2-23-13403/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedVabastada J.V riigilõivu summas 60 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
Legislator headnote
AI generated2-23-13403/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
30. september 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-13403
Kohtuasi
J.V avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude
täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 039/2008/459
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. novembri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
J.V määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja J.V (isikukood XXX)
Puudutatud isik Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti
kaudu, registrikood 70000349)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Pärnu Maakohtu 28. novembri 2023 määrus jätta muutmata.
2. J.V määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta J.V kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4. Vabastada J.V riigilõivu summas 60 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. J.V (avaldaja) esitas 21.09.2023 Pärnu Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks
nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 039/2008/459. Ühes avaldusega esitas avaldaja ka
menetlusabi taotluse. Avalduse kohaselt vestles avaldaja kohtutäituriga 29.08.2023 telefoni
teel ning täitur vastas, et ta ei lõpeta täitemenetlust ning seda ka taotluse esitamisel, kuna tema
nägemusel ei ole asi aegunud. Täiteasjas nr 039/2008/459 täidetakse Pärnu Maakohtu
lahendist nr X-XX-XXXX tulenevat nõuet. Täitedokument jõustus 16.12.2008 ning
täitemenetluse alustamisest on möödunud enam kui 10 aastat. Tsiviilseadustiku üldosa
seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 järgi on nõue aegunud.
2. Maakohus rahuldas 08.11.2023 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse, vabastas ta
avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 30 eurot tasumisest ja võttis avalduse
menetlusse.
3. Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu, puudutatud isik) märkis, et täiteasjas nr
039/2008/459 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 14.06.2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr
X-XX-XXXX ja sissenõudja on Eesti Vabariik. Viidatud lahendiga kohustati avaldajat tasuma
menetluskulud summas 1286,30 eurot (kohtuotsus on jõustunud 20.12.2006), nõue on
tänaseni tasumata. Puudutatud isiku hinnangul tuleb kriminaalasjas kohtuotsusega
väljamõistetud menetluskulude nõude aegumistähtajale kohaldada täitemenetluse seadustiku
(TMS) §-st 210 ja § 207 lg-st 1 tulenevalt karistusseadustiku (KarS) § 82 lg-s 5 sätestatut.
Eeltoodut arvestades on täitedokumendiks oleva kohtuotsuse täitmine aegunud. TMS § 207
kohaselt on täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu kohtutäituri pädevuses. Seega peab
avaldaja aegumise tuvastamiseks pöörduma esmalt kohtutäituri poole ning esineb alus
avalduse läbi vaatamata jätmiseks.
Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Pärnu Maakohus jättis 28.11.2023 määrusega avalduse täitemenetluse lõpetamiseks
täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 039/2008/459 läbi vaatamata. Menetluskulud jättis
maakohus avaldaja kanda ning märkis, et hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt toimub täitemenetluse registrist nähtuvalt
täitemenetlus täiteasjas nr 039/2008/459 Pärnu Maakohtu 14.06.2006 lahendi nr X-XX-
XXXX alusel ning täitemenetlust viib läbi kohtutäitur Heimo Vilpuu. Nõude liik on
kriminaalasja menetluskulude nõue, s.o sundraha. Avaldaja soovib antud juhul aegumise
kohaldamist kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendist tuleneva kohustuse osas. 01.04.2021
jõustunud muudatustega tehti lihtsamaks täitemenetluse lõpetamine tsiviilnõude täitmise
aegumise tõttu. Kriminaalasjas tehtud kohtulahendite puhul kehtib sama kord, mis kehtis enne
1. aprilli 2021. Rahalise ja varalise karistuse ning kriminaalmenetluse kulude sissenõudes
otsustab täitmise aegumise kohtutäitur vastavalt TMS §-le 207 ja §-le 210, mitte kohus. TMS
§ 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse
kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204
lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetab
kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise
aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82
sätestatud tähtaja jooksul. Kuivõrd täiteasjas nr 039/2008/459 viiakse täitemenetlust läbi
kriminaalmenetluse kulude osas, s.o sunniraha sissenõudmiseks, on täitemenetluse lõpetamise
otsustamine kohtutäituri pädevuses. Eelnevat arvestades järeldub, et kohus võttis avalduse
menetlusse ekslikult ja see tuleb jätta läbi vaatamata.
4.2. Avaldajal on võimalus praeguses asjas täitemenetluse lõpetamiseks pöörduda esmalt
kohtutäituri poole. Kui menetlusosaline ei ole kohtutäituri tegevusega nõus, tuleb kohtutäituri
tegevuse või otsuse peale esmalt esitada kaebus kohtutäiturile endale kümne päeva jooksul
alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu
tegemisest (TMS § 217 lg 1). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib
menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse
maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse
peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (TMS § 218 lg 1).
Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud avalduse kohtutäiturile ja et
kohtutäitur oleks avalduse oma otsusega lahendanud. Seega leides, et sissenõudmine on ka
kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude sissenõudmise aegumist reguleerivate sätete
järgi aegunud, tuleb avaldajal esmalt pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, kes teeb vastava
otsuse, mille peale saab avaldaja esitada kaebuse kohtule. Käsitledes avaldust kui kaebust
täituri tegevuse peale, ei ole isik kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks
lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuna avaldaja on esitanud
avalduse otse kohtule ilma, et eelnevalt oleks avaldus esitatud kohtutäiturile.
Määruskaebus
5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse
tühistada, võtta avalduse menetlusse ning lõpetada täitemenetluse nõude aegumise tõttu.
5.1. Määruskaebuse kohaselt esitas avaldaja maakohtule avalduse TMS § 2231 lg 1 alusel,
mille kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude
täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva
nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.
Täitemenetluse seadustik sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi täitemenetluse
lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule
avalduse esitamise eeltingimus. Seadusandja eesmärk on võimaldada võlgnikul valida
kohtutäituri või kohtu poole pöördumise vahel. Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele
tuginemisel vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS § 217 sätestatud korras (315 SE
seletuskiri, lk 7). Eeltoodut arvestades ei olnud avaldajal kohustust pöörduda nõude täitmise
aegumise kohaldamiseks esmalt kohtutäituri poole.
Menetluse edasine käik
6. Avaldaja esitas 12.12.2023 kohtule menetlusabi taotluse, mille Pärnu Maakohus
03.01.2024 määrusega rahuldas ning vabastas avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu
tasumisest 30 euro ulatuses.
7. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isikule teadaolevalt on
kohtutäitur 22.11.2023 lõpetanud täiteasjas nr 039/2008/459 täitemenetluse, mille
täitedokumendiks oli Pärnu Maakohtu 14.06.2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-
XXXX. Seega on avaldaja saavatanud soovitud eesmärgi juba enne määruskaebuse esitamist
ning puudutatud isiku hinnangul tuleks menetlus lõpetada. Juhul, kui täiteasjas jätkub
menetlus kohtutäituri täitekulude sissenõudmise osas, siis täitekulude kohta tehtud
kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude
aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 157 lg 1 kümme aastat ning puudutatud isik ei ole
kohtutäituri nõude osas sissenõudjaks. Puudutatud isikul puuduvad tsiviilasjas menetluskulud.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust
maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab
ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
10. TsMS § 423 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS 477 lg-ga 1) kohaselt jätab kohus avalduse läbi
vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks
kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra
rakendamise võimalust ei ole minetatud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti,
et kuna täitmisel olevaks nõudeks on kriminaalasjas riigi kasuks välja mõistetud kulud, siis
kohaldatakse nõude täitmisele TMS § 210 järgi TMS § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207
ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise
karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või
varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Seega ei ole
praegusel juhul tegemist aegumise kohaldamisega nõudele, mille puhul saab võlgnik valida
avalduse kohtutäiturile või TMS §-s 2231 alusel kohtule esitamise vahel. Ka õiguskirjanduses
on selgitatud, et täitemenetluses süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete
aegumisele tuginemiseks kehtib erikord ning täitemenetluse lõpetamise täitmise aegumise
tõttu otsustab kohtutäitur. Selleks ei ole vaja sissenõudja nõusolekut ega võlgniku pöördumist
kohtu poole ega maksta ka mingit tasu või lõivu. Kohtu poole saab võlgnik pöörduda
kaebusega, kui täitur täitemenetlust ei lõpeta (TsÜS komm (2023), § 157, p 3.6.2).
11. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu lõppjäreldus, et avaldus tuleb jätta läbi
vaatamata. Lisaks on sissenõudja määruskaebusele esitatud vastuses väitnud, et kohtutäitur on
Pärnu Maakohtu 14.06.2006 otsuse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX alusel algatatud
täitemenetluse täiteasjas nr 039/2008/459 lõpetanud 22.11.2023. Sellisel juhul on avaldaja
taotletava eesmärgi saavutanud ning viidatud täitedokumendi alusel algatatud täitemenetluse
lõpetamise avalduse läbivaatamine ei oleks põhjendatud ka õiguskaitsevajaduse puudumise
tõttu.
12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel
avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
13. Maakohus andis 08.01.2023 ja 03.01.2024 määrustega avaldajale menetlusabi ja vabastas
ta avalduse ning määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 30 eurot, s.o kokku 60 euro
tasumisest. TsMS § 190 lg 2 näeb ette, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab
oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või
kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui
hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt
avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral
menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus
vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et
arvestades avaldaja majanduslikku seisundit on käesoleval juhul põhjendatud vabastada ta
riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt)