Legislator Case Law & Legislation
2-23-14025/24 AI generated

2-23-14025/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-14025/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus (parandatud 06.12.2024 määrusega) Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis

Legislator headnote

AI generated

2-23-14025/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus (parandatud 06.12.2024 määrusega) Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis

Keywords

AI generated
investment company goodwill indemnity occupational pension rights trade association compensation fund lack of shareholder standing duty to make supplementary contributions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-14025

Kohtuasi

OMEGA INVEST OÜ hagi S.A vastu võlgnevuse

välja mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus (parandatud

06.12.2024 määrusega)

Kaebuse esitaja ja liik

OMEGA INVEST OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): OMEGA INVEST OÜ (registrikood

10866568), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Rainer Kuulme

Kostja (vastustaja): S.A (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus (parandatud 06.12.2024 määrusega)

menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

menetluskulud 45,74% ulatuses kostja ja 54,26% ulatuses hageja kanda.

2. Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ja viivise ning sissenõudmiskulud.

Samuti on Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus jõustunud osas, milles maakohus

jättis hagi rahuldamata.

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Mõista S.A-lt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja:

3.2.1. laenulepingust nr S204175397 tulenev põhivõlgnevus 189,59 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 30,77 eurot;

3.2.2. laenulepingust nr S204281937 tulenev põhivõlgnevus 247,63 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 41,22 eurot;

2-23-14025

3.2.3. laenulepingust nr S214661063 tulenev põhivõlgnevus 630,88 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 101,42 eurot;

3.2.4. laenulepingust nr S214883064 tulenev põhivõlgnevus 2077,54 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 346,73 eurot;

3.2.5. sissenõudmiskulu hüvitis 35 eurot;

3.2.6. viivis põhinõude tasumata osalt (3145,64 eurolt) alates 17.07.2024 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3.3. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 45,74% ulatuses S.A ja

54,26% ulatuses OMEGA INVEST OÜ kanda.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OMEGA INVEST OÜ esitas 03.10.2023 hagi S.A vastu. Hageja palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista:

-

lepingust nr S193055241 tulenev põhivõlg 999,09 eurot, intress 99,51 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 380,27 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot;

-

lepingust nr S204175397 tulenev põhivõlg 456,98 eurot, intress 38,38 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 148,98 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot;

-

lepingust nr S204281937 tulenev põhivõlg 488,17 eurot, intress 42,27 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 168,09 eurot ja sissenõudmiskulud 25 euro;

-

lepingust nr S214661063 tulenev põhivõlg 985,76 eurot, intress 87,60 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 328 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot;

-

lepingust nr S214883064 tulenev põhivõlg 2982,35 eurot, intress 256,61 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 1350,64 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

2. Kostja ja Omaraha OÜ sõlmisid lepingud kostjale laenu andmiseks. Kostja jättis osa laenust

tagasi maksmata, mistõttu ütles laenuandja lepingud üles. Laenuandja loovutas nõuded kostja

vastu hagejale.

3. Laenulepingust nr S193055241 tulenev põhivõlgnevus on 999,09 eurot, intress 99,51 eurot,

viivis 380,27 eurot ja sissenõudmiskulu võlgnevus 20 eurot. Laenulepingust nr S204175397

tulenev põhivõlgnevus on 456,98 eurot, intress 38,38 eurot, viivis 148,98 eurot ja

2-23-14025

sissenõudmiskulu võlgnevus 20 eurot. Laenulepingust nr S204281937 tulenev põhivõlgnevus

on 488,17 eurot, intress 42,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 168,09 eurot ja

sissenõudmiskulu võlgnevus 20 eurot. Laenulepingust nr S214661063 tulenev põhivõlgnevus

on 985,76 eurot, intress 87,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 328 eurot ja

sissenõudmiskulu võlgnevus 20 eurot. Laenulepingust nr S214883064 tulenev põhivõlgnevus

on 2982,35 eurot, intress 256,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1350,64 eurot ja

sissenõudmiskulu võlgnevus 35 eurot.

4. 16.07.2024 esitas hageja alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub sellisel juhul kostjalt hageja

kasuks välja mõista: laenulepingust nr S204175397 tulenev põhivõlg 189,59 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 30,77 eurot; laenulepingust nr S204281937 tulenev põhivõlg

247,63 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 41,22 eurot; laenulepingust nr S214661063

tulenev põhivõlg 630,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 101,42 eurot;

laenulepingust nr S214883064 tulenev põhivõlg 2077,54 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 346,73 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot; viivis tasumata põhivõlalt (3145,64 eurolt)

kuni selle kohase tasumiseni alates 17.07.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määrale.

Kostja vastuväited

5. Kostja vastust hagile kohtule ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis 05.12.2024 otsusega (mida on

parandatud 06.12.2024 määrusega) kostjalt hageja kasuks välja: laenulepingust nr

S204175397 tuleneva põhivõlgnevuse 189,59 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 30,77

eurot; laenulepingust nr S204281937 tuleneva põhivõlgnevuse 247,63 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 41,22 eurot; laenulepingust nr S214661063 tuleneva põhivõlgnevuse 630,88

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 101,42 eurot; laenulepingust nr S214883064

tuleneva põhivõlgnevuse 2077,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 346,73 eurot;

sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot ning viivise põhinõude tasumata osalt (3145,64 eurolt)

alates 17.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

7. Maakohus leidis, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et krediidiandja oleks kogunud piisavalt tõendeid

kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtule esitatud maksehäireregistri väljavõttest ei

piisa järeldamaks, et kostja oli lepingute sõlmimisel krediidivõimeline.

8. Hageja esitas 16.07.2024 alternatiivse nõude juhuks kui kohus peaks leidma, et hageja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla,

viivise alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast ja võlgnevuse sissenõudmiskulud.

Maakohus leidis, et hageja poolt 16.07.2024 esitatud menetlusdokumendis nõuab hageja

kostjalt viivist alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni.

Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja

poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse.

2-23-14025

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldas kohus hagi 45,74% ulatuses, mistõttu on õiglane

jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Apellatsioonkaebus

10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta hageja menetluskulud

tervikuna kostja kanda. Alternatiivselt jätta hageja menetluskulud kostja kanda 45,74%

ulatuses.

11. Hageja esitas alternatiivse nõude, mille maakohus rahuldas 100% ulatuses. Sel põhjusel

tuleks hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta tervikuna kostja kanda. Juhul, kui

nõustuda kohtu seisukohaga, et hagi on rahuldatud 45,74% ulatuses, tuleb jätta ka hageja

menetluskulud vähemalt 45,74% ulatuses kostja kanda.

Vastustaja seisukoht

12. Kostja ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluskuludest 45,74% kostja kanda ja 54,26% hageja

kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

14. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse ja viivise ning sissenõudmiskulud. Samuti osas, milles maakohus jättis

hagi rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

15. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et menetluskulud tuleb jaotada selle järgi, kuidas on

lahendatud hageja alternatiivne nõue. Hageja ei saavutanud alternatiivse nõude rahuldamisel

oma hagiga taotletud eesmärki, mistõttu ei ole TsMS § 162 lõike 1 kohaldamine põhjendatud

(vt ka RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 19.2). Maakohus võttis seega põhjendatult

menetluskulude jaotamisel aluseks TsMS § 163 lõike 1.

16. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtul tuleb langetada

nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka

seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi (RKTKo

20.12.2022, 2-19-2709, p 13). TsMS § 163 lg 1 sõnastusest tuleneb, et kulude kandmist

võrdsetes osades ei pea kohus täiendavalt põhjendama, sest see on eeldatav kulude jaotamise

reegel hagi osalise rahuldamise korral. Sättes sisalduvate alternatiivide kohaldamist tuleb aga

kohtul põhjendada (vt nt TlnRnKo 23.08.2019, 2-18-128095, p 10 ja RKTKo 27.03.2017, 3-

2-1-18-17, p 16). Seega pidi maakohus praegusel juhul täiendavalt sellele, et hagi rahuldati

45,74% ulatuses, põhjendama, miks ta jätab menetluskulud poolte endi kanda. Seda maakohus

ei teinud.

2-23-14025

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei taga maakohtu menetluskulude TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda jätmine praeguses asjas menetluskulude õiglast jaotust. Hageja esitas kostja

vastu üksnes rahalised nõuded. Suurem osa neist jäi rahuldamata. Maakohtu menetluskulude

poolte endi kanda jätmine ei võta piisavalt arvesse seda, et hageja pöördus kostja vastu

kohtusse suuremas osas põhjendamatute nõuetega. Menetluskulud tuleb seetõttu jaotada

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Sellist menetluskulude jaotust on peetud põhjendatuks

ka Riigikohtu praktikas, leides, et olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha

maksmisele, tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda hageja rahaliste nõuete rahuldamise

proportsioonist (vt RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 23.1).

18. Ringkonnakohus tühistab eeltoodust tulenevalt maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse

osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Maakohus rahuldas hagi 45,74% ulatuses. Maakohtu menetluskulud

tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel seega 45,74% ulatuses kostja ja 54,26% ulatuses hageja

kanda.

19. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada vastavalt kaebuse rahuldamise ulatusele.

Ringkonnakohus jätab ka ringkonnakohtu menetlusekulud 45,74% ulatuses kostja ja 54,26%

ulatuses hageja kanda.

20. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (vt RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-

15, p 18 jj).

(allkirjastatud digitaalselt)