2-25-6070/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6070

Tsiviilasi

A.I hagi E.S ja P.X-i vastu kinnistu tagastamise ja

kinnistusraamatu kande muutmise nõudes

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.I (isikukood XXX, XXX-i, telefon XXX, e-post:

XXX);

Kostja 1: E.S (isikukood XXX, XXX, e-post XXX);

Kostja 2: P.X (isikukood XXX, XXX);

Kostjate lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (e-post: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A.I (hageja), E.S (kostja 1) ja P.X-i (kostja 2), koos nimetatuna pooled,

vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas.

1.1. Hageja loobub tsiviilasjas nr 2-25-6070 esitatud nõuetest ning 11.02.2025

taganemisavaldusest, mis on tõestatud Tallinna notari T T poolt ning

registreeritud notari ametitegevuse raamatus registri numbriga xxx (edaspidi

taganemisavaldus). Hageja kinnitab, et taganemisavaldus on tühine ning hageja ei

soovi, et taganemisavaldus tooks endaga kaasa mistahes õiguslikke tagajärgi, sh

tagasitäitmist vms.

1.2. Hageja kinnitab, et tal puuduvad kompromissi sõlmimise hetke seisuga kostjate

suhtes mistahes nõuded ja/või pretensioonid tulenevalt poolte vahel 29.04.2024

sõlmitud lepingust „Ülalpidamisleping, isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja

asjaõiguslepingud", mis on tõestatud Tallinna notar A K poolt.

1.3. Osapooled on kokku leppinud, et osapoolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-25-

6070 jäävad täies ulatuses osapoolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-6070.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Vabastada pooled menetlusabiga seotud menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest.

5. Jätta rahuldamata hageja riigilõivu tagastamise taotlus.

6. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on A.I hagi E.S ja P.X-i vastu kinnistu tagastamise ja

kinnistusraamatu kande muutmise nõudes.

Pooled esitasid 24.09.2025 kohtule kompromissi, milles taotlesid kompromissi kinnitamist

määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Hageja esitas kohtule taotluse poole

hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled leppisid kokku, et nad loobuvad

edasikaebeõigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib

kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele

ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud

kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432

tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS

§ 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda

ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke

tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kompromissi pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida,

kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse

seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad

loobuvad edasikaebeõigusest. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale

isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui

hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või

läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies

ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude

pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS

§ 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus

mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse

tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti

vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus andis käesolevas asjas hagejale hagiavalduse esitamiseks menetlusabi ning vabastas

hageja hagiavalduselt riigilõivu tasumisest. Kohus leiab, et kuna pooled sõlmisid kompromissi,

siis tuleb vabastada pooled menetlusabiga seotud menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest. Kohus selgitab, et kuivõrd seaduse kohaselt võib hagejale antud menetlusabi osas

tekkida ka kostjale kohustus hüvitada menetlusabiga seotud menetluskulusid, siis sätestab

kohus selguse huvides, et mõlemad pooled (mitte üksnes hageja) tuleb vabastada

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi.

Hageja esitas kohtule taotluse, milles palus poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohus märgib, et kuivõrd hageja sai menetlusabi ja ei ole menetluses üheski summas riigilõivu

tasunud, siis on hageja riigilõivu tagastamise taotlus põhjendamatu. Seega tuleb jätta

rahuldamata hageja riigilõivu tagastamise taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik