2-25-8419/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-8419

Tsiviilasja hind

4908,26 eurot

Tsiviilasi

B2 Impact hagi QQ vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja CC

Kostja: QQ (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt QQ hageja B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust x tulenev põhivõlgnevus

1418,55 eurot, intress 100,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 92,94 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Mõista kostjalt QQ hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 16.11.2024 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 1325,61 eurot.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 37% ulatuses QQ kanda ja 63% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

7. Mõista kostjalt QQ hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulu 207,20 eurot (riigilõiv).

8. Mõista kostjalt QQ hageja B2 Impact OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni.

9. Kostja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata nende puudumise tõttu.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu.

Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Pärnu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi QQ vastu võlgnevuse nõudes.

2. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 16.10.2022 krediidilepingu nr x, mille järgi kostja sai kasutusse

krediidi 2800 eurot, krediidi kulukuse määr 48,63% aastas ja intress 39,90% aastas.

3. 5. Kostja ja ESTO AS sõlmisid 13.05.2023 lepingu lisa, millega suurendati kostja

krediidilimiiti kuni 4000 eurot, krediidi kulukuse määr 45,09% aastas ja intress 37,80% aastas.

4. 8. Perioodil 16.10.2022-15.11.2025 kandis krediidiandja kostja arvelduskontole nr x kokku

4646,94 eurot.

5. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja rikkus

omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega alates

01.08.2024. 30.10.2024 edastas krediidiandja kostjale teate, milles palus maksta tekkinud

võlgnevus hiljemalt 13.11.2024. Samuti teavitas krediidiandja, et käsitleb teadet lepingu

ülesütlemise tahteavaldusena, ehk, kui kohustust ei täideta, öeldakse leping ülesse. Krediidiandja

saatis 15.11.2024 kostjale lepingu lõpetamise teate. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping

on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale 02.12.2024.

6. Põhivõlgnevuse suurus on 3551,76 eurot, kuivõrd kostja tegi tagasimakseid, millest 1095,18

eurot on arvestatud põhiosa katteks. Kostjal on intressivõlgnevus alates 07.05.2024 kuni lepingu

ülesütlemiseni, so 15.11.2024 kokku 707,96 eurot.

7. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.11.2024 kuni

hagiavalduse esitamiseni 30.05.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja võlgneb hagejale

2

viivist 217,43 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni

alates 15.03.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15 % aastas.

8. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne

võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest

andmebaasidest.

9. Hageja esitas alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

10. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku 4646,94 eurot ning tegi tagasimakseid 3228,39 eurot.

Seega põhivõlgnevus on 1481,55 eurot.

11. Intressi summa on 105,14 eurot ning see kujunes 16.10.2022-15.11.2024 põhivõlgnevuselt

1481,55 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

12. Viivise summa on 97,03 eurot ning see kujunes alates 16.11.2024-13.06.2025

põhivõlgnevuselt 1481,55 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab ka

edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt alates 31.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

13. Hageja leiab, et tal on õigus ka kahjuhüvitisele summas 35 eurot VÕS § 115 ja § 113² lg 2 p

1 alusel ning menetluskulude väljamõistmisele.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

15. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud isiklikult 19.07.2025.

Vastusenõude tähtaeg saabus 04.08.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab

kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

16. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

17. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

18. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 16.10.2022 krediidilepingu nr

x, mille alusel andis ESTO AS kostjale krediiditi 2800 eurot; 13.05.2023 sõlmisid ESTO AS ja

kostja krediidilimiidi suurendamiseks lepingu lisa, mille alusel suurendati krediidilimiiti 4000

euroni. Kostja pidi tasuma krediidiandjale laenude eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid,

millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

19. Kohtu hinnangul vastab leping nr x ja selle lisa tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

3

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku

laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad

tühisuse alused.

20. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

21. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50

lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida

tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid

informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on

oma nõuded kostja vastu loovutanud.

22. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et ESTO AS ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud

asjaolusid, jättis ESTO AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse,

lähtudes kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest ja Maksu- ja Tolliametist

nähtuvast.

23. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata

krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS

§ 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks

mõistlikke pingutusi).

24. Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav,

et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

25. Käesoleval juhul ESTO AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et ESTO AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud

sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

26. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei

4

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale

ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et

kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud

andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

27. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS §

4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

28. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega

ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411

tähenduses.

29. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles

oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja mille alusel

saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole

kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

30. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja:

Krediidikontoleping nr x ja selle lisa

-

põhivõlgnevuse 1481,55 eurot;

-

intressi 105,14 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivise 97,03 eurot;

-

viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 31.05.2025 seadusjärgses

viivisemääras, so 11,15% aastas;

-

sissenõudmiskulu 35 eurot (nõudekiri 02.12.2024– 25 eurot; kiri 10.12.2024 – 5 eurot;

kiri 06.01.2025 – 5 eurot).

31. Esmalt märgib kohus, et kohtu hinnangul on hageja alternatiivse nõude arvestus vale.

Kuivõrd hageja sai krediiti 4646,94 eurot ja tegi tagasimakseid 3228,39 eurot – peab kostja

tagastama ümberarvestatud põhinõudena 1418,55 eurot.

32. Kohtule nähtuvalt on hageja arvestanud intressi summalt 1481,55 eurot, kuigi seda tulnuks

arvestada summalt 1418,55 eurot. Seega on intressiarvestus 100,67 eurot järgnev:

Intressiperiood

% aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

16.10.2022-

31.12.2022

0

0

0,00

77

0,00

01.01.2023-

30.06.2023

2,5

0,006849

0,097240

181

17,607444

01.07.2023-

31.12.2023

4,0

0,010959

0,155481

184

28,608504

5

01.01.2024-

30.06.2024

4,5

0,012295

0,174329

182

31,710878

01.07.2024-

15.11.2024

4,25

0,0116012

0,164837

138

22,745406

33. Kohtule nähtuvalt on hageja arvestanud viivist summalt 1481,55 eurot, kuigi seda tulnuks

arvestada summalt 1418,55 eurot. Seega on viivisearvestus summas 92,94 eurot järgnev:

Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

16.11.2024-

31.12.2024

12,25

0,03347

0,474776

46

21,839696

01.01.2025-

13.06.2025

11,15

0,030548

0,433539

164

71,105196

34. Kokkuvõtvalt on hageja alternatiivne nõue järgmine:

Krediidikontoleping nr x ja selle lisa

-

põhivõlgnevus 1418,55 eurot;

-

intress 100,67 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 92,94 eurot;

35. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.

36. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud,

kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning

lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.

37. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu;

vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on

avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib

sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10;

TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

38. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

39. Hagiavaldusest nähtub, et krediidilepingu nr x ja selle lisa alusel andis ESTO AS kostjale

järelmaksu kokku 4646,94 eurot, millest on tagasi makstud 3228,39 eurot. Seega on kostja

põhivõlg vastavalt 1418,55 eurot.

40. VÕS § 94 sätestatud intressimäära kohaselt kogunes laenusummalt 1418,55 eurot intress

kuni laenulepingu ülesütlemiseni kokku 100,67 eurot. Intressi nõue on VÕS § 397 lg 1 kohaselt

põhjendatud.

6

41. Hageja nõuab viivist lepingust tulenevalt nõudelt 1418,55 eurot alates 16.11.2024 kuni

13.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 92,94 eurot. Viivise nõue on VÕS §

101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud.

42. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingust tulenevalt põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 16.11.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja nõue on

TsMS § 367 alusel põhjendatud.

43. Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud vastavalt VÕS 1132 lg 2 p 3.

44. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda 37% ulatuses ja hageja kanda 63% ulatuses.

46. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

47. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu 490 eurot (riigilõiv) ja menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on

hageja käesoleva tsiviilasja raames tasunud riigilõivu 560 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on

põhjendatud menetluskulu.

48. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 37% ulatuses ehk 207,20 eurot,

ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

49. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata nende puudumise

tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik

7