.08.2023-06.02.2024. Seejuures 15.08.2023-31.10.2023 oli abivajadus 534,05 eurot

kuus ja 01.11.2023-06.02.2024 oli abivajadus 614,05 eurot kuus, mis ülalpidamiskohustuse

jaotamisel kostjate vahel võrdselt teeks ühele kostjale langevaks osaks vastavalt 267,03 ja 307,03

eurot kuus, nõue on esitatud kummagi kostja vastu 250 eurot kuus.

13. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS §

102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

14. Kostja I märkis vastuses hagile, et tema sissetulekuteks on vanemahüvitis ja peretoetus, mille

suurust välja ei toonud. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostjal I on kolm alaealist last, so

05.09.2010 sündinud K.C.N, 07.03.2018 sündinud G.C.N ja 22.06.2023 sündinud P.C.N. Kostja I

on abielus. Nähtuvalt kostja I konto väljavõttest (al dtl 647) sai kostja I hagi esitamise seisuga

vanemahüvitist keskmiselt 1 316,57 eurot kuus (seitsme kuu keskmine 2023.a. septembrist 2024.a.

märstini), lisaks kuni 2023.a. detsembrini peretoetust kogusummas 910 eurot kuus (mis vastab

kolme lapse lapsetoetusele 80 + 80 + 100 ja lasterikka pere toetusele 650 eurot kuus), edasiselt 710

eurot kuus (lasterikka pere toetus vähenes). Alates 2024.a. veebruarist makstakse I ja G täiendavalt

toetust 138,08 eurot kuus kummalegi.

15. Oma kohustustest on kostja I välja toonud pangalaenu (leping dtl 134-142), autoliisingu ja

kindlustuse. Kostja I konto väljavõttelt nähtuvad perioodil 2023.a. septembrist 2024.a. märtsini

laenumaksed 106,98 eurot kuus ja liisingumaksed keskmiselt summas 388,33 eurot. Maksed seoses

liikluskindlustusega on 19,47 eurot kuus (poliis dtl 125, konto väljavõte al dtl 647),

kaskokindlustusega seonduvaid makseid (poliis dtl 128-130) kostja I kontolt ei nähtu. Kostja I ei

ole seoses igakuiste püsivajadustega eristanud enda ja laste vajadusi ning on kirjeldanud pere

vajadusi tervikuna, eristamata ka enda ja oma abikaasa poolt kantavat osa.

16. Kostja I konto väljavõttelt ei nähtu, et kostja I tasuks korteriühistu poolt esitatavaid arveid

igakuiselt, perioodil 2023.a. septembrist 2024.a. märtsini, so seitsme kuu vältel, tasus kostja I

korteriühistule makseid neljal kuul kogusummas 982,22 eurot, so osales vastavate kulude

kandmises ühe kuu kohta arvestatuna keskmiselt 140,32 eurot kuus. Samuti ei nähtu igakuiselt

maksete tasumist koduse interneti eest, samal perioodil on vastavaid makseid tehtud neljal kuul

(saaja OÜ P) kogusummas 121,22 eurot, st kostja I osales vastavate kulude kandmises ühe kuu

kohta arvestatuna keskmiselt 17,32 eurot kuus. Elektri eest tasus kostja I samal perioodil samuti

neljal kuul (maksed saajale Eesti Energia või Enefit) kogusummas 266,39 eurot, st kostja I osales

vastavate kulude kandmises ühe kuu kohta arvestatuna keskmiselt 38,06 eurot kuus. Nähtuvalt

esitatud Tele2 arvest (dtl 147) ja kostja I konto väljavõttest oli kostja I sidekulu samal perioodil 15

eurot kuus.

17. Kostja I märkis esialgses vastuses hagile, et tema isiklikud vajadused on vähemalt 500 eurot kuus,

kuid vastavat asjaoludega sisustanud ei ole. Kohus leiab, et hinnanguliselt on tavapärane kulu

toidule jm esmatarvetele ca 200 eurot kuus, täiskasvanud inimese põhjendatud kulud riietele ja

jalanõudele ei ületa 50 eurot kuus ning kulutused tervishoiule 20 eurot kuus, so kokku 270 eurot.

18. Arvestades ainuüksi keskmisest saadud vanemahüvitise summast maha tuvastatud kulutused ja

vajadused jääb üle 321,09 eurot (1 316,57 - 106,98 - 388,33 - 19,47 - 140,32 - 17,32 - 38,06 - 15 -

270), mis võimaldab anda hagejale nõutud ulatuses ülalpidamist, so 250 eurot kuus, üle jääb veel

71,09 eurot.

19. Tõendamaks oma alaealiste laste vajadusi on kostja I esitanud üksikuid arveid (dtl 132, 150, 517,

519, 521). Kohus leiab, et esitatu ei võimalda tuvastada, et 71,09 eurot koos toetustega (so 2023.a.

septembrist detsembrini 981,09 eurot kuus (71,09 + 910), 2024.a. jaanuaris 781,09 eurot (71,09 +

710), 2024.a. veebruarist 1 057,25 eurot kuus (71,09 + 710 + 138,08 + 138,08), millele lisandub

veel laste isa poolt antav ülalpidamine, ei oleks kostja I alaealiste laste vajaduste katteks piisav.

20. Kostja II märkis vastuses hagile, et tema ainus sissetulek on töötasu 1 300 eurot kuus. Kostjal II on

üks alaealine laps, kostja II abikaasa seoses lapse eest hoolitsemisega ei tööta. Lapsetoetus on 80

eurot kuus. Kostjal II igakuistest kulutustest raha üle ei jää, sageli tuleb kulude eest tasuda

krediitkaardiga.

21. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostjal II on 01.11.2016 sündinud alaealine laps S G.Z-i ja

kostja II on abielus. Nähtuvalt kostja II Swedbank konto väljavõttest (al dtl 800) oli kostja II

netosissetulek 2023.a. septembrist 2024.a. märtsini keskmiselt 1 407,43 eurot kuus (sh palk R T

AS-ilt, töövõimetushüvitis, tulumaksutagastus).

22. Kostja II märkis, et tema kogu pere toidule kulub 300 eurot kuus. Kostja II konto väljavõttelt

(Swedbank, al dtl 800) nähtuvad perioodil 2023.a. septembrist 2024.a. märtsini, so seitsme kuu

vältel, maksed korteriühistule kogusummas 982,22 eurot, so keskmiselt 188,28 eurot kuus.

Makseid elektri eest kostja II kontodelt ei nähtu. Kütuse ostmisega seostatavaid makseid on samal

perioodil kogusummas 442 eurot, so keskmiselt 63,14 eurot kuus (maksed J AS-ile, konto

väljavõte ja arved dtl 195-197). Alates 2023.a. detsembrist on tasutud lapse eesti keele ringi eest ca

40 eurot kuus, so eeltoodud seitsme kuu keskmisena arvestades 22,83 eurot kuus. Lasteaiale on

makseid samal perioodil üksnes kahel kuul kogusummas 42,25 eurot, so perioodi keskmisena

arvestades 6,04 eurot kuus. Kindlustusmakseid on üks, so 2024.a. veebruaris 86,05 eurot, so

perioodi keskmisena 12,29 eurot kuus. Telekommunikatsiooniteenustele, sh sidekulu, on kulunud

samal perioodil keskmiselt 33,44 eurot kuus (maksed Telia Eesti AS-ile, konto väljavõte ja arve dtl

191-192).

23. Arvestades kostja II keskmisest sissetulekust maha tuvastatud kulutused ja vajadused jääb üle

781,41 eurot (1 407,43 - 300 - 188,28 - 63,14 - 6,04 - 22,83 - 12,29 - 33,44), mis võimaldab anda

hagejale nõutud ulatuses ülalpidamist, so 250 eurot kuus, üle jääb veel 531,41 eurot. Esitatu ei

võimalda tuvastada, et kostja II muude esmavajaduste katteks (lisaks toidule) sellele ei piisaks või

oleks kostja II alaealise lapse vajaduste katteks ebapiisav. Kostja II alaealise lapse vajadusteks

lisandus lapsetoetus 80 eurot kuus ning temale on kohustatud ülalpidamist andma ka teine

lapsevanem. Kostja II on välja toonud, et tema abikaasa ei tööta, kuid ei ole märkinud, et tal oleks

tuvastatud töövõimetus. Kostja II alaealise lapse tervisliku seisundi kohta esitatud tõenditest (dtl

163; dtl 948-949, tõlge dtl 950) ei nähtu, et tegemist oleks seisundiga, millega kaasnev

hooldusvajadus välistaks töötamise ühe vanema poolt.

24. Kohus leiab, et hagejal oli õigus saada kummaltki kostjalt ülalpidamist perioodil 15.08.2023-

06.02.2024 kogusummas 1 438,82 eurot ((250:31x17p) + 250 x 5k + (250:29x6p)). Nähtuvalt

konto väljavõtetelt tasus kostja I hagejale käesoleva menetluse kestel 400 eurot (so 29.10.2023.a.

100 eurot, 29.10.2024.a. 300 eurot) ja kostja II 100 eurot (29.10.2024). Vastavas ulatuses on

ülalpidamiskohustus täidetud. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt I välja elatise 1 038,82 eurot ja

kostjalt II 1 338,82 eurot perioodi 15.08.2023-06.02.2024 eest.

25. Nähtuvalt maksuandmete tõendist (dtl 607-608) töötas hageja 2024.a. märtsist augustini ning tema

netosissetulek sel perioodil (so 6 kuud) kokku oli 7 393,43 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et

hageja vajadused on 614,05 eurot kuus, so kuue kuu jooksul kokku 3 684,30 eurot. Arvates

teenitust maha vajaduste katteks kulunu, jääb üle 3 709,13 eurot. Hageja õppis 2024.a. septembris,

oktoobris, novembris ja detsembris, so 4 kuud. Vajadused nelja kuu kohta on kokku 2 456,20 eurot

(614,05 x 4). Kohus leiab, et 2024.a. kestel teenitust piisas hageja ülalpidamiseks ka aasta lõpus

nelja kuu vältel, st abivajadus tal puudus. 2025.a.-st asus hageja uuesti tööle ja vastava perioodi

osas kohus juba tuvastas abivajaduse puudumise. Kohus jätab kostjate vastu esitatud nõuded

rahuldamata osas, milles elatise väljamõistmist on taotletud perioodi eest alates 07.02.2024.

26. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et

väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja pangaarvele.

27. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik