2-25-6660/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-6660 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2025, Jõgeva Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Tsiviilasja number 2-25-6660 Tsiviilasi S.-M.K. hagi E.K. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S.-M.K. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx, XXX-i), Hageja seaduslik esindaja eestkostja A.M. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx, XXX-i; e-post: XXX); Kostja: E.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxxx XXX), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev (XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung 25.09.2025 RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja S.-M.K. seadusliku esindaja ja kostja E.K. vahel 25.09.2025 istungil suuliselt sõlmitud ja protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. S.-M.K. loobub elatise nõudest perioodil 29.04.2025-30.09.2025. 1.2. E.K. maksab S.-M.K.-le elatist 50 eurot kuus alates 01.10.2025 kuni S.-M.K. täisealiseks saamiseni (27.10.2027). 1.3. Punktis 1.2 märgitud elatise peab E.K. maksma hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks A.M. pangakontole. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-6660 menetlus S.-M.K. hagi E.K. vastu elatise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Hageja esitas 30.04.2025 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja nõuab elatist seadusjärgses miinimummääras elatist alates 29.04.2025. Hageja on eestkostel ning eestkosteperekond hoolitseb tema eest. Lapsel on terviseprobleemid ning ravimite ja transpordikulud haigla ja arstide vahel on vahel kulukad. Hageja kulud ühes kuus on umbes 540 eurot. 1

2-25-6660 Tartu Maakohtu 07.05.2025.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja peres on praegu 3 alaealist last ja kostja kasvatab neid üksinda. Kohus määras istungi 25.09.2025 elatise nõude arutamiseks. Pooled saavutasid kompromissi elatise tasumise osas. Hageja loobus tagantjärele nõudest. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 2