3-25-3190/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3190

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus U.S-i kinnipidamise

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad

Alice Kliemesch ja Rika Laarits

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– U.S

Asja läbivaatamine

30.09.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba

U.S-i

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.11.2025 (kaasa arvatud).

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu

põhjendused araabia keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Sudaani Vabariigi kodanik U.S (sünd. xx.xx.xxxx) saabus 28.09.2025 bussiga Riiast

Tallinnasse. Tal ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti ja ta soovis reisida Soome

Vabariiki. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas isiku 28.09.2025 kl 11.35 kuni 48 tunniks

kinni ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse.

2. Läti Vabariigist saadud vastusest selgus, et Läti on väljastanud isikule 26.08.2025 rahvus-

vahelise kaitse taotleja tunnistuse. Kuna isik on taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis, siis

tuleb ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/20131 alusel Lätile üle

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja

mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

3-25-3190

anda, kes vastutab tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. PPA saatis Lätile

29.09.2025 isiku kohta tagasivõtupalve, millele Lätil on aega vastata kahe nädala jooksul.

3. PPA esitas 29.09.2025 Tallinna Halduskohtule välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel taotluse U.S-i kinnipidamise ja kinnipidamis-

keskusesse paigutamise loa saamiseks kuni kaheks kuuks. Põhjendused:

3.1. Isik selgitas 28.09.2025 vestlusel, et saabus Eestisse Lätist ja on Lätis pagulane. Ta ei

osanud öelda, millal ta Lätisse saabus, kuid ta viibis enne seda tudengina Venemaal. Lätis ei

lubatud tal töötada ja keegi ei huvitunud tema tervisest, mistõttu otsustas ta reisida Soome, et

seal varjupaika taotleda. Sõber aitas pileti osta, sest isikul endal puudub pangakaart. Isik

väitis, et ei teadnud, et peab rahvusvahelise kaitse taotlemise ajal viibima Lätis. Isik lisas, et

kui ta peab viibima Eestis kinnipidamiskeskuses, siis sooviks ta Lätti tagasi minna. Ta on

terve oma elu vanglas või avatud keskuses veetnud ning soovib Eestis rahvusvahelist kaitset

vaid siis, kui ta saab vabaduses viibida. Samuti viibis ta Leedus laagris. Täpset kuupäeva ei

mäleta, kuid see toimus käesoleval aastal. Leedu saatis ta Lätti tagasi, sest Läti on vastutav

tema varjupaiga taotluse lahendamise eest.

3.2. PPA-le teadaolevalt ei ole isikule antud luba Lätist lahkuda. Isiku sõnul oli tema

sihtkohaks Soome ja tal ei olnud plaanis Eestisse jääda. Isik on ka varem Lätis lahkunud –

Leetu, kus soovis taotleda rahvusvahelist kaitset. Kuna Leedu saatis ta tagasi, siis ei ole

eluliselt usutav, et isik ei teadnud, et ta peab viibima menetluse kestel Lätis. Seega esineb

isiku suhtes põgenemisoht. Isik selgitas, et on kasutanud sõprade abi ebaseaduslikult

Schengeni alal liikumiseks. Sellest järeldub, et isikul on motivatsioon, vahendid ja kontaktid

või oskused liikuda ilma reisidokumentideta Schengeni alal ning et ta on valmis neid jätkuvalt

kasutama, et jõuda omale meelepärasesse riiki.

3.3. Isiku senist käitumist arvestades ei ole VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid isiku

suhtes võimalik tõhusalt kohaldada. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalve-

meetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA rakendaks isiku suhtes mitut

erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab

usaldust isiku suhtes, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu

korra ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Isikul ei ole Eestis elukohta. Ta lahkus Lätist

ilma loata. On põhjendatud alus arvata, et ta võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda

edasi Soome või mujale Euroopasse, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline

piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda kinnitab ka isiku varasem

käitumine, kui ta lahkus Lätist Leetu.

3.4. On tõenäoline, et isiku vabastamisel kinnipidamiskeskusest hakkaks ta end ametivõimude

eest varjama, et takistada enda üleandmist Läti ametivõimudele. Arvestades Schengeni-sisest

liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei oleks isiku omavolilise

Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. Võimalikku ebaseaduslikku piiri-

ületust saab takistada vaid tema liikumisvabaduse piiramisega. Põgenemisohu hindamine on

prognoosotsus, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis. Isiku kinni-

pidamine aitab tagada, et ta ei lahkuks Eestist ja oleks kättesaadav Lätile üleandmiseks.

3.5. Kuigi isiku kinnipidamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu

pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Isikule on

kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ja vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le

teadaolevalt ei ole isikul meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamiskeskusesse

paigutamise.

2(4)

3-25-3190

4. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.

5. U.S väitis, et taotlus on talle arusaadav. Arvas, et kõik on üks Schengeni ala ja tal ei

ole keelatud sellel ala ringi liikuda. Sai Eesti Vabariigi olemasolust teada alles täna

hommikul. Kui ta oleks teadnud, et ta ei tohi Lätist lahkuda, siis ei oleks lahkunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse §

361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui

48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama paragrahvi

lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega

ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 p 7 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral

kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 604/2013 sätes-

tatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht.

VRKS § 361 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna

käsitatakse seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68

nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.

VSS § 68 p 9 sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välis-

maalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või

Euroopa Liidu liikmesriigist.

7. Vaidluse all ei ole asjaolu, et isik taotles Läti Vabariigis rahvusvahelist kaitset ja Läti

ametivõimud alles menetlevad tema taotlust. Kuna talle ei ole veel rahvusvahelist kaitset

antud, siis ei olnud tal lubatud Lätist lahkuda. Isikul oli kohustus jääda Lätti rahvusvahelise

kaitse menetluse tulemust ära ootama. Kohtu jaoks ei ole usutav, et Läti ametivõimud seda

isikule ei selgitanud. Isegi juhul, kui isikule jäi selline kohustus esialgu ebaselgeks, siis pidi ta

sellest igal juhul aru saama pärast seda, kui ta Leedust samal põhjusel Lätti tagasi saadeti.

Teistkordne omavoliline Lätist lahkumine oli juba teadlik otsus kavatsusega siirduda endale

meelepärasesse riiki. Isiku selgitused, et ta ei saanud lahkumise keelust aru, ei ole eluliselt

usutavad. Isiku käitumine näitab, et teda ei huvita rahvusvahelise kaitse menetlus Lätis ja ta ei

kavatse selle tulemust ära ootama jääda. Seega puudub tal soov Lätti tagasi jõuda. Kohus

nõustub PPA-ga, et isiku selline käitumine näitab tema põgenemisohtu. Isik ei ole juba kahel

korral pidanud kinni kohustusest jääda rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ära ootama,

vaid oma omavoliliselt Lätist lahkunud. Selline käitumine lubab arvata, et isik ei jää ka Eestis

ära ootama tema tagasisaatmist Lätti, vaid kinnipidamiskeskusest vabanedes lahkub omavoli-

liselt ka Eestist, et jõuda Soome või mujale meelepärasesse riiki. Põgenemisohu tõttu esineb

vältimatu vajadus isikut kinni pidada, et teda oleks võimalik Läti ametivõimudele üle anda,

kes vastutavad tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest.

8. Kohus selgitab, et isikul ei ole õigust valida, millises riigis ta soovib rahvusvahelist

kaitset taotleda. Seepärast ei ole tema eelistus taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis, Leedus

või Soomes määrav. Tal ei ole lubatud liikuda edasi järgmisse riiki, et seal uuesti

3(4)

3-25-3190

rahvusvahelist kaitset taotleda. Ta peab jääma ära ootama Läti ametivõimude otsuse tema

taotluse kohta.

9. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks

isiku suhtes esineva põgenemisohu tõttu tõhus eesmärgi saavutamiseks. Isikul puuduvad

kehtivad reisidokumendid, mida hoiule võtta. Samuti puudub tal Eestis elukoht. Majutus-

keskusesse paigutamisel lahkuks isik ka Eestist omavoliliselt, nagu ta on korduvalt teinud

Lätis. Arvestades Schengeni alal kehtivat liikumisvabadust ja piirikontrolli puudumist, oleks

tal lihtne Eestist lahkuda ja Euroopas ringi liikuda. Oluliseks takistuseks ei pruugi saada ka

reisidokumendi puudumine, mis ei ole seni tema ringiliikumist Schegneni alal takistanud.

Isikul oli soov jõuda Soome. On usutav, et kinnipidamiskeskusest vabanedes jätkaks ta oma

teekonda Soome või muusse meelepärasesse riiki. Isik viitas sõpradele, kes aitasid tal Lätist

lahkuda. Võib arvata, et need sõbrad oleksid talle vajadusel abiks ka Eestist lahkumise

organiseerimisel. Seega selleks, et tagada isiku paigale jäämine, tuleb piirata tema liikumis-

vabadust. Selleks tuleb isik kinni pidada ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse.

10. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid ja varasemat

käitumist ning selle pinnalt tehtud ohuprognoosi. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend, sest puuduvad

vähemriivavad meetmed eesmärgi saavutamiseks ehk isiku Läti ametivõimudele üleandmise

tagamiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine

oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Vajadusel

tagatakse isikule kinnipidamiskeskuses meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Eelduslikult ei

kujune kinnipidamine pikaajaliseks ja isik on võimalik lähiajal Lätti tagasi saata. Pole põhjust

arvata, et Läti keelduks teda tagasi võtmast.

11. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik

kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui kaheks kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema

kinnipidamise alus ära langeb (VRKS § 364 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)