3-25-393/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-393

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise

Seminari tekitatud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, esindajad v.adv Keijo Lindeberg ja

adv Kristina Ivanova

Vastustaja – Eesti Metodisti Kirik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X. X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.06.2025 määruse

resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.06.2025

määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, 155 lg 5, §

235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X täitis aastatel 2000‒2004 täies mahus õppekava Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises

Seminaris (EMKTS), sh läbis nõutud praktikad ja kaitses edukalt lõputöö, kuid EMKTS

keeldus temale õppekava läbimist tõendava diplomi väljastamisest, kuna ilmnes, et X. X-il

puudub keskharidus.

2. X. X esitas EMKTS-le 28.05.2014 nõude väljastada diplom. EMKTS vastas 06.06.2014, et

tingimuste jätkuva mittetäitmise tõttu on lõpudiplomi väljastamine võimatu.

3-25-393

3. X. X esitas EMKTS-le 26.06.2014 uue nõude väljastada diplom. Sellega seoses pöördus

EMKTS 01.07.2014 Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poole, kes vastas 05.09.2014, et

kui põhinõue ‒ keskharidusnõue ‒ on juurdepääsul kõrgharidusele jäetud täitmata, ei ole

võimalik riigisiseselt ega rahvusvaheliselt antud kõrghariduse kvalifikatsiooni tunnustada.

EMKTS vastas X. X-ile 10.09.2014, et ei pea jätkuvalt võimalikuks kõrghariduse diplomit

välja anda.

4. X. X esitas Tallinna Halduskohtule 10.10.2014 kaebuse Eesti Metodisti Kiriku (EMK)

kohustamiseks väljastada talle diplom (haldusasi nr 3-14-52397). Halduskohus leidis

18.05.2015 määruses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, keeldus kaebetähtaja

ennistamisest ja lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.09.2015

määrusega X. X määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus ei võtnud X. X määruskaebust

15.12.2015 menetlusse.

5. X. X esitas EMKTS-le 02.12.2021 taotluse uuendada haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p-

de 1 ja 2 alusel haldusmenetlus ning väljastada õppekava läbimist tõendav diplom ja

akadeemiline õiend. Kuna 2019. a-l võeti vastu uus kõrgharidusseadus (KHaS, jõustus

01.09.2019) ja selle alusel kehtestati uus kõrgharidusstandard, siis peab EMKTS uuesti

analüüsima, kas taotlejale diplomi ja muude dokumentide väljastamise tingimused on

täidetud. EMKTS keeldus 04.01.2022 vastusega haldusmenetluse uuendamisest.

6. X. X esitas Tallinna Halduskohtule 03.02.2022 kaebuse EMKTS-i 04.01.2022 vastuse

tühistamiseks ning EMK kohustamiseks vaadata tema 02.12.2021 taotlus uuesti läbi

(haldusasi nr 3-22-281). Tallinna Halduskohus jättis 17.08.2022 otsusega kaebuse

rahuldamata ja mõistis kaebajalt EMKTS-i kasuks välja menetluskulud 2352 eurot. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas 19.10.2023 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse menetluskulude

jaotust puudutavas osas, kuid muus osas jättis halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei

võtnud 05.11.2024 määrusega X. X kassatsioonkaebust menetlusse.

7. X. X esitas Tallinna Halduskohtule 17.02.2025 kaebuse hüvitada EMKTS-i tekitatud

varaline kahju 632,73 eurot ja mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel.

EMKTS on põhjustanud kaebajale varalise kahju, sest jättis diplomi ja akadeemilise õiendi

õigusvastaselt väljastamata. Varaliseks kahjuks on tasutud õppemaks. Mittevaraline kahju

seondub samuti sellega, et EMKTS on keeldunud kaebajale diplomi väljastamisest. Kaebajal

oli õigustatud ootus saada akadeemiline diplom. Seetõttu on kaebaja tulevikuplaanid olnud ca

20 aastat sisutühjad, ta ei ole saanud realiseerida oma potentsiaali, rakendada omandatud

teadmisi ja asuda teoloogilist haridust nõudvale ametikohale. Kaebajat ei aktsepteerita kui

usuteadlast ja vaatamata kõikide eelduste täitmisele eiratakse tema akadeemilist kraadi.

Seeläbi on kahjustatud kaebaja usuvabadust. HKMS § 46 lg-st 4 tuleneva kaebetähtaja

piirangut tuleb tõlgendada ja kohaldada koosmõjus põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja 15 ning

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklitega 6 ja 13, mis nõuavad

selliseid kahjunõude esitamise tähtaegu, mis ei muuda nõude esitamist võimatuks või liiga

raskeks.

8. Halduskohus jättis 09.04.2025 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli täpsustada kaebust, selgitada, millal ta sai teada talle

väidetavalt tekitatud kahjust, ning esitada vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotlus.

9. Kaebaja kordas 28.04.2025 vastuses, et tema väärikuse alandamine seisneb selles, et

diplomi väljastamata jätmisega ei aktsepteerita teda kui usuteadlast ja eiratakse tema

akadeemilist kraadi. Väärikuse alandamine seisneb mh kaebaja usuvabaduse rikkumises.

Aastaid kestnud põhiõiguste rikkumised on tekitanud kaebajale suurt vaimset pinget.

Usuvabaduse rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõue on aegumatu. Aegumise küsimust ei

saa kohus lahendada enne kaebust menetlusse võtmata. Vastustaja on rikkunud võrdse

2(6)

3-25-393

kohtlemise põhimõtteid. Varem oli kaebaja ja vastustaja vahel vaidlus hariduse tunnustamise

formaalsete eelduste üle. Alates 05.11.2024 sai kaebaja teada, et tegelikult on kaebajale

diplomi väljastamisest keeldumine vastustaja põhimõtteline otsustus, mida tuleb vaadelda

usuvabaduse rikkumisena. Kaebaja mõistis, et vastustaja on asunud rikkuma kaebaja

usuvabadust, alles pärast 05.11.2024, mil Riigikohus jättis kaebaja kassatsioonkaebuse

haldusasjas nr 3-22-281 menetlusse võtmata. Seetõttu on kaebus tähtaegne. Alternatiivselt

esitab kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse.

10. Tallinna Halduskohus luges 04.06.2025 määrusega kaebuse esitatuks tähtaega

rikkudes, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas asja menetluse

HKMS § 124 lg 2 alusel kaebust menetlusse võtmata (resolutsiooni p 2).

Hüvitamisnõude menetlemise eeldus on selle tähtaegne esitamine. Selle küsimuse saab

lahendada enne kaebuse menetlusse võtmist.

Nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on vastustaja väidetav

õigusvastane tegevus kaebajale diplomi väljastamisest keeldumisel. Tallinna Halduskohus

tuvastas 17.08.2022 otsuses nr 3-22-281, et haldusasjas nr 3-14-52397 menetlesid kohtud X.

X kaebust EMK kohustamiseks väljastada kaebajale diplom ning muud asjakohased

dokumendid. Tallinna Halduskohus luges 18.05.2015 määrusega nr 3-14-52397, et

kohustamisnõue on esitatud kaebetähtaega ületades, jättis kaebaja taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Halduskohtu 18.05.2015 määrus

jõustus 15.12.2015, mil Riigikohus ei võtnud X. X määruskaebust menetlusse. Sellega sai X.

X-ile diplomi väljastamisega seonduv õiguslik vaidlus lõpliku lahenduse (otsuse p 12).

Halduskohus selgitas, et haldusasjaga nr 3-14-52397 sama eesmärki kannab kaebaja

02.12.2021 vastustajale esitatud taotlus haldusmenetluse uuendamiseks ning diplomi ja

akadeemilise õiendi väljastamiseks.

Haldusmenetluse uuendamata jätmine tähendab, et vastustaja otsustas uuesti, et ei ole alust

muuta varasemat seisukohta mitte väljastada kaebajale diplomit. Järelikult sai kaebaja

eelduslikult juba 2015. a-l, kuid hiljemalt 04.01.2022 teada sellest, et vastustaja väidetav

õigusvastane tegevus põhjustab kaebajale varalise ja mittevaralise kahju. 04.01.2022 seisuga

oli lõplikult selge, et EMKTS ei väljasta kaebajale soovitud diplomit. Järelikult saab

väidetavast varalisest kahjust – juba tasutud õppemaksu tagasi maksmata jätmine –

teadasaamise viimaseks päevaks lugeda hiljemalt 04.01.2022. Mittevaralise kahju puhul on

kaebaja väitnud, et see tekkis diplomi väljastamata jätmisest ning on kestnud aastaid. Seega

on kaebaja väidetav mittevaraline kahju tekkinud juba vähemalt 2015. a-l, kui kohtud

menetlesid esimest korda kaebust diplomi väljastamiseks. Kaebaja esitas hüvitamiskaebuse

17.02.2025, st rohkem kui kolm aastat pärast päeva, mil kaebaja sai teada varalisest ja

mittevaralisest kahjust. Järelikult rikkus kaebaja HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaega.

Õige ei ole kaebaja seisukoht, et väidetava usuvabaduse rikkumisega seotud hüvitamisnõue ei

ole seotud kaebetähtajaga. HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaeg ei muuda hüvitamiskaebuse

esitamist võimatuks. Kaebajat esindas asjas nr 3-22-281 õigusalase haridusega esindaja.

Professionaalselt esindajalt saab eeldada kaebetähtaegade teadmist ja nende järgimise oskust.

Kaebetähtaja ennistamise taotlus ei sisalda objektiivseid asjaolusid, miks kaebaja esitas

hüvitamiskaebuse tähtaega rikkudes. Seetõttu jääb taotlus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. X. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 26.06.2025 määruskaebuse, milles palub

tühistada halduskohtu 04.06.2025 määrus ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus esitatuks

tähtaegselt ja võtta kaebus menetlusse; alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg ja võtta kaebus

menetlusse.

3(6)

3-25-393

Kaebaja sai kaebuses kirjeldatud rikkumisest ja sellega tekitatud kahjust teada alles

05.11.2024, mil jõustus diplomi väljastamata jätmisega seotud kohtuotsus. Seega on

17.02.2025 kaebus esitatud tähtaegselt. Alates sellest hetkest sai kaebaja teada, et diplomi

väljastamisest keeldumine on vastustaja põhimõtteline otsustus, mida tuleb kogumis

varasemate asjaoludega vaadelda usuvabaduse rikkumisena alates 05.11.2024. Kaebaja ei

nõustu, et kaebetähtaja ennistamise taotlus ei sisalda objektiivseid asjaolusid. Usuvabaduse

rikkumine ja sellega seotud kahju hüvitamise nõue on aegumatu. Kohus ei arvestanud

rikkumise jätkuvuse aspekti. Riigikohtu 06.03.2014 otsuse nr 3-3-1-93-13 kohaselt hakkab

jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg enamasti kulgema, kui lõppes

toiming, millega kahju tekitati. Kaebaja õiguste rikkumise jätkuvus seisneb selles, et

vaatamata faktile, et ta on täitnud kõik vastustaja kraadiõppe lõpetamiseks ette nähtud

materiaalõiguslikud eeldused, ei ole tema teoloogilist kõrgharidust riiklikult tunnustatud ega

aktsepteeritud. Tegemist ei ole ühekordse haldusakti toimega, mille õiguslikud tagajärjed on

ammendunud, vaid püsiva õigusliku seisundiga, mis takistab kaebajal omandatud

akadeemilise kvalifikatsiooni kasutamist ühiskondlikus elus ja akadeemilises tegevuses. Ei

saa eeldada, et kaebaja sai või pidi kahjust teada saama varem kui 05.11.2024. Kui kohus

leiab, et kaebus on esitatud hilinenult, siis kuulub kaebuse esitamise tähtaeg ennistamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebust nii, et kaebaja palub tühistada halduskohtu

04.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 osas, millega halduskohus luges kaebuse esitatuks

tähtaega rikkudes, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas asja

menetluse kaebust menetlusse võtmata.

13. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 203 lg 1),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

14. Määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

15. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (HKMS §

124 lg 2; § 152 lg 1 p 2). Kohus võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ka

ettevalmistavas menetluses ning kaebetähtaja ületamise korral võib kohus menetluse lõpetada

kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).

16. Hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumisel tuleb kaebajal HKMS § 41 lg 2 kohaselt

välja tuua faktilised asjaolud, millega seoses ta kahju hüvitamist nõuab. Eelkõige tuleb

kaebajal välja tuua avaliku võimu kandja haldusaktid või toimingud, millega ta seostab endale

kahju tekitamist (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1). Kaebaja on märkinud, et kaebuse

esemeks on 632,73 euro suurune varalise kahju nõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue

kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebaja seostab mõlemaid nõudeid EMKTS-i tegevusega, mis

seisnes kaebajale diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamata jätmises (kaebuse p 2.5; dtl 5).

Kaebuse kohaselt taotles kaebaja 2014. a-l EMKTS-lt õpingute läbimise kinnituseks

ametlikku diplomit, kuid EMKTS keeldus sellest, mistõttu pöördus ta 2014. a-l kaebusega

halduskohtusse (haldusasi nr 3-14-52397; dtl 3). Kaebaja täpsustas 28.04.2025 vastuses

kohtunõudele, et ta on alates 2014. a-st tegelenud sellega, et diplom kätte saada ning

vaidlustanud erinevates kohtumenetlustes vastustaja seisukohti, millele tuginedes diplomi

väljastamisest keelduti. Kaebaja kinnitusel sai ta oma õiguste rikkumisest ja tekitatud kahjust

4(6)

3-25-393

teada 05.11.2024, mil Riigikohus jättis tema kassatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-22-281

menetlusse võtmata ning jõustus viimane kohtuotsus selles küsimuses.

17. RVastS § 17 lg 3 näeb ette, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul,

arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada

saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle

põhjustanud sündmusest arvates. Sellest sättest tuleneb, et kui kahju ja selle tekitaja on

isikule, kes kahju hüvitamise taotluse esitas, teada, tuleb lähtuda kolmeaastasest tähtajast.

Sättes mainitud 10-aastane tähtaeg on maksimaalne ajavahemik, mil nõude esitamine on üldse

lubatav (vt Riigikohtu 21.06.2017 otsus nr 3-3-1-95-16, p 9). Seejuures rõhutab RVastS § 17

lg 3 selge sõnaga, et 10-aastase tähtaja kulgemine ei sõltu kahjust ega selle põhjustajast

teadasaamisest. See ei sõltu ka mistahes muu asjaolu teadmisest, ka mitte kahju tekkimise

hetkest, vaid ainult kahju tekitamise või põhjustamise hetkest. Kahju tekitamiseks või

põhjustamiseks tuleb selle sätte rakendamisel lugeda tegu (tegevust või tegevusetust), mille

kaebaja on näidanud ära kaebuse alusena, mitte teo kahjulike tagajärgede hilisemat ilmnemist.

10- ega 3-aastase kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta kahju tekitamise õigusvastasusest

teadasaamine (vt Riigikohtu 26.09.2024 määrus nr 3-22-717, p 11.1; 15.06.2015 määrus nr 3-

3-1-20-15, p 11). Samamoodi on kaebetähtaeg sätestatud HKMS § 46 lg-s 4.

18. Ringkonnakohus leiab, et 17.02.2025 kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.

Kaebaja väidab, et sai kahjust teada 05.11.2024, mil jõustus kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-

281. Seda arvestades oleks 17.02.2025 esitatud hüvitamiskaebus tähtaegne, st esitatud 3-

aastase kaebetähtaja jooksul. RVastS § 17 lg-t 3 arvestades ei ole kahjust teada saamine aga

oluline, kui möödunud on 10 aastat kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest.

Kaebaja on kaebuse alusena välja toonud, et kahju tekitas talle EMKTS-i tegevus, mis seisnes

kaebajale diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamata jätmises. EMKTS keeldus kaebajale

diplomi väljastamisest 06.06.2014 vastusega ning täiendavalt 10.09.2014 vastusega (pärast

HTM-lt seisukoha saamist). Ringkonnakohus on kaebajale juba varem selgitanud, et diplomi

väljastamisest keeldumise otsus ei ole tema õigusi kestvalt piirav haldusakt, vaid ühekordse

mõjuga haldusakt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2023 otsus nr 3-22-281, p 14). Selleks,

et haldusakt oleks isiku õigusi kestvalt piirav, peavad sellega olema isikule kehtestatud

jätkuva iseloomuga keelud või kohustused (nt Riigikohtu 11.06.2019 otsus nr 3-16-781, p

15.1). Diplomi väljastamisest keeldumise otsustega ei pandud kaebajale jätkuva iseloomuga

keelde või kohustusi. Seega olid EMKTS-i 06.06.2014 ja 10.09.2014 diplomi väljastamisest

keeldumise otsused haldusaktid, millest hakkas kulgema 10-aastane hüvitamiskaebuse

esitamise tähtaeg. Arvestades, et kaebus esitati 17.02.2025, oli möödunud 10-aastane tähtaeg

ehk maksimaalne ajavahemik, mil nõude esitamine on üldse lubatav. Kahju hüvitamise nõude

aegumise tähtaega ei hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest ja õiguslikult siduvaks

muutumisest. Õigusliku hinnangu saamine asjaoludele ei oma kaebetähtaja kulgema

hakkamise seisukohalt tähtsust (vt Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11).

Asjakohased ei ole kaebaja viited Riigikohtu 06.03.2014 otsusele nr 3-3-1-93-13, kuna

praegusel juhul ei ole tegemist isikule jätkuva toiminguga kahju tekitamisega.

19. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud tähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Kaebaja esitatud väited ei anna kaebetähtaja ennistamiseks alust.

RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 10-aastast tähtaega saab ennistada vaid erakordsetel asjaoludel,

kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi

jooksul (vt Riigikohtu 11.10.2022 määrus nr 3-11-2022, p-d 19–20). Siinses asjas puuduvad

sellised erakordsed asjaolud, mis oleksid kaebajal kestvalt takistanud kahju hüvitamise

kaebusega halduskohtusse pöördumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Õige pole kaebaja

seisukoht, et usuvabaduse rikkumisel põhinev nõue on aegumatu. Kohtusse pöördumise

5(6)

3-25-393

tähtajad kohalduvad ka sellisele kahjunõudele. Kaebajal on olnud mõistlik võimalus esitada

kahjunõue kohtule tähtaegselt, mistõttu ei ole RVastS § 17 lg-st 3 tulenev piirang siinse

vaidluse asjaoludel ebaproportsionaalne.

20. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks ei ole alust, lõpetas

halduskohus õigesti HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja § 124 lg-le 2 tuginedes haldusasja menetluse.

21. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.06.2025

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

22. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada tema nimi

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)