Legislator Case Law & Legislation
2-23-13403/22 AI generated

2-23-13403/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-13403/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vabastada J.V riigilõivu summas 60 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Legislator headnote

AI generated

2-23-13403/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Keywords

AI generated
post-flight grounds closure of criminal inquiry alibi communication with defense counsel exposure to danger untimely notification of defects
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-13403

Kohtuasi

J.V avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 039/2008/459

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28. novembri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

J.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja J.V (isikukood XXX)

Puudutatud isik Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti

kaudu, registrikood 70000349)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 28. novembri 2023 määrus jätta muutmata.

2. J.V määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta J.V kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4. Vabastada J.V riigilõivu summas 60 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. J.V (avaldaja) esitas 21.09.2023 Pärnu Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 039/2008/459. Ühes avaldusega esitas avaldaja ka

menetlusabi taotluse. Avalduse kohaselt vestles avaldaja kohtutäituriga 29.08.2023 telefoni

teel ning täitur vastas, et ta ei lõpeta täitemenetlust ning seda ka taotluse esitamisel, kuna tema

nägemusel ei ole asi aegunud. Täiteasjas nr 039/2008/459 täidetakse Pärnu Maakohtu

lahendist nr X-XX-XXXX tulenevat nõuet. Täitedokument jõustus 16.12.2008 ning

täitemenetluse alustamisest on möödunud enam kui 10 aastat. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 järgi on nõue aegunud.

2. Maakohus rahuldas 08.11.2023 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse, vabastas ta

avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summas 30 eurot tasumisest ja võttis avalduse

menetlusse.

3. Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu, puudutatud isik) märkis, et täiteasjas nr

039/2008/459 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 14.06.2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr

X-XX-XXXX ja sissenõudja on Eesti Vabariik. Viidatud lahendiga kohustati avaldajat tasuma

menetluskulud summas 1286,30 eurot (kohtuotsus on jõustunud 20.12.2006), nõue on

tänaseni tasumata. Puudutatud isiku hinnangul tuleb kriminaalasjas kohtuotsusega

väljamõistetud menetluskulude nõude aegumistähtajale kohaldada täitemenetluse seadustiku

(TMS) §-st 210 ja § 207 lg-st 1 tulenevalt karistusseadustiku (KarS) § 82 lg-s 5 sätestatut.

Eeltoodut arvestades on täitedokumendiks oleva kohtuotsuse täitmine aegunud. TMS § 207

kohaselt on täitemenetluse lõpetamine aegumise tõttu kohtutäituri pädevuses. Seega peab

avaldaja aegumise tuvastamiseks pöörduma esmalt kohtutäituri poole ning esineb alus

avalduse läbi vaatamata jätmiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus jättis 28.11.2023 määrusega avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 039/2008/459 läbi vaatamata. Menetluskulud jättis

maakohus avaldaja kanda ning märkis, et hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt toimub täitemenetluse registrist nähtuvalt

täitemenetlus täiteasjas nr 039/2008/459 Pärnu Maakohtu 14.06.2006 lahendi nr X-XX-

XXXX alusel ning täitemenetlust viib läbi kohtutäitur Heimo Vilpuu. Nõude liik on

kriminaalasja menetluskulude nõue, s.o sundraha. Avaldaja soovib antud juhul aegumise

kohaldamist kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendist tuleneva kohustuse osas. 01.04.2021

jõustunud muudatustega tehti lihtsamaks täitemenetluse lõpetamine tsiviilnõude täitmise

aegumise tõttu. Kriminaalasjas tehtud kohtulahendite puhul kehtib sama kord, mis kehtis enne

1. aprilli 2021. Rahalise ja varalise karistuse ning kriminaalmenetluse kulude sissenõudes

otsustab täitmise aegumise kohtutäitur vastavalt TMS §-le 207 ja §-le 210, mitte kohus. TMS

§ 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse

kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204

lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetab

kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise

aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82

sätestatud tähtaja jooksul. Kuivõrd täiteasjas nr 039/2008/459 viiakse täitemenetlust läbi

kriminaalmenetluse kulude osas, s.o sunniraha sissenõudmiseks, on täitemenetluse lõpetamise

otsustamine kohtutäituri pädevuses. Eelnevat arvestades järeldub, et kohus võttis avalduse

menetlusse ekslikult ja see tuleb jätta läbi vaatamata.

4.2. Avaldajal on võimalus praeguses asjas täitemenetluse lõpetamiseks pöörduda esmalt

kohtutäituri poole. Kui menetlusosaline ei ole kohtutäituri tegevusega nõus, tuleb kohtutäituri

tegevuse või otsuse peale esmalt esitada kaebus kohtutäiturile endale kümne päeva jooksul

alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu

tegemisest (TMS § 217 lg 1). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib

menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse

maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (TMS § 218 lg 1).

Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud avalduse kohtutäiturile ja et

kohtutäitur oleks avalduse oma otsusega lahendanud. Seega leides, et sissenõudmine on ka

kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude sissenõudmise aegumist reguleerivate sätete

järgi aegunud, tuleb avaldajal esmalt pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, kes teeb vastava

otsuse, mille peale saab avaldaja esitada kaebuse kohtule. Käsitledes avaldust kui kaebust

täituri tegevuse peale, ei ole isik kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks

lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuna avaldaja on esitanud

avalduse otse kohtule ilma, et eelnevalt oleks avaldus esitatud kohtutäiturile.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada, võtta avalduse menetlusse ning lõpetada täitemenetluse nõude aegumise tõttu.

5.1. Määruskaebuse kohaselt esitas avaldaja maakohtule avalduse TMS § 2231 lg 1 alusel,

mille kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva

nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.

Täitemenetluse seadustik sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule

avalduse esitamise eeltingimus. Seadusandja eesmärk on võimaldada võlgnikul valida

kohtutäituri või kohtu poole pöördumise vahel. Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele

tuginemisel vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS § 217 sätestatud korras (315 SE

seletuskiri, lk 7). Eeltoodut arvestades ei olnud avaldajal kohustust pöörduda nõude täitmise

aegumise kohaldamiseks esmalt kohtutäituri poole.

Menetluse edasine käik

6. Avaldaja esitas 12.12.2023 kohtule menetlusabi taotluse, mille Pärnu Maakohus

03.01.2024 määrusega rahuldas ning vabastas avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest 30 euro ulatuses.

7. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isikule teadaolevalt on

kohtutäitur 22.11.2023 lõpetanud täiteasjas nr 039/2008/459 täitemenetluse, mille

täitedokumendiks oli Pärnu Maakohtu 14.06.2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-

XXXX. Seega on avaldaja saavatanud soovitud eesmärgi juba enne määruskaebuse esitamist

ning puudutatud isiku hinnangul tuleks menetlus lõpetada. Juhul, kui täiteasjas jätkub

menetlus kohtutäituri täitekulude sissenõudmise osas, siis täitekulude kohta tehtud

kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude

aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 157 lg 1 kümme aastat ning puudutatud isik ei ole

kohtutäituri nõude osas sissenõudjaks. Puudutatud isikul puuduvad tsiviilasjas menetluskulud.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

10. TsMS § 423 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS 477 lg-ga 1) kohaselt jätab kohus avalduse läbi

vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks

kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra

rakendamise võimalust ei ole minetatud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti,

et kuna täitmisel olevaks nõudeks on kriminaalasjas riigi kasuks välja mõistetud kulud, siis

kohaldatakse nõude täitmisele TMS § 210 järgi TMS § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207

ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise

karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või

varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Seega ei ole

praegusel juhul tegemist aegumise kohaldamisega nõudele, mille puhul saab võlgnik valida

avalduse kohtutäiturile või TMS §-s 2231 alusel kohtule esitamise vahel. Ka õiguskirjanduses

on selgitatud, et täitemenetluses süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete

aegumisele tuginemiseks kehtib erikord ning täitemenetluse lõpetamise täitmise aegumise

tõttu otsustab kohtutäitur. Selleks ei ole vaja sissenõudja nõusolekut ega võlgniku pöördumist

kohtu poole ega maksta ka mingit tasu või lõivu. Kohtu poole saab võlgnik pöörduda

kaebusega, kui täitur täitemenetlust ei lõpeta (TsÜS komm (2023), § 157, p 3.6.2).

11. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu lõppjäreldus, et avaldus tuleb jätta läbi

vaatamata. Lisaks on sissenõudja määruskaebusele esitatud vastuses väitnud, et kohtutäitur on

Pärnu Maakohtu 14.06.2006 otsuse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX alusel algatatud

täitemenetluse täiteasjas nr 039/2008/459 lõpetanud 22.11.2023. Sellisel juhul on avaldaja

taotletava eesmärgi saavutanud ning viidatud täitedokumendi alusel algatatud täitemenetluse

lõpetamise avalduse läbivaatamine ei oleks põhjendatud ka õiguskaitsevajaduse puudumise

tõttu.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

13. Maakohus andis 08.01.2023 ja 03.01.2024 määrustega avaldajale menetlusabi ja vabastas

ta avalduse ning määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 30 eurot, s.o kokku 60 euro

tasumisest. TsMS § 190 lg 2 näeb ette, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab

oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või

kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui

hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt

avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus

vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et

arvestades avaldaja majanduslikku seisundit on käesoleval juhul põhjendatud vabastada ta

riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt)