4-25-2850/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-2850

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg

30. september 2025. a

Väärteoasja number

4-25-2850

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku Andrei Butkevitši kaebus Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30. juuni 2025

otsusele väärteoasjas nr 2780,25,009093

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

(registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn,

Tartu linn, Tartu maakond)

Kohtuvälise menetleja esindaja: Tarvo Säälik

Menetlusalune isik

Andrei Butkevitš (isikukood: 38702182737)

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 30. juuni 2025 otsus väärteoasjas nr

2780,25,009093 muutmata ja Andrei Butkevitši kaebus rahuldamata.

Edastada kohtuotsus Andrei Butkevitšile ning kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747; Pärnu mnt 139, Kesklinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalitus

teabegrupi (Riia tn 132, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond) eriasjade uurija Tarvo Säälik,

vaadanud läbi väärteoasja 2780,25,009093 materjalid, koostas 30.06.2025. a väärteootsuse

menetlusaluse isiku Andrei Butkevitši suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et tema

07.06.2025 kell 00:28 Tartu mnt 17, Alatskivi alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond juhtis

mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0,64 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,69 +/- 0,05 mg/l. Sellega

rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 sätestatud

väärteo. Andrei Butkevitšile määrati karistuseks LS § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse

äravõtmine 4 kuuks.

2. Tartu Maakohtusse saabus 21.07.2025. a menetlusaluse isiku kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti otsusele. Kaebuse kohaselt katkestaks karistus koheselt kaebaja töösõidud.

Kaebaja tunnistab tehtud viga ja kahetseb siiralt ja teeb ettepaneku muuta karistus rahaliseks

trahviks. Ta on olnud enamjaolt ikkagi korralik liikleja ja on ka edaspidi. Alkoholi

liigtarbimisele tegi pärast viimast intsidenti koheselt lõpu.

3. Tartu Maakohtu 29.07.2025. a määrusega jäeti kaebus käiguta.

4. 08.08.2025. a parandas kaebaja puudused kaebuses ja lisas, et soovib karistuse muutmist

ning juhilubade ära võtmise asemel oleks ta nõus rahatrahviga. Põhjuseks on asjaolu, et tema

tööl käimised sõltuvad suuresti juhilubadest. Teiseks ei olnud tal kriminaalset joovet, et

juhilube ära võtta. Kahetseb väga, mis juhtus. On pärast intsidenti oma alkoholi tarbimise

kriitilise pilguga üle vaadanud ja vajalikud korrektuurid teinud. Kui juhiload ära võetakse

võib juhtuda, et jääb tööta. Soovib kirjalikku menetlust ja kaitsjat ei ole tarvis.

5. Kohtuväline menetleja teatas 21. augustil 2025 esitatud kirjalikus seisukohas, et ei nõustu

kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku osas tehtud kohtuvälise

menetleja lahendi muutmiseks puuduvad alused ning põhjused. Kohtuväline menetleja pidas

võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

7. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja tema seisukoha

esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, märgib alljärgnevat.

10. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning

alkoholi piirmäära ületava seisundi tuvastamine tõendusliku alkomeetriga vormistatud

nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ja

arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et Andrei Butkevitšile on selgitatud VTMS §-s

19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste

tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et Andrei

Butkevitš oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama.

11. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Andrei Butkevitšile ette, et ta juhtis

07.06.2025 kell 00:28 Tartu mnt 17, Alatskivi alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond

mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0,64 mg.

12. Menetlusalune isik tunnistab mootorsõiduki juhtimist eelnevalt alkoholi tarvitanuna

väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis

sõiduki juhtimise osas on Andrei Butkevitš väljendanud kahetsust.

13. Kohtu seisukohalt on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületavas

seisundis väärteotoimiku materjalidega tõendatud. Juhtunut kinnitavad menetlusaluse isiku

tunnistaja Ants Siirand antud ütlused, väärteoprotoikoll ja sellesse kantud menetlusaluse isiku

ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja lubatud alkoholi piirmäära ületava seisundi

tuvastamine tõendusliku alkomeetriga.

14. Väärteoprotokolli kohaselt selgitas Andrei Butkevitš, et sõitis alkoholijoobes Alatskivi

kalmistule. Kaebuses lisab ta, et kahetseb oma tegu ning juhilubade ära võtmise asemel oleks

ta nõus rahatrahviga. Põhjuseks on asjaolu, et tema tööl käimised sõltuvad suuresti

juhilubadest. Teiseks ei olnud tal kriminaalset joovet, et juhilube ära võtta. Kahetseb väga,

mis juhtus. On pärast intsidenti oma alkoholi tarbimise kriitilise pilguga üle vaadanud ja

vajalikud korrektuurid teinud. Kui juhiload ära võetakse võib juhtuda, et jääb tööta.

15. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510EE seerianrumbriga ARMD 0146 väljatrükk

tõendab, et Andrei Butkevitšil tuvastati lubatud alkoholi piirmäära ületamine, s.o lõplik

mõõtetulemus on 0,64 mg/l (0,69 mg/l +/- 0,05 mg/l).

16. Mõõtevahend Dräger Alcotest 9510EE oli taadeldud 12.12.2024 (kehtib kuni 30.06.2025)

ning alkoholisisaldust Andrei Butkevitši väljahingatavas õhus mõõtis vastava koolituse

läbinud ja pädev politseiametnik M.V . Menetlusalusele isikule on tutvustatud ka joobe

tuvastamisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi korrakaitseseaduse alusel, mille Andrei

Butkevitš on allkirjastanud.

17. Andrei Butkevitši karistusregistri väljatrükist nähtub, et tal on kaks kehtivat

kriminaalkaristust, sh üks joobes juhtimise eest.

18. Kõike eelnevat arvesse võttes on tuvastatav, et menetlusalune isik Andrei Butkevitš juhtis

07.06.2025. a mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kui tema ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg/l. Sellise

tegevusega rikkus Andrei Butkevitš LS § 69 lg 3 nõudeid ning täitis LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.

19. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1

tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Andrei Butkevitš on pannud

väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime

kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja

möönab seda. Olles varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud, pidas Andrei

Butkevitš võimalikuks, et pärast alkoholi tarvitamist autot juhtima asudes paneb ta toime

süüteo.

20. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja

süüteo õigesti kvalifitseerinud.

21. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

22. LS § 224 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholi piirmäära ületamise

eest. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

23. Kohtuvälise menetleja otsusega on Andrei Butkevitšile määratud karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud

karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust kergendavateks

asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3), karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine.

24. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse ümber muutmist.

Andrei Butkevitš selgitas, et juhtimisõiguse ära võtmine mõjutaks oluliselt tema elu.

Juhtimisõiguse äravõtmine tähendaks ilmselt seda, et ta kaotab töö.

25. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole meede,

mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel ning KarS § 50 lg 2 tulenevalt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit

liikumispuude tõttu (vt RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 17).

26. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et juhtimisõigust on tal vaja, et korraldada

tööelu ja ta ei kasuta sõidukit tulenevalt enda liikumispuudest.

27. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et isik peab tegema kõik enesest oleneva,

et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav

elulaad säiliks. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama

asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla range ning

võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid peab

olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku seadusekuulekusele. Kohus on ka seisukohal, et

inimene, kes vajab oma igapäevatöös või -elus mootorsõidukit, peab selle kasutamisel üles

näitama erilist hoolikust ja vastutustunnet ning täitma kõiki liiklusseaduse sätteid, et mitte

kannatada juhtimisõiguse peatamisega kaasnevaid võimalikke eraelulisi tagajärgi. Samuti ei

ole Andrei Butkevitši puhul tegemist esmakordse samalaadse rikkumisega. Menetlusalusel

isikul on kehtiv kriminaalkaristus joobes juhtimise eest. Vaatamata aga eelnevatele

rikkumistele ei ole Andrei Butkevitš hakanud seadusekuulekamalt käituma.

28. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku süü toimepandud

rikkumises on suur. Andrei Butkevitši väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,64 mg/l,

jäädes LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo mõõtevahemiku ülemise piiri lähedale,

kuivõrd mõõtevahemik on alates 0,25 mg/l kohta kuni 0,74 mg/l kohta. Lubatud alkoholi

piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud just seetõttu, et tagada

kõigile turvaline liikluskeskkond. Sõiduki juhtimine seisundis, mil lubatud alkoholi piirmäär

on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku

väärteoga, sest sellises seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate

elu ja tervise. Andrei Butkevitš on tahtlikult pannud toime raske liiklusalase rikkumise.

29. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Andrei Butkevitši süü suurust,

õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu

hinnangul põhjendatult määratud Andrei Butkevitšile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4

kuuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse

muutmata ning Andrei Butkevitši kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)