2-22-195/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-195

Kohtuasi

D.Y (pankrotis) kohustusest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.07.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) D.Y (pankrotis, isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla

Usaldusisik V.M (isikukood XXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

1) B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ,

registrikood

11542046), lepinguline esindaja

Maarja Kruusma

2) Ferratum Bank p.l.c (registrikood C 56251)

3) Julianus Inkasso OÜ (BB Finance OÜ

õigusjärglane, registrikood 10686553), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema

4) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Regina Pikalev

5) Nord Collect OÜ (registrikood

11897588),

lepinguline esindaja Igor Vavilov

6) Telia Eesti AS (registrikood

10234957),

lepinguline esindaja Olga Rožkova

7) Aktiva Finance Group OÜ (Osaühingu Aktiva

Finants ja AS-i Aktiva Portfolio õigusjärglane,

registrikood 10746479), lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema

2-22-195

8) OÜ GS Core (registrikood

16183586),

seaduslikud esindajad Sofia Kirsimaa ja Kaspars

Bālāboliņš

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu D.Y määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 04.07.2025 määrus ja teha asjas uus määrus, millega:

2.1. Rahuldada D.Y avaldus kohustustest vabastamiseks.

2.2. Vabastada D.Y pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2.3. Vabastada V.M usaldusisiku kohustustest.

2.4. Lõpetada D.Y kohustustest vabastamise menetlus.

2.5. Avaldada teade D.Y kohustustest vabastamise menetluse määruse kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3. Rahuldada D.Y määruskaebus.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a

ajutisele haldurile menetlusabi korras väljamakstud 784,80 eurot, mis jääb Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.Y (avaldaja, võlgnik) esitas 06.01.2022 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse.

2. Harju Maakohtu 20.01.2022 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot.

3. 19.04.2022 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu, algatati

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning määrati võlgniku usaldusisikuks V.M.

4. 14.04.2023, 16.04.2024 ja 19.04.2025 esitas võlgnik kohtule usaldusisiku aruanded.

Esitatud aruannete järgi esimesel aruandeaastal võlgnik õppis, võlgnikul töötasu puudus ning

võlgniku sissetulekuks oli Töötukassa toetus kokku 2543,40 eurot, stipendium koolist kokku

300 eurot, õpilase toiduraha toetus kokku 191,48 eurot, ühekordne tulumaksu tagastus 13,63

eurot ja A&A Spamarket OÜ (kustutatud) likvideerimisel algkapitali tagasimakse 2555,24

eurot. Võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid kokku 934 euro ulatuses.

2

2-22-195

Teisel aruandeaastal oli võlgniku sissetulekuks töötasu umbes 620 eurot kuus ning ühekordne

tulumaksu tagastus 173,42 eurot. Võlgnik töötas hotellis hommikusöögi ja bistroo

teenindajana ning administraatorina. Võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid

148 euro ulatuses.

Kolmandal aruandeaastal võlgnik osaliselt töötas (hotelli administraatorina ja

klienditeenindajana) ja oli osaliselt töötu. Võlgniku sissetulekuks oli töötasu keskmiselt 354

eurot kuus ning ühekordne tulumaksu tagastus 730 eurot. 19.04.2025 aruande esitamise

seisuga on võlgniku töötasu umbes 700 eurot kuus. Viidatud aruandeaastal tegi võlgnik

võlausaldajatele väljamakseid kokku 121 euro ulatuses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 04.07.2025 määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata, lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning vabastas

V.M usaldusisiku kohustustest. Maakohus mõistis võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks välja

riigipoolse menetlusabi kulud 784,80 eurot.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lähtus maakohus asja lahendamisel füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

(PankrS) redaktsioonist.

5.2. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust (tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega või seda otsida) ning seetõttu tuleb keelduda võlgniku kohustustest

vabastamisest. Võlgnik on oma kohustusi rikkunud vähemalt raske hooletusega. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud pisteliselt ning nii osalise- kui ka

täiskoormusega. Tema töötasu on olnud vahemikus 620–700 eurot kuus. Sellest tulenevalt on

võlgnik kolme aruandlusaasta peale võlausaldajatele väljamakseid teinud üksnes 269 euro (=

148 + 121) ulatuses. Võlgnik väitis ärakuulamisel, et ta on töötanud pitsameistri ja

klienditeenindajana ning ei ole otsinud tulusamat tööd. Tõendamata on võlgniku usaldusisiku

väited, et võlgnik ei saa oma vaimse tervise tõttu tulusamat tööd otsida. Võlgnikul ei ole

tuvastatud töövõimetust. Maakohtu hinnangul ei ole võlgnik piisavalt pingutanud tulutoova

tegevuse otsimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Alla alammäära töötasu eest

töötamist ei saa pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks.

5.3. FIMS § 8 lg 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 kohaselt tuleb

võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu 784,80 eurot.

Määruskaebus

6. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.

Määruskaebuse kohaselt ei ole võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi.

Võlgnik on töötanud klienditeenindajana ning tema palk ei ole sellest tulenevalt olnud kõrge.

Samas on võlgnik käinud püsivalt tööl ja teinud tööd, mida ta suudab ja oskab teha. Samuti on

võlgnik otsinud tulusamat tööd, kuid ei ole seda leidnud. Ka võlgniku vaimse tervise

probleemid (võlgnikul on diagnoositud depressioon ja ärevushäired) on

takistanud tal tulusamat tööd leidmast. Võlgnik on asunud õppima

automehhaanikuks, et tagada endale parem sissetulek. Võlgnik märgib ka,

et ta on teinud väljamakseid vastavalt võlausaldajate nimekirjas

3

2-22-195

ettenähtud jaotistele (sh esimesel aruandeaastal 934 eurot, mille

maakohus on jätnud vaidlustatud määruses kajastamata).

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

7. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ vaidles määruskaebusele vastu. Võlausaldaja Telia

Eesti AS jättis kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja AS PlusPlus Capital

palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

võlgniku määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue määruse, millega

rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ning vabastab võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

10. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu võlgniku määruskaebemenetluses esitatud

tõendid. Tõendid on asjakohased.

11. Maakohus viitas õigesti FIMS § 68 lg-le 2, mille kohaselt enne FIMS-i jõustumist, s.o

01.07.2022, esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Nimetatud PankrS

redaktsiooni § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

12. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust ning

kahjustanud sellega süüliselt võlausaldajate huve. Maakohtu hinnangul ei ole võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud piisavalt pingutusi tulutoova tegevuse

otsimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

13. Võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ning võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamiseks tuleb tuvastada, et: 1) PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi on rikutud;

2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; ning 3) võlgnik on kohustuse

süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest

vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik nimetatud tingimused

(RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 14).

14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et praegusel juhul on täidetud kõik eelmises

punktis nimetatud tingimused. PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustustest vabastamise

menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada

konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi

alati ja igas olukorras tähendada, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse

ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab

endast kohustuste süülist rikkumist. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö

olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms

4

2-22-195

asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel

tuleb seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg 1 järgi arvestada, mida samas olukorras heas

usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks

ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui

võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKm 30.10.2019, 2-

11-24696, p 19).

15. Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS § 173 lg 1 tähenduses tulutoova tööga, tuleb

kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga.

Seejuures saab arvestada näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset,

väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit jne. Kohustustest vabastamise

regulatsioon ei näe ette miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks (TlnRnKm

23.11.2023, 2-13-49979, p 10; TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021, p 24).

16. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnikul põhiharidus ning ta on töötanud

kohustustest vabastamise menetluse ajal klienditeeninduses (pitsameistrina, hotelli

hommikusöögi ja bistroo teenindajana ning administraatorina) ja saanud töötasu

kehtiva alammäära lähedal. Asja materjalide järgi töötas võlgnik teenindussfääris juba enne

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid kaotas COVID-19 pandeemiaga

kaasnenud piirangute tõttu töökoha ja sissetuleku. 2021. aasta septembrist kuni 2023. aasta

veebruarini õppis võlgnik Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis automaalriks, kuid kooli

kõrvalt ja vähese eriala kogemuse tõttu sobivat töökohta ei leidnud. Pärast kooli lõpetamist ei

ole võlgnik õpitud erialal tööd otsinud eriala sobimatuse tõttu (värviaurud ja poleerimistolm

mõjusid võlgniku tervisele halvasti, pärast koolipäevi tekkisid tal tugevad köhahood). Alates

11.04.2023 õnnestus võlgnikul saada tööle toitlustusteenindajana ja alates 2023. aasta

septembrist kuni 2024. aasta augustikuuni töötas võlgnik hotelli administraatorina. Alates

2024. aasta oktoobrist töötab võlgnik pitsameistrina. Võlgniku töötasuks on olnud keskmiselt

354–620 eurot kuus ning alates 06.10.2024 on selleks 700 eurot kuus. Kohustustest

vabastamise menetluse kestel on võlgnik täiskohaga töötanud umbes 75% ajast. Võlgnik on

selgitanud, et ta ei ole saanud pidevalt täistööajaga töötada, sest võlgnikul ei ole teatud

perioodidel tööd olnud.

17. Ringkonnakohus leiab, et võlgnikule ei ole alust ette heita tulutoova tegevusega

tegelemata jätmist, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnik kohustustest vabastamise

perioodil töötanud enda võimetele vastavatel töökohtadel. Arvestades võlgnik haridustaset

(põhiharidus), eelnevat töökogemust (võlgnik on enne kohustustest vabastamise menetluse

algatamist töötanud samuti teenindussektoris) ning seda, et võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluse ajal töötanud samuti klienditeenindajana ja seda täiskohaga 75% ajast,

siis ei saa ringkonnakohtu arvates võlgnikule ette heita tasuvama töö otsimata jätmist ja

leidmist. Asja materjalid ei võimalda järeldada, et võlgnikul oleks olnud võimalik tasuvam

töö leida, arvestades tema haridustaset, oskusi ja eelnevat töökogemust. See, kui võlgnik ei

teeni piisavalt (arvestades ka teenindussektori keskmist töötasu), ei kujuta endast praegusel

juhul kohustuste süülist rikkumist, mis annaks aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

Maakohus ei tuvastanud, et võlgnik oleks oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud või

neid varjanud. Samuti ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada seda, et

võlgnik õppis eriala, millel tal hiljem ei õnnestunud tööle asuda, kuna see töö ei sobinud talle

tervislikel põhjustel (vt ka RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 20). Esile toodud asjaolude

pinnalt ei saa väita, et võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida ning et võlgnik kahjustas sellega

võlausaldajate huve.

5

2-22-195

18. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk

anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (RKTKm 04.05.2016,

3-2-1-19-16, p 14). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4

silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise

tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse

võimalusest ilma jätta (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011,

3-2-1-121-11, p 12).

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul võlgniku käitumises võlgadest

vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda

järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele

kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Eeltoodust

tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest.

20. Ringkonnakohus märgib ka, et ta nõustub võlgnikuga, et maakohus tuvastas ebaõigesti

võlgniku poolt võlausaldajatele väljamakstud summa. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on

teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 1203 euro (= 934 + 148 + 121) ulatuses.

21. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja rahuldab

määruskaebuse.

22. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka järgnevale. Võlgniku avalduses

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on võlgnik

selgitanud, et tema võlad on tekkinud seoses laenude (sh peamiselt kiirlaenude) võtmisega,

mida ta ei ole suutnud tagasi maksta.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kohtul on kohustus tarbijakrediidilepingust

tulenevate nõuete puhul mh kontrollida, kas krediidi kulukuse määr (VÕS § 406 lg 1) on

seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud VÕS § 403⁴ lg-st 1 tulenevat

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus

tarbijakrediidi lepingu kehtivuse kontrolli tegema omal algatusel (vt RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098, p-d 14, 17, 25, 29).

Euroopa Kohus on selgitanud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel hindama, kas

Nõukogu 05.04.1993 direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingus (direktiiv

93/13) kohaldamisalasse kuuluv lepingutingimus on ebaõiglane ning seda õigustab tarbijatele

pakutava kaitse aluseks oleva avaliku huvi olemus ja tähtsus. Asjaomane kaitse on tagatud

üksnes juhul, kui pädev kohus on vähemalt korra kontrollinud, ega vaidlusaluse lepingu

tingimused ei ole ebaõiglased, ja et selle kontrolli käigus, mida on vähemalt kokkuvõtlikult

põhjendatud, ei ilmnenud ebaõiglaste tingimuste olemasolu, ning et tarbijat on nõuetekohaselt

teavitatud sellest, et kui ta ei esita apellatsioonkaebust riigisiseses õiguses sätestatud tähtaja

jooksul, aegub tema õigus tugineda hiljem nende tingimuste võimalikule ebaõiglasele laadile

(EKo 07.11.2024, C-178/23, p-d 36–39 ja seal viidatud varasem praktika). Seejuures on

Euroopa Kohus näiteks leidnud, et direktiiv 93/13 kohustab kohut hindama, kas tarbijaga

sõlmitud lepingu tingimused võivad olla ebaõiglased, mh pankrotimenetluse hilisemas faasis,

kui võlausaldajate nimekirja kinnitades ei ole seda kontrollitud (EKo 03.07.2025, C-582/23,

p-d 56–58). Samad põhimõtted kohalduvad ka tarbijakrediidi sätetest, sh direktiivist 2008/48

tulenevate tarbijate õiguste puhul.

6

2-22-195

Ringkonnakohus leiab, et eelnevalt viidatud põhimõtted kohalduvad ka kohustustest

vabastamise menetlusele. Kui kohus ei ole pankrotimenetluse raames eelnevalt kontrollinud,

kas tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul on krediidi kulukuse määr seadusega

kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb

seda kontrollida võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Pärast nõuete põhjendatuse

ja suuruse kontrollimist võib võlgniku kohustuste tegelik suurus osutuda algselt tuvastatust

oluliselt väiksemaks ning see võib muuta kohustustest vabastamise menetluse perspektiivi.

23. Ringkonnakohus avaldab PankrS § 175 lg 7 järgi teate võlgniku kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

24. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul õiglane jätta maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1), v.a ajutisele haldurile

menetlusabi korras väljamakstud 784,80 eurot, mis jääb riigi kanda. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei

pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Seega

jääb maakohtu 19.04.2022 määrusega ajutisele haldurile menetlusabi korras väljamakstud

784,80 eurot (käibemaksuga) riigi kanda.

25. TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja PankrS § 5 lg 1 võimaldavad esitada ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 teise lause järgi on käesolev määrus

edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

7