3-24-2865/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2865

Haldusasi

W.W kaebus Sotsiaalkindlustusameti 23.07.2024 otsuse nr

P6-22197580 "Peretoetuste mittemääramine" tühistamiseks

ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks rahuldada kaebuse

esitaja 03.07.2024 perehüvitiste taotlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: W.W

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde Viru Maakohtu 22.10.2024

määrus tsiviilasjas nr 2-22-18337.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.10.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.07.2024 esitas kaebuse esitaja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) perehüvitiste taotluse

seoses Q.Ri kasvatamisega ( dtl 12-13), mille SKA jättis oma 23.07.2024 otsusega nr P6-

22197580 „Peretoetuste mittemääramine“ (dtl 6-7) rahuldamata.

22.08.2024 esitas kaebuse esitaja esitas vaide (dtl 14-16), mille SKA jättis oma 18.09.2024

vaideotsusega nr 5.2-3/24935-2 (dtl 9-11) rahuldamata.

2. 17.10.2024 saabus Tallinna Halduskohtule W.W kaebus Sotsiaalkindlustusameti

23.07.2024 otsuse nr P6- 22197580 "Peretoetuste mittemääramine" tühistamiseks ning

Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks rahuldada kaebuse esitaja 03.07.2024 perehüvitiste

taotluse seoses Q.Ri kasvatamisega.

3. 18.10.2024 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse ning 15.08.2025

määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub kaebuse kokkuvõtvalt rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatava haldusakti tegemisel, on rikutud tema

subjektiivseid õigusi, mille sisuks on perehüvitise saamine lapse Q.Ri eest vastavalt PHS § 20

lg 1 seoses sellega, et kaebaja teostab eestkostet Q.Ri üle. Samuti paljulapselise peretoetuse

väljamaksmine alates 03.01.2024. Kaebuse esitaja märgib, et vanema õiguste määramise osas

kuulub kohtumäärus täitmisele peale selle jõustumist. Antud määrus ei ole jõustunud, seega ei

kuulu täitmisele, kuna Riigikohus võttis menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 27.02.2024 kohtumääruse peale, millisega ringkonnakohus jättis

läbivaatamata kaebuse esitaja määruskaebuse Viru maakohtu 21.12.2023 kohtumääruse peale.

Seega peretoetuste maksmise lõpetamine alates 03.01.2024, milline toetus on ettenähtud Q.Ri

eestkoste teostamisega on ebaseaduslik.

Kaebuse esitaja väidab, et faktilist eestkostet Q.Ri üle teostab tema, mitte aga M.L. M.L

alaliselt elab välisriigis ega täida oma vanemlike kohustusi, ei pea last ülal ei hoolitse tema

eest. Laps jätkab elamist kaebaja perekonnas koos oma vendadega.

4.2. Tartu Ringkonnakohtu 24.09.2024.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-18337 rahuldas

kaebuse esitaja määruskaebuse (dtl 38-42) ja otsustas:

1. „Tühistada Viru Maakohtu 21. detsembri 2024 (ekslikult märgitud aastaarv 2024, peaks

olema 2023 – halduskohtu märkus) määrus osas, mis puudutab Q.Ri:

1.1. resolutsiooni p 12, millega maakohus jättis muutmata M.Li hooldusõiguse Q.Ri suhtes

ning lapse üle eestkoste seadmata;

1.2. resolutsiooni p 13, milles maakohus jättis rahuldamata W.W 13. detsembri 2023 taotluse

esialgse õiguskaitse korras Q.Ri ajutise eestkostja volituste pikendamiseks;

1.3. resolutsiooni p 14, milles maakohus tühistas Q.Riga seonduvad esialgse õiguskaitse

abinõud.“

4.2. Tsiviilmenetluse käigus tuvastati, et lapse isa sõnade järgi ei ole ta seni võtnud last enda

juurde elama, kuna arvab, et seda võib teha üksnes eestkostja (kaebaja) nõusolekul. Kaebaja

on selle vastu. Avaldaja takistab lapse isal suhelda lapsega telefoni teel. Ta soovib saada jälle

lapse eestkostjaks eesmärgil, et saada riigi poolt suurt rahalist hüvitist. Lapse isa on valmis

iseseisvalt last kasvatama ja ülal pidama. Tal on selleks võimalused olemas.

4.3. Seega, käesolevaks ajaks on tekkinud selline olukord, et seni lapse isa, nagu lapse

seaduslik esindaja, ei ole teostanud hooldusõigust lapse suhtes. Faktiliselt tegeles sellega

kaebaja, kes on lapse vanaema. Lapse isa väidab, et ta ikkagi soovib ja on valmis võtma lapse

enda juurde elama. Seni ei teinud seda, kuna arvas, et kaebaja on endiselt lapse eestkostja,

ning ootas lõplikku kohtuotsust käesolevas tsiviilasjas (dtl 43-46).

4.4. Lähtudes ülaltoodud väidetest leiab kaebaja, vaidlustatav haldusakt kuulub tühistamisele.

Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, jääb oma varasemate seisukohtade juurde

ja palub kohtul arvestada lisaks käesolevas seisukohas toodule ka vaidlustatud otsuses ja (dtl

6-7) ja vaideotsuses (dtl 9-11) toodut. Täiendavalt märgib SKA järgmist.

5.1. 04.07.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-18337 (dtl 65-69) määras Viru Maakohus

esialgse õiguskaitse korras Q.Ri ajutiseks eestkostjaks W.W kuni menetlust lõpetava

kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks (kohtumääruse

resolutsioon p 4). Kohtumäärus kehtis ja kuulus täitmisele alates selle avalikult

teatavakstegemisest (resolutsiooni p 7) ja kohtumäärus kuulus viivitamatule täitmisele (p 9).

5.2. SKA kasutab hüvitiste määramisel sotsiaalkaitse infosüsteemi, mille pidamine toimub

sotsiaalkaitse üldosa seaduse alusel antud Sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) põhimääruse

kohaselt. Põhimäärus sätestab, et SKAIS-i pidamise eesmärk on SKA seadustest tulenevate

avalike ülesannete täitmine, sh riiklike toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine

(põhimääruse § 1 lg 2 p 1). Infosüsteemis töödeldakse muuhulgas isiku üldandmeid, mille

hulka kuuluvad ka andmed eestkoste kohta (põhimääruse § 7 lg 1 p 1). Isiku üldandmete osas

on kohustuslikuks andmeandjaks Eesti rahvastikuregister (põhimääruse § 17 lg 1).

5.3. SKAIS-is on andmed selle kohta, et kaebaja oli Q.Ri eestkostjaks perioodil 04.07.2023 –

03.01.2024 (dtl 70).

PHS § 25 annab loetelu isikutest, kellel on õigus peretoetusi taotleda – last kasvatav vanem,

eestkostja, hoolduspere vanem või mõni muu sättes nimetatud isik. Vanaema selles nimetatud

ei ole. Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida

perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on

määratud füüsilisest isikust eestkostja (perehüvitiste seaduse, PHS, § 20 lg 1). Eelnevast

tuleneb, et peretoetusi saab taotleda eestkostja. Kaebaja ei olnud alates 04.01.2024 lapsele

Q.R eestkostjaks, sest ajutine eestkoste seati kuni 6 kuuks. Kaebaja on esitanud Tartu

Ringkonnakohtu 24.09.2024 kohtumääruse asjas nr 2-22-18377, millest selgub, et kohus

tühistas Viru Maakohtu 21.12.2023 määruse muuhulgas osas, milles maakohus jättis

rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras Q.Ri ajutise eestkostja volituste

pikendamiseks. Eeltoodu tõendab samuti, et kaebaja volitused eestkostjana olid lõppenud,

kohus ei pikendanud eestkostja volitusi ehk kohus ei olnud lapsele uuesti eestkostjat

määranud. Olukorra muutudes on kaebajal õigus toetusi uuesti taotleda, kuid hilisem

eestkostjaks määramine ei mõjuta seda, et 23.07.2024 tehtud otsus oli õiguspärane, sest

kaebaja ei olnud sel hetkel lapsele eestkostjaks määratud.

5.4. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebaja kaebus rahuldamata täies ulatuses ja

kaebaja menetluskulud jätta kaebaja kanda

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus võtab juhindudes HKMS § 2 lg-st 4 käesoleva haldusasja materjalide juurde Viru

Maakohtu 22.10.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-22-18337.

7. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis

ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

7.1. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele

(haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava

haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida

haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kohus leiab, et vaidlustatud

Sotsiaalkindlustusameti 23.07.2024 otsus nr P6-22197580 "Peretoetuste mittemääramine" vastab

eeltoodud nõuetele.

7.2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui

kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist

või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude

kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus

seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud

juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses

(dtl 6-7) ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 9-11), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja

selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal).

Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust

piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab

vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt üksnes alljärgnevat.

8. Perehüvitiste seadus (PHS) § 20 lg 1 sätestab, et eestkostetava lapse toetuse saamise õigus

on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja

tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja.

PHS § 20 lg 2 ei ole diskretsiooninorm, vaid sätte eelduste täidetuse korral on isikul õigus

eestkostetava lapse toetust saada. Kui eeldused täidetud ei ole, siis ei ole võimalik ka toetust

määrata. Toetuse maksmise eelduseks on: 1) laps, kelle vanemad ei täida PKS-st tulenevat

kohustust last kasvatada ning tema eest hoolitseda ning 2) lapsele on kohtumäärusega

määratud füüsilisest isikust eestkostja (eestkoste kohtumäärus). Käesoleval juhul oli täidetud

vaidlusaluse otsuse aja tegemise ajal üksnes esimene eeldus, teine eeldus oli täitmata.

9. Vaidlust ei ole poolte vahel selles ning kohus tuvastas ka kontrollides tsiviilasja nr 2-22-

18337 asja materjale kohtute infosüsteemist, et Viru Maakohus peatas 23.12.2022 määrusega

esialgse õiguskaitse korras Q.Ri isa hooldusõiguse lapse suhtes kuni tsiviilasjas tehtava

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ja määras lapse ajutiseks eestkostjaks kaebaja. Seoses

kuuekuulise perioodi lõppemisega määras kohus 04.07.2023 määrusega lapse ajutiseks

eestkostjaks kaebaja.

Maakohus võttis 21.12.2023 määrusega (dtl 18-28) Q.Ri poolvendade isalt ära

isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse, seadis poolvendade üle eestkoste kuni nende

täisealiseks saamiseni ning määras nende eestkostjaks avaldaja. Maakohus jättis Q.Ri isa

hooldusõiguse lapse suhtes muutmata ning lapsele eestkostja määramata (p 12). Maakohus

jättis rahuldamata avaldaja 13.12.2023 taotluse pikendada lapse ja tema poolvendade ajutist

eestkostet (p 13) ning tühistas 23. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõud (p 14). Maakohus märkis, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele eestkostja

määramise osas alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale, vanema õiguste määramise

osas kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist (p 15). Maakohus jättis menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda (p 16) ja märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad (p

17).

Kaebaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse osas, milles maakohus jättis

muutmata isa hooldusõiguse ja lapsele eestkostja määramata, jättis rahuldamata esialgse

õiguskaitse kohaldamise taotluse ja tühistas 23.12.2022 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõud

Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 27.02.2024 määrusega (dtl 31-35) läbi

vaatamata, leides, et vanaemal puudub õigus maakohtu määruse peale määruskaebust esitada.

Riigikohus tühistas 04.09.2024 määrusega ringkonnakohtu 27.02.2024 määruse ning saatis

asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule (dtl 29).

Ringkonnakohus otsustas 24.09.2024 määrusega (vt dtl 38-42): „Tühistada Viru Maakohtu 21.

detsembri 2024 (ekslikult märgitud aastaarv 2024, peaks olema 2023 – halduskohtu märkus)

määrus osas, mis puudutab Q.Ri:

1.1. resolutsiooni p 12, millega maakohus jättis muutmata M.Li hooldusõiguse Q.Ri

suhtes ning lapse üle eestkoste seadmata;

1.2. resolutsiooni p 13, milles maakohus jättis rahuldamata W.W 13. detsembri 2023

taotluse esialgse õiguskaitse korras Q.Ri ajutise eestkostja volituste pikendamiseks;

1.3. resolutsiooni p 14, milles maakohus tühistas Q.Riga seonduvad esialgse õiguskaitse

abinõud;

1.4. resolutsiooni p-d 16 ja 17, mis puudutavad W.W, Q.Ri, Narva linna ja M.Li

menetluskulusid.

2. S.T ja G.F puudutavas osas on Viru Maakohtu 21. detsembri 2024 (ekslikult märgitud

aastaarv 2024, peaks olema 2023- halduskohtu märkus) määrus edasi kaebamata jõustunud.

3. Rahuldada W.W määruskaebus.

4. Saata tsiviilasi tühistatud osas Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.“

Viru Maakohtu 22.10.2024 määrusega nr 2-22-18337 (vt dtl 79-83) otsustas kohus: „1.

Rahuldada W.W esialgse õiguskaitse taotlus. 2. Määrata Q.Ri (isikukood YYY) ajutiseks

eestkostjaks W.W (isikukood XXX) kuni tsiviilasjas nr 2-22-18337 tehtava menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. 3. W.W on Q.Ri

seaduslik esindaja ning ta on kohustatud hoolitsema Q.Ri kasvatamise ja ülalpidamise eest,

lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest, andma kohtule aru eestkostja ülesannete

täitmise kohta. 4. Määratleda eestkostja ülesannete ring kõigi asjade ajamisega alaealise lapse

eest, milleks on vajalik alaealise lapse seadusliku esindaja nõusolek. 5. Määrus kehtib ja

kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavakstegemisest.“

10. Käesolevas haldusasjas vaidlevad pooled selle, kas kaebuse esitajal oli õigus saada

eestkostetava lapse toetust ja paljulapselise peretoetust alates 04.01.2024 või mitte ning kas

vastustaja on teinud kaebaja poolt 03.07.2024 esitatud vastava taotluse alusel õiguspäraselt

keelduva otsuse, millega otsustas mitte määrata kaebajale perehüvitisi seoses Q.Ri

kasvatamisega.

11. Kohus leiab, et eeltoodud õigusliku regulatsiooni ja faktiliste asjaolude pinnalt on

tuvastatav esiteks, et Viru Maakohtu otsustus tühistada esialgse õiguskaitse abinõude

kohaldamine ja jätta rahuldamata taotlus ajutise eestkoste pikendamiseks, on tühistatud ja

kohus ei olnud kaebaja taotluse lahendamise seisuga teinud asjas lõpplahendit, siis oli jõus

Viru Maakohtu 23.12.2022 nr 2-22-18337 määrusega kohaldatud abinõud ning isa

hooldusõigus lapse suhtes oli jätkuvalt peatatud ka alates 04.01.2024. Lapse ema on surnud.

Seega oli laps vanemliku hooleta. Samuti on tuvastatav tsiviilasja materjalidest, et perioodil

04.01.2024 kuni 22.10.2024 ei olnud Q.Rile füüsilisest isikust eestkostjat määratud.

Kaebaja on ekslikul seisukohal, et kuivõrd Maakohtu 21.12.2023 määruse resolutsiooni p 15

oli märgitud, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele eestkostja määramise osas alates määruse

teatavakstegemisest eestkostjale, vanema õiguste määramise osas kuulub määrus täitmisele

pärast jõustumist ning kuivõrd kaebaja kaebas määruse edasi, siis oli kaebaja ka jätkuvalt

määratud eestkostjaks. Kuigi kohus inimlikult mõistab kaebajat ja seda, et faktiliselt kasvatas

kaebaja Q.Rit

ja selle üle vaidlus puudub, siis juriidiliselt kaebaja alates 04.01.2024 enam Q.Ri eestkostja ei

olnud. Nimelt kehtis varasem määrus, millega määrati ajutine eestkoste kuni 03.01.2024.

Automaatselt see aga järgmise määruse (so 21.12.2023) tegemisel, millega jäeti kaebaja

taotlus rahuldamata ja mis hiljem tühistati, ei pikenenud. Eestkoste saab tekkida üksnes

eestkoste määramisega. Alates 04.01.2024 ei olnud Q.Rile eestkostet määratud. Kuivõrd

samal ajal oli Q.Ri isa hooldusõigus peatatud ja tema ema oli surnud, siis kohaldus alates

04.01.2024 Q.Ri suhtes seadusjärgne eestkoste regulatsioon. Teisisõnu oli antud perioodil

lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 176 lg-st 1 tema eestkostja ülesannete täitjaks

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus ehk antud juhul Narva

linn. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja võib vähemalt teoreetiliselt arutada mõne õiguse

asjatundjaga (advokaadiga), kas tal oleks võimalus esitada tekkinud olukorras Narva linna

vastu alusetu rikastumise nõue, kuna kaebaja on ekslikult teinud kulutusi Q.Ri ülalpidamisel,

mis oleks olnud Narva linna ülesanne. Samas märgib kohus, et need kulutused tuleb tõendada

ja kaebajal ei ole kohtu hetkearusaamise kohaselt võimalik võtta nõude aluseks võimalikke

saamata jäänud riiklikke toetusi, sest Narva linn ei olnud neid õigustatud saama ka juhul, kui

ta oli seaduslik eestkostja. Kohus rõhutab siinkohal, et kirjeldatud võimalus vajab eraldi

analüüsimist õigusteadmistega isiku poolt enne kui vastava nõudega Narva linna poole

pöörduda.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja jätnud õiguspäraselt kaebuse esitaja 03.07.2024 taotluse

rahuldamata.

12. Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud

Sotsiaalkindlustusameti 23.07.2024 otsuse nr P6-22197580 "Peretoetuste mittemääramine"

tegemisel vastustaja poolt ja selle sisus selliseid rikkumisi, mis võiks kaasa tuua selle

tühistamise, leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu, sh kohustamisnõudes

rahuldada kaebuse esitaja 03.07.2024 perehüvitiste taotlus ja tuleb jätta rahuldamata.

13. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

14. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja ja teiste

füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik