2-23-148073/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29.09.2025, Tallinna kohtumaja

e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu

Tsiviilasja number

2-23-148073

Tsiviilasi

X hagi Y vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

263,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX; xxx)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Märt Mürk

(Advokaadibüroo EMERALDLEGAL; Ahtri 6A, Tallinn

10151; e-post menetlus@emerald.legal)

Kostja: Y (isikukood XXX; xxx; e-post xxx)

Asja läbivaatamine

22.08.2024 avalikul kohtuistungil, osalesid hageja

lepinguline esindaja Märt Mürk ja kostja Y

20.03.2025 avalikul kohtuistungil, osalesid hageja

lepinguline esindaja Märt Mürk ja kostja Y

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. X (hageja) esitas 28.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Yilt

(kostja) 263,44 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 01.12.2023 kostjale makseettepaneku,

millele kostja esitas 19.12.2023 vastuväite. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus

29.12.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 18.01.2024 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mille kohus võttis 01.02.2024

määrusega menetlusse.

3. Kostja esitas 19.02.2024 hagile vastuse, mille osas esitas hageja oma seisukoha 01.03.2024.

4. 22.08.2024 toimus asjas kohtuistung, kus osalesid hageja lepinguline esindaja ja kostja.

5. 09.09.2024 esitas kostja täiendava seisukoha koos tõenditega. 09.09.2024 esitas hageja

tähtaja pikendamise taotluse seoses kompromissläbirääkimistega, mille kohus rahuldas.

6. 16.09.2024 esitas hageja täiendava seisukoha.

7. 20.03.2025 toimus asjas teine kohtuistung, kus osalesid hageja lepinguline esindaja ja

kostja.

8. 25.03.2025 esitas hageja menetluskulude nimekirja.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

9. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 28.03.2020 kuni

28.11.2023 eest summas 263,43 eurot.

10. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:



Hageja ja kostja sõlmisid tsiviilasjas nr 2-18-11446 kompromissi, mille kohus kinnitas

28.01.2019 määrusega. Nimetatud kohtuasjas leppisid pooled kokku ühisvara

jagamises. Määruse punkti 1.14 kohaselt on kostja muuhulgas kohustatud tasuma

hagejale hüvitise summas 20 000 eurot hiljemalt 15.09.2019. Määrus on jõustunud.



Kostja rikkus määruse punktis 1.14 sätestatud tähtaega, kui tasus hüvitise

hilinemisega. Põhivõlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja kohtutäituri poole,

kuid kompromissmääruses ei ole viivist välja toodud, sest hageja eeldas heas usus, et

kostja ei riku oma kohustusi. Kuna hagejal ei ole viivise osas täitedokumenti, siis oli

hageja sunnitud uuesti kohtusse pöörduma, sest kostja ei nõustunud võlgnevust

kohtuväliselt tasuma.



Määruse punktide 1.12 ja 1.17 järgi leppisid pooled kokku, et müüvad XXX korteri

hinnaga mitte vähem kui 80 000 eurot; korter oleks tulnud müüa hiljemalt 31.08.2019

ning pooled kohustusid andma vajalikud nõusolekud korteri uue omaniku kande

tegemiseks.



Kostja takistas pahatahtlikult kokkuleppe täitmist. Hageja leidis korterile ostja, kes

tegi konkreetse ettepaneku osta korter 80 000 euro eest ära. Kuivõrd kostja keeldus

korterit müümast, oli hageja sunnitud 19.08.2021 (st pärast määruse p-s 1.12

sätestatud korteri müügi tähtaja möödumist) pöörduma kohtusse hagiga kostja

tahteavalduse asendamiseks. Kohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-21-12380 hageja hagi

ning kohustas kostjat andma nõusolek korteri võõrandamiseks müügihinnaga 80 000

eurot. Nimetatud lahend on jõustunud.



Väär on kostja vastuväide, justkui korteri müük ebaõnnestus vale müügihinna tõttu

ning hageja takistas korteri müüki. Tsiviilasjas nr 2-21-12380 tehtud kohtulahend

tõendab vastupidist – kostja keeldus korteri müügiks nõusolekut andmast ning takistas

korteri müüki, lisaks sai korter müüdud määruse p-s 1.12 nimetatud hinnaga. Lisaks ei

ole kostja põhjendanud, millist tähtsust omab asja lahendamisel väide nagu oleks

hageja takistanud korteri müüki.



Hageja tegi korduvaid pingutusi XXX korteri müümisel, kuid korteri müük viibis just

kostja vastuseisu tõttu. Kostja üüris XXX korteri välja ja teenis selle pealt tulu, mida

ta hagejaga ei jaganud. Hagejal puudus XXX korterile ligipääs ning kostja keeldus

hagejale korterivõtmete andmisest. Sellest tulenevalt puudus kostjal huvi korteri

müümiseks kohtumääruses toodud tingimustel. Hageja tegi aktiivselt pingutusi

kokkuleppe täitmiseks ja korteri müümiseks, postitades XXX korteri müügikuulutuse

kinnisvaraportaalidesse kv.ee ning city24.ee. Kuulutuste peale võtsid hagejaga

ühendust mitmed huvilised, kuid kostja põhjendamatu vastuseisu tõttu ei õnnestunud

korterit müüa. Korteri müümiseks oli hageja sunnitud tsiviilasjaga nr 2-21-12380

kohtusse pöörduma.



Kostja väide, et hageja ei tulnud 17.02.2020 notarisse, on kohut eksitav. Kostja küll

leppis notariaja kokku, kuid kostja soovis tehingut teha tingimustel, mis ei vastanud

poolte vahel kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppele. Hageja emale kuuluvale

korterile oli seatud hüpoteek kostja laenu tagamiseks. Kompromissiga olid pooled

kokku leppinud, et hageja ema korter vabastatakse hüpoteegist pärast XXX korteri

müüki. Kostja soovis XXX korteri aga müüa viisil, mille tagajärjel oleks hageja emale

kuuluv YYY korter jäänud tagama kostja laenu. Kostja soovis õigusvastaselt jätkata

hageja ema korteri kasutamist oma laenu tagatisena, kuigi pooled olid otseselt määruse

p-s 1.13 leppinud kokku vastupidises. Hagejal puudus kohustus minna notarisse

tegema tehingut tingimustel, mis ei vastanud poolte kokkuleppele. Seega ei keeldunud

hageja ilma põhjuseta kokkuleppe täitmisest ja korteri müümisest.



Asjas ei ole vaidlust, et kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega.

Hageja nõuab viivise 263,43 euro tasumist seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata

hüvitiselt. Hageja selgitab viivise kujunemist järgnevalt:



Esimese makse 688,06 eurot tegi kostja 23.12.2019. Kostja oli viivitanud 20 000

euro tasumisega 99 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis

433,97 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 433,97 eurot ning

ülejäänud 254,09 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 19

745,91 eurot.



Teise makse 857,38 eurot tegi kostja 27.12.2019. Kostja oli viivitanud 19 745,91

euro tasumisega 4 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud viivis

17,31 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 17,31 eurot ning

ülejäänud 840,07 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 18

905,84 eurot.



Kolmanda makse 311,28 eurot tegi kostja 30.12.2019. Kostja oli viivitanud 18

905,84 euro tasumisega 3 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud

viivis 12,43 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 12,43 eurot ning

ülejäänud 298,85 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 18

606,99 eurot.



Neljanda makse 406,30 eurot tegi kostja 21.01.2020. Kostja oli viivitanud 18

606,99 euro tasumisega 22 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud

viivis 89,48 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 89,48 eurot ning

ülejäänud 316,82 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 18

290,17 eurot.



Viienda makse 245,23 eurot tegi kostja 25.02.2020. Kostja oli viivitanud 18

290,17 euro tasumisega 35 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud

viivis 139,92 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 139,92 eurot ning

ülejäänud 105,31 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks 18

184,86 eurot.



Kuuenda makse 17 491,75 eurot tegi kostja 27.03.2020. Kostja oli viivitanud 18

184,86 euro tasumisega 31 päeva, mistõttu oli makse tegemise ajaks tekkinud

viivis 123,22 eurot. Maksest läks esmajärjekorras maha viivis 123,22 eurot ning

ülejäänud 17 368,53 eurot põhivõlgnevusest. Seega jäi kostja põhivõlgnevuseks

816,35 eurot.



Põhivõlgnevuselt summas 816,35 eurot, mis kostjal tasumata jäi, oli maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks, st perioodil 28.03.2020 kuni 28.11.2023

tekkinud seadusjärgne viivis summas 263,43 eurot.



Kostja tasus allesjäänud põhivõlgnevuse summas 816,35 eurot hiljem täiteasja nr

035/2023/5851 käigus.



Isegi kui eeldada kostja vastuväidete asjakohasust, siis on kostja igal juhul oma

kohustuse täitmisega viivitanud vähemalt kuni 17.02.2020.



Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist, VÕS § 159 lg 2 ei ole viivisenõude

puhul kohaldatav.



Kuna hagejal on rahaline nõue kostja vastu, siis ei kohaldu VÕS § 108 lg 3.



Tsiviilasjas nr 2-18-11446 peetud istungi protokollist ei nähtu, et pooled oleksid

pidanud läbirääkimisi viivise üle, mistõttu pole võimalik asuda seisukohale, nagu

oleks hageja oma viivisenõudest loobunud.

11. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda ning palub menetluskuludelt mõista

välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase

täitmiseni.

Kostja vastuväited

12. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja toob esile

järgmised vastuväited:



Kostja on teinud kõik, et tsiviilasjas nr 2-18-11446 kokkulepitut täita ja otsinud omalt

poolt lahendusi olukorra lahendamiseks. Korteri müümine kokkulepitud tähtajaks

ebaõnnestus, kuna selleks ajaks ostjat ei leitud. Kindlasti oli selle põhjus ka vale hind,

mis küll kohtus sai kokku lepitud, aga turuseis muutus ja eksperthinnanguga oli korteri

väärtus 20.12.19 seisuga 72 500 eurot.



Kostja leidis ostja ja ostu-müügi tehing oleks pidanud olema kuupäeval 17.02.2020.

Hageja aga ei tulnud notarisse ja tehing jäi ära. Kompromissi ei läinud kirja selliselt, et

korraga on vaja teostada XXX tn korteri müük ja lisatagatise vabastus. Kostja soovis

täita kompromissi ja XXX korter müüa, samuti lisatagatis vabastada. XXX korterit

oleks saanud müüa, aga lisatagatise vabastamisest keeldus pank. Ka osaline

kompromissi täitmine oleks aidanud kohustuste vähendamisele kaasa ja võlga maksta.

Hageja notarisse ilmuma jätmine ei võimaldanud müüa korterit ja võlga tasuda, milles

olid osapooled kohtus kokku leppinud.



Hageja soovib jätta kohtule mulje, et ajaliselt hilisem tehing korteri võõrandamisel

19.08.2021 on seotud varasema sündmusega 17.02.2020. Kohus ei tohiks neid faktilisi

väiteid (hagiavalduse p 7 ja 8) arvestada.



Kuna 17.02.2020 on kuupäev, kus hageja notarisse ei tulnud, ja on varasem kui hagis

toodud intressi arvutuskäik ehk alates 28.03.2020, siis on kostjal vastuväide kogu hagi

suhtes.



02.04.2020 toimus kohtutäituri kaudu võla tasumine, kus müüdi kostja üks korter

maha. Hageja ei taotlenud siis viivise maksmist, vaid nõue oli täpselt 20 000 eurot.

Kostjat ei teavitatud, et maksmata jäid viivised, kui kohtutäitur kandis korterimüügist

ülejäänud raha kostja kontole.



Kostja on pidanud juba kohtutäituri kaudu maksma viiviseid 969,35 eurot.

13. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Kohtuistungid

14. 22.08.2024 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil osalesid hageja lepinguline esindaja

ning kostja. Kohtuistungil arutati kompromissi sõlmimise võimalikkuse üle, kuid pooled

kompromissini ei jõudnud. Pooled esitasid kohtule täiendavaid selgitusi. Pooled leppisid

istungil kokku täiendavate tõendite ning seisukohtade esitamise tähtajad.

15. 20.03.2025 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil osalesid hageja lepinguline esindaja

ning kostja. Pooled esitasid kohtule täiendavaid selgitusi. Kohus määras tähtajad

menetluskulude nimekirjade ja vastuväidete esitamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära kahel avalikul

kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

17. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle, mida kohus loeb tuginedes ka

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud tõenditele,

tuvastatuks:

-

Harju Maakohtu 28.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-11446

(kompromissimäärus) kinnitati poolte vahel ühisvara jagamise

vaidluses kompromiss (kompromissleping), millest käesoleva vaidluse

lahendamise seisukohalt on olulised järgmised tingimused (järgitud on

kompromissimääruse punktijärjestust):

1.12.

X ja Y müüvad kinnistu (korteriomand) asukohaga XXX

Tallinnas kuulutuse hinnaga mitte vähem kui 80 000 eurot.

Kuulutus tuleb üles panna 10 kalendripäeva jooksul käesoleva

määruse jõustumisest ja korter tuleb müüa hiljemalt 31.08.2019.

Müügist saadud rahast tuleb kustutada laen Danske Bank A/S ees.

Ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt.

1.13.

Pärast korteriomandi müüki kustutatakse ühishüpoteegid, mis on

seatud kaaskoormatud kinnistule (registriosa nr xxxxxx), milleks

X ja Y kohustuvad esitama ühise avalduse pangale ja Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale.

1.14.

Y maksab Xile hüvitist summas 35 000 eurot, millest 11 000

eurot tuleb maksta hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest. Järgneva nelja järjestikuse kuu

jooksul peab Y maksma 1000 eurot kuus hiljemalt iga kuu

10.kuupäevaks Xi arvelduskontole. Ülejäänud 20 000 eurot tuleb

Yil tasuda Xile 10 kalendripäeva jooksul pärast korteriomandi

XXX Tallinnas (kinnistusregistriosa nr xxxxx) müüki, kuid mitte

hiljem kui 15.09.2019.

1.15.

Y teatab korteri asukohaga XXX Tallinnas üürnikele korteri

eelseisvast müügist 3 kalendripäeva jooksul kohtumääruse

jõustumisest. Koopia teavitusest tuleb edastada Xile.

1.18. Kompromissi kinnitamisega loevad X ja Y kogu ühisvara

jagatuks ja nõustuvad sellega, et nad ei esita praegu ega hilisemalt uusi

ühisvaraga seonduvaid nõudeid.

-

Kompromissimäärus jõustus 05.02.2019 ja selle kohaselt pidid pooled

müüma korteriomandi hiljemalt 31.08.2019 ja kostja maksma hagejale

hüvitist 20 000 eurot mitte hiljem kui 15.09.2019.

-

Harju Maakohtu 28.01.2019 kompromissimääruse (ts asi nr 2-18-

11446) täitmiseks on algatatud kaks täiteasja:

a) Nr 022/2019/6726, mis on lõpetatud täituri 02.04.2020 otsusega seoses võlgnetava 20

000 euro tasumisega (dtl 156) ning

b) Nr 035/2023/5851, mis on lõpetatud täituri 06.02.2024 otsusega, seoses võlgnetava

816,35 euro (seisuga 21.12.2023) tasumisega.

18. Hageja on väitnud, et alates kostja poolt kompromissimääruse alusel osade kaupa maksete

tegemisest (20 000 euro tasumiseks), on hageja lugenud VÕS (eelnevalt ja edaspidi on

selliselt tähistatud Võlaõigusseadust) § 88 lg 8 alusel esmalt tasutuks viivise ja seejärel

põhivõla. Selliselt toimides oli kuuenda makse summas 17 491,75 eurot tegemise järgselt

27.03.2020 kostja põhivõla jääk 816,35 eurot. Sellelt summalt ongi hageja arvestanud viivist

alates 28.03.2020.

19. Põhivõlgnevuselt summas 816,35 eurot, mis kostjal tasumata jäi, oli maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks (28.11.2023) kogunenud viivist 263,43 eurot. Selle

viivise tasumist hageja käesolevas menetluses nõuabki (dtl 165) – s.o viivis põhivõlalt 816,35

eurolt ajavahemiku eest 28.03.2020 – 28.11.2023).

20. Hageja väitel oli tal vaja kohtu poole käesoleva menetluse algatamiseks pöörduda

seetõttu, et viivisenõude osas puudub tal täitedokument – kompromisslepingus ei leppinud

pooled viivise tasumise kohustuses kokku, sest hageja lootis, et kostja täidab kompromissi.

21. Kostja väidab, et viivisenõue on talle üllatus – ta tasus põhinõude 20 000 eurot 02.04.2020

ja täitemenetlus 20 000 euro nõude osas lõpetati. Lisaks tasus ta viiviseid 816,35 eurot teise

täitemenetluse kaudu, mis lõpetati täitmisega 06.02.2024. Kostja peab viivisenõuet

ebaõiglaseks ning väidab, et kui ta oleks teadnud, et võlgneb viiviseid, siis ta oleks saanud

viivisenõude vähendamiseks palju varem raha ära maksta.

22. Kompromissimääruse p 1.14 kohaselt pidi kostja maksma hagejale 20 000 eurot hiljemalt

15.09.2019 sõltumata sellest, millal müüakse ühisvarasse kuulunud korteriomand. Vaidlust ei

ole selles, et kostja tähtaegselt võlga ei tasunud (sõltumata tasumata jätmise põhjustest).

23. Kompromisslepingus pooled viivisekokkulepet ei sõlminud. Pooled kinnitasid

kompromissiga, et ei esita ühisvaraga seonduvaid uusi nõudeid üksteise vastu.

24. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et kompromisslepingul nagu igal teisel

lepingul, on oma ese, s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse.

Seega eeldatakse VÕS § 578 lg 2 järgi nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist

(VÕS § 30) nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja

mille kohta nad kompromisslepingu kui kohustustehingu sõlmisid (vt nt RK 06.05.2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15, p 13; 24.10.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6579, p 11).

25. Pooled on praegusel juhul tsiviilasjas nr 2-18-11446 sõlmitud kompromisslepinguga

lahendanud ühisvara jagamise ja vastastikku hüvitiste maksmise korra ja viisi küsimuse.

Kompromissis ei ole kokku lepitud, et hüvitise maksmisega viivitamisel korral on kohustatud

poolel täiendav kohustus maksta viivist, intressi või leppetrahvi. Vastupidi – kompromissi p

1.18 on pooled kokku leppinud, et nad ei esita hilisemalt üksteise vastu ühisvara jagamisest

tulenevaid nõudeid. Hageja on menetluses kinnitanud, et ta ei pidanud viivisekokkuleppe

sõlmimist vajalikuks, kuna lootis, et kostja täidab oma kohustusi ka ilma viivisekokkuleppeta.

26. Hageja ei olegi oma viivisenõudega esitanud nõuet, mis käsitleks otsesõnu mingi

varaeseme jagamist, kuid ühisvara jagamisest tuleneva hüvitise osas viivisenõude esitamine

on kohtu arvates siiski ühisvara jagamisest tulenev nõue – kui pooled poleks ühisvara jaganud

kompromissis toodud viisil, siis ei oleks kostjal tekkinud hüvitise 20 000 eurot maksmise

kohustust. 20 000 euro maksmisega viivitamisest ongi tekkinud käesolev, uus vaidlus. Kuid

vaidlus lähtub ühisvara jagamisest ja seega on see kohtu hinnangul hõlmatud

kompromissimääruse p-s 1.18 sõlmitud kokkuleppega – mitte esitada edaspidi vastastikku

ühisvara jagamisest tulenevaid nõudeid. Hageja on käesolevas menetluses ka möönnud, et ta

teadlikult ei pidanud kompromissis viivisekokkuleppe sõlmimist vajalikuks (kuna lootis, et

kostja oma kohustuse õigeaegselt täidab).

27. Seega on kohtu hinnangul hageja viivisenõue vastuolus kompromissimääruse p-ga 1.18,

milles pooled leppisid kokku, et ei esita teineteise suhtes täiendavaid ühisvara jagamisest

tulenevaid nõudeid. Hageja on kompromissimääruse järgi loobunud ühisvaraga seonduvatest

täiendavatest nõuetest.

28. Hageja tugineb oma viivisenõudes VÕS §-le 88 lg 8 ning leiab, et ta pole

kompromisslepinguga viivisenõudest loobunud ja viivise nõudmise õigus tuleneb otseselt

seadusest.

29. Kohus VÕS § 88 lg 8 sellise kohaldamisega praegusel juhul ei nõustu. VÕS § 88 lg 8

näeb täitemenetluse välise täitmise korral ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele

põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt

kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

Praegusel juhul ei nähtu kompromissimäärusest, et kostjal oleks lisaks põhinõude täitmise

kohustusele, kohustus maksta ka kulutuste eest ja intressi. Seega ei kohaldu see norm lisaks

sellele, et see käsitleb täitemenetluse välist täitmist, ka seetõttu, et täitedokument ei kohusta

kostjat tasuma intressi või kulutuste eest.

30. Praegusel juhul on 20 000 euro tasumine toimunud täitemenetluses (täiteasi nr

022/2019/6726) ning TMS (Täitemenetluse seadustik) § 56 lg 1 kohaselt sissenõudja nõue

rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist.

Praeguses tsiviilasjas ei ole aga kohus tuvastanud, et täitedokumendist (kompromissimäärus)

nähtuks viivise nõudmise õigus või selle suurus. Ka täitemenetluse lõpetamise otsusest (dtl

159) ilmneb, et täitmisele on esitatud nõue 20 000 euro tasumiseks ja see summa on kostja

poolt tasutud täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemise aja seisuga 02.04.2020. Kohtu ette

toodud dokumenditest ei nähtu, et täitur või hageja oleks kostja tasutud summasid arvestanud

muude nõuete, kui põhivõla katteks. Samuti ei nähtu kohtu ette toodud asjaoludest ega

tõenditest, et hageja oleks teavitanud kostjat kavatsusest viivist nõuda ning täituri kaudu

laekuvaid summasid arvestada teisiti, kui vaid põhivõla katteks.

31. Hiljem alustatud täitemenetlus (täiteasi nr 035/2023/5851) põhivõla 816,35 euro

maksmiseks (maksmata osa põhivõlast 20 000 eurost hageja arvestatud viivisenõude tõttu)

viitab sellele, et täitur on täitedokumendi täitmisel arvestanud hageja viivisenõudega ja

seetõttu (vaatamata sellele, et 02.04.2020 on täiteasi nr 022/2019/6726 lõpetatud 20 000 euro

tasumise tõttu) alustanud uuesti osa 20 000 euro sundtäitmist ehk 816,35 euro kostjalt sisse

nõudmist, mis hageja viivisearvestuse kohaselt on 20 000-st eurost seisuga 21.12.2023 veel

tasumata.

32. Kuna täiteasjas nr 035/2023/5851 alustati sundtäitmist hageja 21.12.2023 avaldusel alusel,

siis järelikult selleks kuupäevaks oli kostja tasunud kõik seni hageja esitatud viivisenõuded.

Põhinõue 816,35 euro ulatuses täideti kostja poolt 06.02.2024 kohtutäituri vahendusel.

33. Kohus leiab, et hageja on kompromisslepinguga sõnaselgelt loobunud täiendavatest

ühisvara jagamisega seotud nõuetest kostja vastu ning seetõttu ei saa hagejal olla kostja vastu

käesoleva tsiviilasja esemeks olevat viivisenõuet. Liiatigi on kostja vaatamata sellele,

täitemenetluse nr 035/2023/5851 raames juba maksnud hagejale viivist.

34. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

36. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

37. TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist.

38. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik