1-25-3983/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

29.09.2025

Kriminaalasja number

1-25-3983

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30.07.2025. a otsus kriminaalasjas

Svjatoslav Šumeitšuki süüdistuses KarS § 424 lg 2, §

266 lg 2 p 1 ning § 199 lg 2 p 9 järgi

kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav

Svjatoslav Šumeitšuk

(isikukood

37612292259), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Svjatoslav Šumeitšuki apellatsioon Viru Maakohtu 30.07.2025. a otsuse peale läbi

vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Priit Tõnisson, süüdistatav Svjatoslav

Šumeitšuk ja tema kaitsja Valeriy Gimaev sõlmisid tõlgi osavõtul käesolevas kriminaalasjas

kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör kohtus S. Šumeitšukile karistusseadustiku (KarS)

§ 424 lg 2 järgi karistuseks 2 aasta pikkust vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 3 kuu pikkust

vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel mõista S. Šumeitšukile liitkaristuseks 2 aasta ja 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

lugeda karistusaja hulka aeg, mil S. Šumeitšuk oli kahtlustatavana kinni peetud (22.-23.01.,

14.-15.02., 31.03.-01.04. ja 09.-10.05.2025) ehk kokku 8 päeva. Seega jääb kandmisele

kuuluvaks karistuseks veel 2 aastat, 6 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

lugeda karistuse kandmise alguseks S. Šumeitšuki kahtlustatavana kinnipidamise aeg

18.05.2025. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 11

kuuks. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1.1.

S. Šumeitšuk nõustub Maxima Eesti OÜ tsiviilhagiga summas 84,35 eurot ning võtab

selle õigeks.

1.2.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista S. Šumeitšukilt menetluskuluna välja 1329 eurot

sundraha, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 453,84 eurot, ekspertiisitasud summas 424,26

eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 176,16 eurot, s.o kokku 2383,26 eurot. KrMS § 180 lg 3

alusel on S. Šumeitšukil õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud 1 aasta jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

2. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde. Viru Maakohtu

30.07.2025. a kohtuotsusega tunnistati S. Šumeitšuk süüdi ja talle mõisteti kokkuleppele

vastav karistus. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Riigi kasuks välja

mõistetud menetluskulud kogusummas 2383,26 eurot tuleb tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse

jõustumisest. Maakohus rahuldas S. Šumeitšuki vastu esitatud tsiviilhagi ning mõistis temalt

kannatanu Maxima eesti OÜ kasuks välja 84,35 eurot. Kohtuotsuse tõlke sai S. Šumeitšuk

kätte 09.09.2025.

3.

24.09.2025 esitas S. Šumeitšuk Viru Maakohtu 30.07.2025. a otsuse peale

apellatsiooni. S. Šumeitšuk ei vaidlusta menetluskulude suurust, kuid palub võimalust

hüvitada need 1 aasta asemel 2 aasta jooksul. Apellant märgib, et viibib vanglas, kus ei ole

korralikult tasustatud tööd. Majapidamistöödel on abitöölise tunnitasu 0,74 eurot et ca 30

eurot kuus. Seega puudub tal võimalus menetluskulud tasuda aasta jooksul.

Ringkonnakohtu seisukoht

4. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

5. Kuna kohus S. Šumeitšuki kriminaalasja lahendanud kokkuleppemenetluses, tuleb

apellatsiooniõigust kontrollida kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale edasikaebamise

korrast lähtudes. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse

seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1

sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

6. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad süüdistatava poolt hüvitatavad

kriminaalmenetluse kulud kokkuleppe esemesse, mistõttu kohalduvad menetluskulude

vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja KrMS § 318 lg

3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse

vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse

kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS

§ 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS §

326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKK nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3).

7. S. Šumeitšuki apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et

maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamist puudutavas osas KrMS 9. peatüki 2. jao

sätteid või § 339 lg-t 1. Sellist eksimust ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Riigikohus on

selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad läbirääkimiste käigus kokkuleppele

jõudma nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate

menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja

menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel (vt RKKKm 3-1-1-47-16 p 5).

Antud juhul määras maakohus menetluskulude suuruse kindlaks vastavalt sõlmitud

kokkuleppele – menetluskulud võimaldati tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Tegu on ka maksimaalse tähtajaga, mida kohtuotsuses saab menetluskulude tasumiseks

määrata.

8. Kohtuotsusest ja kohtuistungi helisalvestisest nähtuvalt oli kokkuleppe sisu S.

Šumeitšukile arusaadav ja selle sõlmimine tema vaba tahe, sh nõustus süüdistatav

kokkuleppes märgitud menetluskulude suuruse ja tasumise tähtajaga. S. Šumeitšuk jäi

kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ning ka kohtuotsus oli tema jaoks arusaadav.

9. Ringkonnakohus selgitab veel, et juhul, kui S. Šumeitšukil ei ole mõjuvatel põhjustel

võimalik menetluskulusid kogusummas määratud tähtaja jooksul ära tasuda, on tal KrMS §-st

424 tulenevalt aasta möödudes võimalik esitada maakohtule motiveeritud taotlus

menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ositi tasumise määramiseks.

Ringkonnakohus rõhutab, et põhjused menetluskulude tasumise ositi võimaldamiseks peavad

olema mõjuvad ning maakohtul ei ole kohustust taotlust rahuldada. Seega tuleks võimalusel

menetluskulude tasumisega tegelema hakata koheselt.

10. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise

määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna S. Šumeitšukil ei ole KrMS §

318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust vaidlustada, tuleb tema kaebus jätta

KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)