2-25-10968/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-10968 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise suurendamise nõudes Menetlustoiming

ja

selle tegemise viis kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX) Kostja: Y (isikukood XXX) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X ning Y vahel sõlmitud kompromiss, millega suurendatakse tsiviilasjas 2-19-112504 19.08.2019 kohtumäärusega väljamõistetud elatist alljärgnevalt:

1.1 Pooled on kokku leppinud, et suurendavad elatist selliselt, et perioodi 08.07.2025 kuni 30.09.2025 eest tuleb Yl tasuda Xle elatist kokku 15 000 eurot hiljemalt 7 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates resolutsiooni punktis 1.3 märgitud arveldusarvele.

1.2 Hageja seaduslik esindaja C kinnitab, et ta loobub käesolevas tsiviilasjas elatise suurendamise nõudmisest edasiulatuvalt alates 01.10.2025.

1.3 Resolutsiooni p-s 1.1. märgitud elatis tuleb tasuda X arvelduskontole nr XXXXXXX selgitusega „elatis“.

1.4 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Käesolev määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu elatise suurendamise nõudes. 28.09.2025 esitasid pooled kohtule kompromissi.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et: - Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. - Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik